Nisu

Nisu (liik Triticum) on teravilja. Inimesed söövad seda kõige sagedamini leiva kujul. Tegemist on rohuliigiga, mille vili on "nisupea", millel on söödavad seemned. Esimest korda kasvatati seda Lähis-Ida piirkonnas Levantis. Nüüd kasvatatakse seda kogu maailmas.

Nisuga kaubeldakse maailmas rohkem kui kõigi teiste põllukultuuride puhul kokku. Kogu maailmas on nisu peamine taimse valgu allikas inimtoiduks. Selle valgusisaldus on suurem kui teiste peamiste teraviljade, näiteks maisi või riisi, valgusisaldus. Kogutoodangu poolest on ta peamise inimtoiduks kasutatava põllukultuurina riisi järel teisel kohal ja edestab maisi (maisi kasutatakse rohkem loomasöödana).

Nisu oli võtmetegur, mis võimaldas tsivilisatsiooni alguses linnapõhiste ühiskondade tekkimist. See oli üks esimesi põllukultuure, mida oli lihtne kasvatada suures ulatuses ja mille seemneid sai kuivas kliimas pikalt säilitada. Nisu aitas kaasa linnriikide, sealhulgas Babüloonia, Assüüria ja Pärsia impeeriumide kasvule Viljakal poolkeral.

Nisutera on põhitoit, millest valmistatakse jahu hapendatud, lamedate ja aurutatud leibade, küpsiste, küpsiste, kookide, hommikuhelveste, makaronide, nuudlite ja kuskussi valmistamiseks. Samuti saab seda kääritada, et valmistada etanooli alkohoolsete jookide või biokütuse jaoks.

Nisuallergia võib põhjustada tsöliaakiat, mis põhjustab kõhulahtisust, kui kannatanu sööb mis tahes nisu sisaldavat toitu.

Kirjeldus

Nisutaimel on pikad, sihvakad lehed, enamiku nisutaimede varred on õõnsad ja õisikud, millel on palju erinevaid õisi, 20 kuni 100. Õied on rühmitatud õisikutesse. Igal õisikupeenral on kaks kuni kuus õit. Enamikul õisikutest viljastub kaks või kolm õit, mis paneb nad tootma toiduks kasutatavaid terasid.

Kultuuritud nisuliigid

Kõigil kultiveeritud teraviljadel on rohkem kui üks normaalne diploidne kromosoomikomplekt. Kromosoomikomplektide suurenemine toimub looduslikult vähesel määral. Kuna neil on rohkem kromosoome, on nende nisusilmad suuremad. Kõik, mida inimene tegi, oli see, et taimed, millel on eriti rasked nisukõrned, valiti välja, kui need tekkisid. Nüüd on olemas terve hulk kultiveeritud nisu. Need on vaid mõned neist:

heksaploidsed liigid (kuus kromosoomikomplekti)

Harilik nisu ehk leivanisu (T. aestivum) - kuueploidne liik, mida kasvatatakse maailmas kõige laialdasemalt.
Spelta (T. spelta) - teine heksaploidne liik, mida kasvatatakse piiratud kogustes. Speltat peetakse mõnikord lähisugulasliigi hariliku nisu (T. aestivum) alamliigiks, mille puhul selle botaaniline nimi on Triticum aestivum subsp. spelta.

Tetraploidsed liigid (neli komplekti)

Durum (T. durum) - ainus tänapäeval laialdaselt kasutatav tetraploidne nisu ja teine kõige laialdasemalt kasvatatav nisu.
Emmer (T. dicoccon) - tetraploidne liik, mida kasvatati juba ammustel aegadel, kuid mida enam ei kasutata laialdaselt.

Diploidsed liigid (kaks tavalist kromosoomikomplekti)

Einkorn (T. monococcum) - diploidne liik, millel on looduslikke ja kultiveeritud variante. Kodustatud samal ajal kui emmeri nisu, kuid ei saavutanud kunagi sama suurt tähtsust.

Emmeri nisu

Emmer-nisu (Triticum dicoccum) ehk "kooritud nisu" on õunapuu tüüpi nisu. See oli üks esimesi kodustatud põllukultuure Lähis-Idas. Seda kasvatati antiikmaailmas laialdaselt, kuid nüüdseks on see Euroopa ja Aasia mägipiirkondades reliktne põllukultuur.

Looduses aitavad emmeri nisu võrsete varred neil mulda kaevuda. Öösel tekkiva niiskuse korral püstinevad ja tõmbuvad vitsad kokku ning suruvad tera mulda. Päeval niiskus langeb ja okkad lõdvenevad taas. Päevade ja ööde jooksul puurivad varred pumbaliigutustega tera kuni tolli võrra mulda.

Viljatud emmeri nisu kõrred (kõrred)

Einkorn nisu

Einkorn-nisu on üks esimesi viljeldud nisuvorme (Triticum monococcum). Viljatud einkorniterasid on leitud viljakuusiku paleoliitilistest leiukohtadest. Esimest korda kodustati see umbes 7500 eKr (~9000 aastat tagasi), varases neoliitikumis. DNA-tõendid viitavad sellele, et einkorn oli kodustatud Kagu-Türgis, kus on leitud mitmeid varaseid põllukülasid. Selle kasvatamine vähenes pronksiajal ja tänapäeval on see reliktne põllukultuur, mida kasvatatakse harva. Ta on leidnud uue turu tervisetoiduna. Seda kasutatakse endiselt bulgurina (purustatud nisu) või loomasöödana Prantsusmaa, Liibüa, endise Jugoslaavia, Türgi ja teiste riikide mägipiirkondades. Sageli püsib ta üleval viletsatel muldadel, kus teised nisuliigid ei suuda seda kasvatada.

Einkorn oli kodustatud samal ajal kui emmeri nisu, kuid ei olnud nii oluline.

Seotud leheküljed

Quinoa

Küsimused ja vastused

K: Mis on nisu?

V: Nisu (perekond: Triticum) on teraviljateravili, mis on üks rohuliik, mille viljadeks on söödavate seemnetega "nisupea".

K: Kus seda esimest korda kasvatati?

V: Nisu kasvatati esmakordselt Lähis-Ida piirkonnas Levantis.

K: Kui palju nisu toodetakse maailmas?

V: Igal aastal koristatakse maailmas peaaegu 800 000 000 tonni nisu.

K: Millist rolli mängis nisu linnapõhiste ühiskondade tekkimisel?

V: Nisu oli võtmetegur, mis võimaldas linnapõhiste ühiskondade tekkimist tsivilisatsiooni alguses, sest seda oli lihtne kasvatada suures ulatuses ja selle seemneid sai kuivas kliimas pikalt säilitada. See aitas kaasa linnriikide, sealhulgas Babüloonia, Assüüria ja Pärsia impeeriumide kasvule Viljakuusikus.

K: Millised on mõned nisu üldised kasutusalad?

V: Nisu tavapäraste kasutusalade hulka kuuluvad jahu valmistamine hapendatud, lamedate ja aurutatud leibade, küpsiste, küpsiste, kookide, hommikuhelveste, makaronide, nuudlite ja kuskussi valmistamiseks, kääritamine etanooli või biokütuse valmistamiseks ja muude toiduainete valmistamiseks.