Balaur (Balaur bondoc) — Hategi saare dromaeosauruse ülevaade, omadused ja leiud
Balaur on väikse, ent anomaalse ehitusega dromaeosauruste perekond, mis elas Lõuna-Euroopas ülemisel kriidiajal, ligi 70 miljonit aastat tagasi. Balauri tuntum liik on Balaur bondoc. Eriliseks teeb selle fauna asjaolu, et erinevalt enamikust teistest dromaeosaurustest kandis ta kummalgi jalal kaks suurenenud sirbiküünt, mitte ainult ühte — see on üks peamisi tunnuseid, mille järgi leiutised äratuntavad.
Avastamine ja nimi
Fossiilid leiti Rumeenia Hategi saarest (Haţegi basseinis), mis 70 milj. a tagasi oli meres asuv suur saarestik. Balaur kirjeldati teaduskirjanduses 2010. aastal. Perekonnanimi "Balaur" tuleneb Rumeenia mütoloogiast (balaur = draakon), liikide epiteet bondoc tähendab rumeenia keeles "tüsedat" või "tuhakat" ning viitab looma kompaktsele, jämedale kehaehitusele.
Morfoloogia ja eripärad
Balaur oli suhteliselt väike dinosauruse liik – ligikaudu 1,8–2,1 meetrit pikk, kuid tugeva ja kompaktse kehaehitusega. Paljud luustiku tunnused on ebatüüpilised dromaeosauruse jaoks: jalad olid robustsed, osa metatarsaalluutest ja teisi jalaluustiku elemente on kirjeldatud osaliselt kokku kasvanuna, andes jämedama, tugeva jalalaba. Kõige silmatorkavam on aga see, et kummalgi jalal olid kaks suuremat sirbiküünt, mis erines tavalisest „ainusirbilisest“ skeemist.
Ka esijäsemete ehitus oli eripärane: need olid lühemad ja jämedamad kui paljudel kiilasjalgsetel (velociraptorilaadsetel) sugulastel, mis on viinud oletusteni, et Balaur ei olnud niivõrd kiire jooksja ega püsiv pealetungiv röövloom, vaid pigem lühema rünnaku- või haaramisvõimega, võimalik et kohanenud maapealseks, aeglasemaks eluviisiks.
Elupaik ja ökoloogia
Hategi saar oli kriidiajal osa saarestikust, kus meretase oli kõrgem ja maismaa pindala väiksem kui tänapäeval. Sellisel saarel kujunes sageli nn saarte kääbusloomade (insular dwarfism) efekt: suured liigid võisid muutuda väiksemaks või kohaneda erilisteks elupaikadeks. Hategi faunasse kuulusid lisaks Balaurile mitmed teised eripärased dinosaurused ja roomajad, näiteks väiksemad titanosaurid, ankülosaurusetaolised ja teised kääbusliigid. Selline piiratud ja suhteliselt isoleeritud ökosüsteem soodustas unikaalsete morfoloogiate teket.
Eluviisust on arvatud, et Balaur võis olla opportunistlik — väiksemate selgroogsete püüdmine, nii saagiks kui ka võimalik seeduv või taimne lisatoit, olenevalt olukorrast. Mõned autorid on pakkunud, et tema tugevamad jalad ja kaks sirbiküünt võisid olla mõeldud pigem haaramiseks ja alustamiseks kui high-speed lõikeks.
Päritolu ja taksonoomiline positsioon
Esialgses kirjelduses paigutati Balaur dromaeosauruste hulka ja toodi välja sugulus Aasia dromaeosauriidi Velociraptoriga. Samas on tema täpne sistemaatiline positsioon olnud vaieldav: mõnes hilisemas analüüsis on arvatud, et osa tunnuseid viitavad lähemale seosele linnuliste (Avialae) või teiste maniraptoranitega. See tähendab, et teadlased ei ole jõudnud täielikku konsensusele, kas Balaur on klassikaline dromaeosaurid või pigem linnulise lähedasema kladi liige, põhjusteks paljude morfoloogiliste muutustega saarekeskkonnas.
Leiud ja tähtsus
Leiud Hategist on olulised, sest nad annavad akna saartel toimunud evolutsiooni ja kohastumiste kohta. Balaur on selge näide sellest, kuidas piiratud elupaik ja eriline ökoloogia võivad viia ootamatute ja kordumatute anatoomiliste lahendusteni. Tema esilekerkivad tunnused — kahe sirbiküünega jalad, robustne kehaehitus ning lühemad esijäsemed — aitavad mõista, kuidas dromaeosauruste lähisugulased võisid reageerida erinevatele ökoloogilistele tingimustele.
Uurimisvõimalused
Jätkuvad uurimised, sh täiendavate fossiilide leidmine ja morfoloogiline ning filogeneetiline analüüs, on vajalikud, et paremini mõista Balauri bioloogiat, käitumist ja filogeneetilist positsiooni. Iga uus leid Hategi saarest aitab täpsustada nii selle piirkonna paleoekoloogiat kui ka maniraptoranide evolutsioonilist mitmekesisust ülemisel kriidiajastul.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Balaur?
V: Balaur on dromaeosauruste theropoodide dinosauruste perekond.
K: Millal ja kus elas Balaur?
V: Balaur elas Lõuna-Euroopas ülemisel kriidiajal, umbes 70 miljonit aastat tagasi.
K: Mis on Balauri puhul võrreldes teiste dromaeosaurustega ainulaadne?
V: Erinevalt enamikust teistest dromaeosaurustest oli Balauril mõlemal jalal kaks sirbiküünt, mitte ainult üks. Samuti oli tal vähendatud ja arvatavasti mittefunktsionaalne kolmas sõrm, mis koosnes ainult ühest algelisest sõrmeotstest.
K: Kus Balaur avastati?
V: See isend avastati 2010. aastal suurelt eelajalooliselt saarelt, mida nimetatakse Hategi saareks.
K: Miks Balauril kujunesid välja ainulaadsed tunnused?
V: Võimalik, et Balauril kujunesid unikaalsed tunnused välja seetõttu, et ta oli saarel teistest dinosaurustest suhteliselt isoleeritud.
K: Mis on saare kääbus?
V: Balaur oli väike dinosaurus, 1,8-2,1 meetri pikkune, mis on näide saarekääbusist.
K: Mis on Balauri lähim sugulane?
V: Uuringud on näidanud, et Balaur on kõige lähemalt seotud kuulsa Aasia dromaeosauriidi Velociraptoriga.
