Vööt-tiir (Cladorhynchus leucocephalus) — Austraalia rändlind
Vööt-tiir (Cladorhynchus leucocephalus) — Austraalia rändlind, haruldased masspesitsused soolajärvedel, toitub Paratemia-krevetist; unikaalne, ohustatud ja silmapaistev linnuliik.
Cladorhynchus leucocephalus on Austraaliast pärit rändlind, keda eesti keeles nimetatakse vööt-tiiruks (inglise keeles Banded Stilt). See on rannikualadel ja soolajärvedel elav veelinnuliik, kes on tuntud oma nomadliku rände- ja pesitsuskäitumise poolest.
Välimus
Vööt-tiir on umbes 35–45 cm pikkune. Pesitsevatel täiskasvanutel on rinnal nähtav punakaspruun vöö (seetõttu eestikeelne nimetus), mis võib pesitsusajal olla selgelt eristatav. Pesitsusvälisel perioodil ja noortel lindudel on see vöö tavaliselt vahem kui nähtav või puudub. Ülejäänud sulestik on peamiselt mustvalge ning silmad on tumepruunid.
Liik ja taksonoomia
Vööt-tiir kuulub stiilide ja avotseede sugukonda (pere Recurvirostridae) ja on omaette perekonna Cladorhynchus ainuliige. See on eristatav teistest stiilidest oma vööga ning elupaiga- ja toitumis-eelistuste poolest.
Elupaik ja käitumine
Nad veedavad suure osa ajast rannikualadel, jõgede suudmealadel ja soolajärvedel ning ka siseveekogudel. Kui veetingimused on soodsad — eriti kui kuivad soolajärved täituvad üleujutuse või tugevate vihmade tõttu — võivad nad kolida kaugetesse kõrbelike piirkondade järvedesse pesitsema. Vööt-tiirud on tugevalt nomadlikud: nad rändavad kiiresti ja kaugele, reageerides vee olemasolule sisemaal.
Toitumine: peamiseks saagiks on soolakrevettide ja muude väikeste veeloomade rühmad, eriti Paratemia (soolakrevetid). Kui järv kuivab, võivad krevettide munad püsida kuivas põhjas mitu aastat ja idanevad taas, kui järv ümber täitub — sellest sõltub tiirude massiline kogunemine ja pesitsemine.
Paljunemine
Pesaks kaevatakse liiva või kruusa sisse madal pesakold, kus munetakse tavaliselt 3–4 muna. Muna värvus ja mustrid võivad varieeruda: valgest kuni pruuni- või mustjaslaigulise pinnaga. Munade inkubeerimisel osalevad mõlemad vanemad ning haudumise kestus on sõltuvalt tingimustest, kuid paljud stilidinkubatsiooniperioodid kestavad paar nädalat. Poegade (tibude) elu on esimestel päevadel ohtlik: nad on algusest aktiivsed ja liiguvad koos vanemate või teiste tibudega, kuid neid ründavad sageli kiskjad ja hõbekajakad.
Pesitsuse haruldus ja ohustatus
Vööt-tiirude pesitsemine on sageli seotud haruldaste ja ettearvamatute vee täitumise sündmustega. Euroopa koloniseerimise viimase ~200 aasta jooksul on nende dokumenteeritud massiivseid pesitsusi olnud suhteliselt vähe — kirjeldatud on vaid paarikümmet suuremat pesitsusjuhtu. Näiteks Lõuna-Austraalias, kus liik on piirkondlikult kantud teatud kaitse- või ohuliste nimekirjadesse, on viimase umbes 70 aasta jooksul registreeritud vaid mõned üksikud pesitsemiskorrad.
Suuremad ja tähelepanuväärsed sündmused on siiski toimunud: 2010. aastal toimus Torrens'i järve rahvuspargis suur pesitsusüritus, kus hinnanguliselt üle 150 000 linnu kogunes, kui järv täitus alles teist korda üle lihtsalt mitme aastakümne. Samas on pesitsused väga habraste tulemustega — mune ja tibusid ründavad sageli hõbekajakad ning muud kiskjad. Näiteks kui 2000. aastal pesitsesid suured parved Eyre'i järvel, siis söödi peaaegu kõik tibud ära.
Kaitse ja säilitustegevused
Vööt-tiirude säilimine sõltub tugevalt nn ephemere järvede ja soolalaukade säilimisest ning looduslike üleujutuste dünaamikast. Inimtegevus, vee ärakasutamine ja elupaikade muutumine võivad vähendada sobivate pesitsemiskohtade arvu. Kaitsemeetmed keskenduvad elupaikade kaitsele, invasiivsete kiskjate kontrollile (nt rebased, võõrliigid) ja vajadusel lindude pesitsuspaikade kaitsmisele pesitsusperioodidel.
Oluline: kuigi vööt-tiir on üldjoontes Austraalia spetsiifiline liikumisvõimeline veelind, võivad täpsem staatus ja kategooriad (nt piirkondlikud ohustatusnimekirjad) erineda osariigiti ja ajas — sel põhjusel jälgitakse liiki peamiselt kohalike keskkonnaametkondade ja linnuhuviliste andmete alusel.
Täiskasvanud Rottnesti saarel
Küsimused ja vastused
K: Mis on linnu nimi?
V: Linnu nimi on riburüdi (Cladorhynchus leucocephalus).
K: Kui pikk on lindprii?
V: Lint on 35-45 cm pikk.
K: Millised teised nimed tal veel on?
V: Seda tuntakse ka kui "Austraalia flamingot" ja Rottnesti saarel Rottnesti snipe'i. See on tuntud ka kui "Austraalia flamingo" ja Rottnesti snipe.
K: Kust nad otsivad toitu?
V: Suurema osa oma elust veedavad nad toidu otsimisega ookeani lähedal, jõgede suudmealadel ja loodetes.
K: Kuhu nad munevad?
V: Nad munevad kõrbealadele, kui seal sajab vihma.
K: Mitu muna nad korraga munevad?
V: Tavaliselt munevad nad korraga 1-5 muna.
K: Mis värvi on nende munad?
V: Nende munad on valget, pruuni või musta värvi.
Otsige