Rohtla
rohumaa on maa-ala, mis koosneb peamiselt rohttaimedest. Seal on metsikuid rohttaimi ja võib olla ka mõned puud. Mitmel pool maailmas on rohumaad. Rohumaid leidub Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Austraalia ranniku lähedal. Suurimad rohumaad asuvad Ida-Aafrikas. Rohumaid, kus on vähe puid, nimetatakse savannideks. Teisi nimetatakse preeriadeks või steppideks.
Rohumaal sajab vähe vihma. Aastas sajab 25-75 cm vihma, mistõttu on nende savannide ilm suvel kuum ja päikesepaisteline ning talvekuudel jahe.
Taimestik
Rohumaa taimestik võib olla väga erineva kõrgusega. Lõuna-Inglismaa kriidirikkad rohumaad on üsna lühikesed, sageli väikeste, õrnade lilledega.
Põhja-Ameerika "kõrgrohupreerias", Lõuna-Ameerika rohumaadel ja Aafrika savannides on rohi üsna kõrge. See pakub väiksematele loomadele teatud katet ja suurendab seega seal elavate liikide arvu.
Mõnel rohumaal võivad esineda puittaimed, põõsad või puud. Mitmeaastaste rohttaimede ja rohttaimede juurestik moodustab keerukaid matte, mis hoiavad mulda paigal.
Kõrghaljastus Põhja-Ameerikas
Kõrgrohupreeria on Põhja-Ameerika algupärane ökosüsteem enne selle asendamist kaasaegsete põllukultuuridega. Taganevad liustikud paiskasid moreenimaterjali umbes 10 000 aastat tagasi. Tuulest langenud löss ja orgaaniline aine kogunesid. See moodustas pinnase. Preerias oli kõige sügavam registreeritud pinnase tase. Loomad, nagu pühvlid, hirved, hirved ja jänesed.
A lisasid oma uriini ja väljaheidetega mullale lämmastikku. Preeriakoerad kaevasid tunneleid, mis "õhustasid mulda ja suunasid vett mitu meetrit maapinnast allapoole". 5 000-8 000 aasta jooksul oli üle 240 miljoni aakri (970 000 km2 ) preeriarohumaad maastiku peamine tunnusjoon.
Aastatel 1800-1930 hävitati suurem osa sellest. Asunikud muutsid selle, mida nad nimetasid "suureks Ameerika kõrbeks" või "sisemereks", põllumaaks. Nad asendasid vanad rohttaimed uute, peamiselt nisu ja maisiga. Nad asendasid piisonid teise veiseliigi, veistega. Umbes 40% maailma maisist kasvab näiteks Ameerika Ühendriikides, enamasti maal, kus varem kasvas rohi. Euroopa veiste karjatamisviis, preeriakoerte peaaegu väljasuremine ning maa kündmine ja harimine tekitasid kahju. Kündmine lõikas kõrgrohustiku juurestiku ja katkestas paljunemise. Drenaaž muutis mulla veesisaldust ja mulla erosioon kaotas pinnase.
Hinnangud selle kohta, kui palju on säilinud algset kõrgrohustunud preeriat, erinevad. Võib-olla vähem kui 1%, peamiselt "hajutatud jäänused, mida leidub pioneeride kalmistutel, taastamisprojektides, maanteede ja raudteede ääres ning jõgede kohal asuvatel järskudel nõlvadel", kuni 4%.
Tallgrass preeria, Midewin
Põhja-Hispaanias Kantaabrias asuv rohumaa
Teravilja kasvatamine endisel rohumaal
Taimed ja loomad
Väheste sademete tõttu on rohumaal vähe puid. Üks vähestest puudest, mis suudavad siin kasvada, on okaspuud, mida nimetatakse akaatsiapuudeks. Metsatulekahjud on tavalised ja hävitavad puid. Ka loomad takistavad puude kasvamist, sest nad söövad õrnad võrsed ära, enne kui need saavad areneda täiskasvanud puudeks. On teada, et elevandid rebivad täiskasvanud puid maha ja söövad nende lehti, mis muudab puud veelgi vähemaks.
Rohi suudab veel kasvada, sest see elab üle kuivuse ja loomade trampimise. Seetõttu suudavad rohumaad toita tohutut hulka loomi. Loomade hulka kuuluvad hiired, rotid, kes söövad peamiselt seemneid. Maod, haugid ja kotkad söövad peamiselt väikesi loomi. Suurte loomade, peamiselt karjatajate hulka kuuluvad sebrad, struusid, kaelkirjakud, ninasarvikud, elevandid, hobused ja antiloobid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rohutirts?
V: Rohumaad on elupaik, kus on peamiselt rohttaimed koos mõne metsarohu ja puudega.
K: Kus leidub rohumaid?
V: Rohumaid leidub Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Austraalia ranniku lähedal.
K: Milline on maailma suurim rohumaa?
V: Suurimad rohumaad asuvad Ida-Aafrikas.
K: Kuidas nimetatakse rohumaid, kus on üksikuid hajutatud puid?
V: Väheste hajutatud puudega rohumaid nimetatakse savannideks.
K: Kuidas nimetatakse veel rohumaid?
V: Teised rohumaade nimetused on preeriad või stepid.
K: Mis on biomeen?
V: Biomeen on maa-ala, millel on oma ainulaadne kliima, taimed ja loomad.
K: Kas rohumaad asuvad ainult ühes kohas?
V: Ei, rohumaid leidub mitmel pool maailmas.
