Balto oli 1923. aastal sündinud ja 1933. aastal surnud Siberi husky, kes sai kuulsaks 1925. aasta seerumirelee lõppjooksu juhtkoerana.

Taust

1925. aasta jaanuaris puhkes Nomeis, Alaskal difteeriaepideemia. Haigetel oli kiiresti vaja difteeria vastu mõeldud antitoksiini (seerumit). Kohale toimetamise tavalised võimalused – laev ja lend – takerdusid talvisesse ilma: lääselt tulnud laev ei saanud kohale, sest jää piiras Beringi merd, ja lennuk ei saanud lennata, sest puhkes tugev lumetorm.

Seerumirelee (The Great Race of Mercy)

Seejärel organiseeriti erakorraline koerarakendite relee: seerum toimetati rongiga Anchorage'ist (rongipeatus oli Nenana) ja sealt edasi kelgukoertega Nome'i, kokku ligi 1 600 kilomeetrit rongi- ja kelguteed arvestamata. Relees osales umbes 20 musherit ja ligi 150 koera, kes vahetasid teineteist äärmuslikes talvetingimustes. Relee eesmärk oli tuua elupäästev antitoksiin kiiresti kohale — see õnnestus ja päästis paljude laste elu.

Balto, Togo ja meeskonnad

  • Togo oli Leonhard Seppala juhtkoer ja läbis seerumis reljeel suurima ja kõige ohtlikuma osa – tema meeskond liikus väga pikad vahemaad raskes jäises ja tuisus maastikus. Togo panust hinnatakse tänapäeval kui reljeel kõige suuremat.
  • Balto juhtis viimast meeskonda, mida juhtis mushert Gunnar Kaasen. Balto oli reljeel viimane koer, kes saatis meeskonna Nome'i viimase lõigu ning seetõttu sai tema nimi ja nägu avalikkuse tähelepanu.

Kohanemine ja kuulsus

Balto, teised koerad ja mehed, kes osalesid reliisil, tunnustati avalikult kui kangelasi. Mõned kuud pärast sündmusi püstitati New Yorgis Central Parki Balto kuju, mis on tänini üks tuntumaid mälestusmärke. Kuju autor on skulptor Frederick George Richard Roth ja mälestussamba jalakivile on graveeritud sõnad nagu Endurance, Fidelity, Intelligence.

Hilisem elu ja pärand

Balto elas pärast reliid eluavalikku tähelepanu ning pärast surma 1933. aastal tema keha säilestati ja eksponeeriti. Seerumirelee kui sündmus on jäänud ajalukku kui näide meeskonnatööst, koostööst inimeste ja koerte vahel ning avalikust pühendumusest elu päästmisele. Tänapäeval meenutatakse nii Balto kui ka Togo panust: Balto kuju New Yorgis ja mitmed muud mälestusmärgid ning kirjanduses, filmides ja muust kultuuris kajastused hoiavad loo elus.

Kokkuvõte: 1925. aasta seerumirelee oli kriitiline päästeaktsioon difteeriahaiguse vastu Nome'is. Kuigi Balto juhtis viimast lõiku ja sai enim tuntust, väärib tunnustust kogu reljee meeskond ning eriti Togo, kelle läbima pidid äärmiselt rasked ja pikad vahemaad.