Vääneljalalised

Tursk on koorikloomade liik, mis kuulub koorikloomade hulka. Ta on kaetud kaltsiumkarbonaadist kõvade plaatidega ja elab kõvade pindade külge kleepunult.

See ei näe välja nagu koorikloom, ja paljude sajandite jooksul peeti seda molluskiks. 1830. aastatel leidis J. V. Thompson nende vastsed ja jälgis nende arengut kuni täiskasvanud loomani. Neil on koorikloomadele tüüpiline naupliumi vastne. Hiljem leidis Charles Darwin, kes tegeles kaheksa aastat rannakarplaste uurimisega, et Thompsonil oli õigus.

Tursked kasvavad kõvadel pindadel, nagu muulid, paadid, kivid, ja teistel loomadel, näiteks kilpkonnadel ja vaaladel. Krabid ja krevetid on teistsugune rühm kui krabid ja krevetid. Neid peetakse laevanduses ja eraomanike paadiomanike jaoks ebameeldivaks.

Kopsepoodi nauplius vastne

Tirpedee nauplius'i vastne

Cypris'i , karpkala teise astme vastsevorm.

Life-style

Tursklased on riputussööjad, kes pühkivad oma kumerate "jalgadega" väikest toitu suhu. Nad on (tavaliselt) kalju külge tsementeeritud ja kaetud kõvade lubjakiviplaatidega, mille nad sulgevad kindlalt, kui tõusu ja mõõna väheneb. Tursklased paljunevad suguliselt ja toodavad väikeseid naupliuse vastseid, mis levivad planktonis. Lõpuks muutuvad vastsed cypris'iks ja kinnituvad teistele kõvadele pindadele, et moodustada uusi merikarbid. Nende võrdlevat anatoomiat töötas üksikasjalikult välja Charles Darwin.

Reproduktsioon

Turskedel on loomariigis suurim peenise ja keha suuruse suhe. Mõned vormid on muutunud täielikult parasiitideks suurematel koorikloomadel.

Tursklased on kaugelt kõige levinumad loomad kivistel merekaldadel. Nende arvukust Mani saare rannikul on hinnatud tuhandele miljonile (10⁹) ja nad toodavad pärast kuivatamist kaalutud 12sada kilogrammi (~600 kg) koematerjali. Igal aastal lasevad nad välja tohutu hulga vastseid, hinnanguliselt miljon miljonit (10¹²). ^p110

Darwini töö

Darwin koostas oma töö neljas osas: Need olid varrelised (pedunculated) ja need, mis istusid kõval substraadil (sessile barnacles). Igaüks neist jagunes elavateks ja fossiilseteks barnacles'ideks.

1851: Cirripedia alamklassi monograafia koos kõigi liikide joonistega. Lepadidae; või, Pedunculated Cirripedes. Elusad rannakarbid.
1851: A Monograph on the Fossil Lepadidae, or, Pedunculated Cirripedes of Great Britain. Fossiilsed karbid.
1854: Cirripedia alamklassi monograafia koos kõigi liikide joonistega. Balanidae (või Sessile Cirripedes); Verrucidae jne.
1854: Monograafia Suurbritannia fossiilsetest Balanidæ ja Verrucidæ liikidest.

Galerii

Mererannikul olevad merekarbid

Lähivõtte paisjärvele

Chthamalus stellatus barnacle'i koloonia

Küsimused ja vastused

K: Mis on karskusravi?

V: Tursk on koorikloomade liik, mis elab kõvade pindade külge kleepunult.

K: Milline näeb rannakarp välja?

V: Tursik ei näe välja nagu tüüpiline vähk, sest teda katavad kõvad kaltsiumkarbonaadist plaadid.

K: Milline oli esialgne väärarusaam merikarpide kohta?

V: Paljude sajandite vältel peeti merikarpide asemel molluskideks.

K: Kes avastas rannakarbi vastsed?

V: J. V. Thompson avastas 1830. aastatel rannakarbi vastsed.

K: Milline on koorikloomade tüüpiline vastne?

V: Koorikloomadel on tavaliselt nauplius'e vastsed, mis on ka merikarpidel.

K: Kes kinnitas Thompsoni avastust barnaklite kohta?

V: Charles Darwin kinnitas J. V. Thompsoni avastust, et rannakarbid on koorikloomade liik.

K: Kus kasvavad merikarbid?

V: Karploomad kasvavad kõvadel pindadel, nagu muulidel, paatidel, kividel ja teistel loomadel, näiteks kilpkonnadel ja vaaladel.