Rohumaa: definitsioon, tüübid (savannid, preeriad, steppid) ja levik
Rohumaa: definitsioon, tüübid (savannid, preeriad, steppid) ja levik — põhjalik ülevaade rohumaade omadustest, kliimast ja geograafilisest levikust maailmas.
rohumaa on maa-ala, mis koosneb peamiselt rohttaimedest. Rohumaadel kasvavad peamiselt erinevad rohuliigid, kuid leidub ka põõsaid ja kohati üksikuid puid. Seal elab mitmesugune loomastik — rohusööjad, närilised ja nende kiskjad — ning rohumaad on olulised nii loodusliku mitmekesisuse kui ka inimtegevuse jaoks. Mitmel pool maailmas on rohumaad. Rohumaid leidub Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Austraalia ranniku lähedal. Suurimad rohumaad asuvad Ida-Aafrikas. Rohumaid, kus on vähe puid, nimetatakse savannideks. Teisi nimetatakse preeriadeks või steppideks.
Rohumaal sajab üldiselt vähem vihma kui metsades. Aastas sajab 25–75 cm vihma, mistõttu on paljudel rohumaadel selgelt väljendunud kuiv ja märg hooaeg: suvel võib olla kuum ja päikesepaisteline ning talvel jahe ja kuiv. Sademete hulk ja jaotus määravad ära rohumaatüübi — näiteks savannides on sademed sageli hooajalised ja pikk kuiv periood soodustab puude ja põõsaste vähenemist.
Tüübid
Savannid: savannid on rohumaad, kus on harvad või üksikud puud. Sageli esinevad nad troopilistes või subtroopilistes piirkondades, näiteks Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Savannidele on iseloomulikud püsivad kuivad perioodid ja hooajalised vihmad. Tulekahjud ja karjatamine aitavad hoida puude arvu madalana ning soodustavad rohustiku säilimist.
Preeriad: preeriad (näiteks Põhja-Ameerika Great Plains) on niiskemad kui steppid ja tavaliselt väga produktiivsed ning sobivad põllumajanduseks. Neid iseloomustavad kõrged rohud, viljakad mullad (nt mollisoolid) ja pikk kasvuperiood. Preeriad on ajalooliselt olnud olulised viljakasvatus- ja karjakasvatuspiirkonnad.
Steppid: stepp on kuivem ja avaram rohumaatüüp, levinud eriti Kesk-Aasias ja Ida-Euroopas. Steppide rohud on lühemad kui preeriadel, mullad võivad olla vähem viljakad ja ilmastik on rohkem mandrilik — suved võivad olla kuumad ning talved väga külmad.
Kliima, taimestik ja loomastik
Rohumaade kliima varieerub tüübiti, kuid ühine on rohupõhine taimkate ja hooajalised muutused. Paljudel rohumaadel mängivad olulist rolli tulekahjud ja karjatamine — need takistavad puistute või metsade levikut ja aitavad säilitada rohustikku. Rohumaade tavaliseks taimestikuks on mitmesugused kõrrelistud, põõsad ja mõnel pool põõsaste- või üksikpuude vormid (nt akatsiad, baobabid savannides).
Loomastik on sageli rikkalik: suured karjaid moodustavad taimtoidulised (antilooibid, sebrad, gasellid, bisons, tiibadega veised) ning nende kiskjad (nagu lõvid, gaasid, kotkad ja šaakalid) moodustavad dünaamilise ökosüsteemi. Paljud liigid migrerivad vastavalt sademetele ja rohu kättesaadavusele.
Inimtegevus ja kaitse
Rohumaad on inimtegevuse jaoks väga tähtsad — neid kasutatakse karjakasvatuseks, põllumajanduseks ja elamualadeks. Samas on rohumaad üha suurema surve all:
- muutused põllumajanduseks ja linnastumine (rohumaade harimine)
- liigne karjatamine, mis põhjustab mullakadu ja erosiooni
- tulekahjude ebanormaalne haldamine (liiga sagedased või liiga harvad põlengud)
- invasiivsed liigud ja kliimamuutused, mis muudavad ökosüsteemi tasakaalu
Kaitsemeetmed hõlmavad looduskaitsealade loomist, jätkusuutlikku karjatamist, rohumaade taastamist ja põllumajanduslike praktikate kohandamist, et vähendada erosiooni ning säilitada mullaviljakus ja bioloogiline mitmekesisus.
Kokkuvõttes on rohumaad mitmekesised maastikud, mille vahelised erisused (savannid, preeriad, steppid) sõltuvad peamiselt kliimast, mullast ja inimtegevusest. Nende hoidmine nõuab tasakaalukat majandamist ja kaitset, et säilitada nii toiduvarusid kui loomastiku elupaiku.
Taimestik
Rohumaa taimestik võib olla väga erineva kõrgusega. Lõuna-Inglismaa kriidirikkad rohumaad on üsna lühikesed, sageli väikeste, õrnade lilledega.
Põhja-Ameerika "kõrgrohupreerias", Lõuna-Ameerika rohumaadel ja Aafrika savannides on rohi üsna kõrge. See pakub väiksematele loomadele teatud katet ja suurendab seega seal elavate liikide arvu.
Mõnel rohumaal võivad esineda puittaimed, põõsad või puud. Mitmeaastaste rohttaimede ja rohttaimede juurestik moodustab keerukaid matte, mis hoiavad mulda paigal.
Kõrghaljastus Põhja-Ameerikas
Kõrgrohupreeria on Põhja-Ameerika algupärane ökosüsteem enne selle asendamist kaasaegsete põllukultuuridega. Taganevad liustikud paiskasid moreenimaterjali umbes 10 000 aastat tagasi. Tuulest langenud löss ja orgaaniline aine kogunesid. See moodustas pinnase. Preerias oli kõige sügavam registreeritud pinnase tase. Loomad, nagu pühvlid, hirved, hirved ja jänesed.
A lisasid oma uriini ja väljaheidetega mullale lämmastikku. Preeriakoerad kaevasid tunneleid, mis "õhustasid mulda ja suunasid vett mitu meetrit maapinnast allapoole". 5 000-8 000 aasta jooksul oli üle 240 miljoni aakri (970 000 km2 ) preeriarohumaad maastiku peamine tunnusjoon.
Aastatel 1800-1930 hävitati suurem osa sellest. Asunikud muutsid selle, mida nad nimetasid "suureks Ameerika kõrbeks" või "sisemereks", põllumaaks. Nad asendasid vanad rohttaimed uute, peamiselt nisu ja maisiga. Nad asendasid piisonid teise veiseliigi, veistega. Umbes 40% maailma maisist kasvab näiteks Ameerika Ühendriikides, enamasti maal, kus varem kasvas rohi. Euroopa veiste karjatamisviis, preeriakoerte peaaegu väljasuremine ning maa kündmine ja harimine tekitasid kahju. Kündmine lõikas kõrgrohustiku juurestiku ja katkestas paljunemise. Drenaaž muutis mulla veesisaldust ja mulla erosioon kaotas pinnase.
Hinnangud selle kohta, kui palju on säilinud algset kõrgrohustunud preeriat, erinevad. Võib-olla vähem kui 1%, peamiselt "hajutatud jäänused, mida leidub pioneeride kalmistutel, taastamisprojektides, maanteede ja raudteede ääres ning jõgede kohal asuvatel järskudel nõlvadel", kuni 4%.
Tallgrass preeria, Midewin
Põhja-Hispaanias Kantaabrias asuv rohumaa
Teravilja kasvatamine endisel rohumaal
Taimed ja loomad
Väheste sademete tõttu on rohumaal vähe puid. Üks vähestest puudest, mis suudavad siin kasvada, on okaspuud, mida nimetatakse akaatsiapuudeks. Metsatulekahjud on tavalised ja hävitavad puid. Ka loomad takistavad puude kasvamist, sest nad söövad õrnad võrsed ära, enne kui need saavad areneda täiskasvanud puudeks. On teada, et elevandid rebivad täiskasvanud puid maha ja söövad nende lehti, mis muudab puud veelgi vähemaks.
Rohi suudab veel kasvada, sest see elab üle kuivuse ja loomade trampimise. Seetõttu suudavad rohumaad toita tohutut hulka loomi. Loomade hulka kuuluvad hiired, rotid, kes söövad peamiselt seemneid. Maod, haugid ja kotkad söövad peamiselt väikesi loomi. Suurte loomade, peamiselt karjatajate hulka kuuluvad sebrad, struusid, kaelkirjakud, ninasarvikud, elevandid, hobused ja antiloobid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rohutirts?
V: Rohumaad on elupaik, kus on peamiselt rohttaimed koos mõne metsarohu ja puudega.
K: Kus leidub rohumaid?
V: Rohumaid leidub Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Austraalia ranniku lähedal.
K: Milline on maailma suurim rohumaa?
V: Suurimad rohumaad asuvad Ida-Aafrikas.
K: Kuidas nimetatakse rohumaid, kus on üksikuid hajutatud puid?
V: Väheste hajutatud puudega rohumaid nimetatakse savannideks.
K: Kuidas nimetatakse veel rohumaid?
V: Teised rohumaade nimetused on preeriad või stepid.
K: Mis on biomeen?
V: Biomeen on maa-ala, millel on oma ainulaadne kliima, taimed ja loomad.
K: Kas rohumaad asuvad ainult ühes kohas?
V: Ei, rohumaid leidub mitmel pool maailmas.
Otsige