Kodustamine
Kodustamine on muutus, mis toimub metsloomade või -taimede puhul, kui inimene neid pikka aega hoiab. Ladinakeelne termin tähendab sõna-sõnalt "kodustamiseks sobivaks muutmist".
Kui inimesed võtavad metsloomi ja -taimi ning hoiavad ja kasvatavad neid, võivad loomad ja taimed aja jooksul muutuda. Loomad ja taimed muutuvad sõltuvaks inimestest, kes neid hoiavad, ja nad muutuvad viisil, mis on inimese jaoks parem. See muutus (kodustamine) toimub selle kaudu, et inimesed valivad, milliseid loomi kasvatatakse järgmises põlvkonnas. Bioloogid nimetavad seda meetodit kunstlikuks valikuks.
Taimede esimene kodustamine toimus põllumajanduse esmakordse kasutamise ajal. Inimesed kodustasid esimesena koerad. Neoliitilise revolutsiooni ajal kodustasid inimesed lambaid ja kitsi ning hiljem veiseid ja sigu.
Kodustatud taimed on põllukultuurid või dekoratiivtaimed. Inimesed kasutavad koduloomi kariloomadena, st toiduks, riietuseks ja tööks. Muul juhul võib koduloomi pidada lemmikloomadena.
Nisu
Veised Vana-Egiptuses
Kodustatud taimed
Esimesed tõendid taimede kodustamise kohta pärinevad nisust, mida leiti keraamikaeelsetest neoliitikumi küladest Edela-Aasias. Need on dateeritud 10 500-10 100 eKr. Viljakas poolkuu, Egiptus ja India olid esimesed taimede plaanilise külvi ja saagikoristuse alad.
Põllumajandus arenes mitmes kohas ja eri aegadel iseseisvalt. Kaheksa neoliitikumi aluskultuuri (emmer-nisu, einkorn-nisu, oder, herned, läätsed, kibuvitsa, kikerherned ja lina) olid kõik ilmunud umbes 7000 eKr.
Koduloomad
Koera päritolu
Kodukoera (Canis lupus familiaris) päritolu sai alguse halli hundi (Canis lupus) taltsutamisega kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Kodustatud koerad pakkusid varastele inimestele valvekoera, toiduallikat, karusnahka ja tööloomi (jahiloomad, kelguvedajad). See protsess jätkub tänapäevani.
Arheoloogia on paigutanud varaseima teadaoleva kodustamise aega tõenäoliselt 30 000 eKr. ja kindlalt 7000 eKr. ajaks. Muud tõendid viitavad sellele, et koerad kodustati esmakordselt Ida-Aasias.
Võib-olla on varaseim selge kultuuriline tõend selle kodustamise kohta esimene koer, mis leiti koos inimestega maetud 12 000 aastat tagasi Palestiinas.
Muud loomad
Ka kassid olid üsna varakult kodustatud. Põllumajanduse alguses hakkasid inimesed kodustama lambaid ja kitsi ning hiljem ka sigu ja veiseid. Teised loomad, keda kodustati varakult, on kaamelid, eeslid ja hobused. Mõned loomad, nagu koduküülik, kodustati alles hilisemal ajal.
Paljud teised loomad, kes on inimeste poolt kunstlikult valitud pika aja jooksul, mitte lihtsalt koos inimestega elades. Loetelu ei ole mõeldud täielikuks.
Linnud
· 
· 
Kodune hani
· 
Kodune kalkun
Imetajad
· 
· 
· 
.jpg)
· 
· 
· 
Kodukits
· 
Kala
· 
Klounkala
· 
Sinine hariliku kammkarpkala
· 
Koi
Putukad
· 
· 
Kodune siidikoi
Seotud leheküljed
- Lemmikloomad
- Metsloomad
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab ladinakeelne termin "kodustamine"?
V: Ladinakeelne termin "kodustamine" tähendab sõna-sõnalt "koduseks muutmine".
K: Kuidas toimub kodustamine?
V: Kodustamine toimub siis, kui inimene võtab metsloomi ja -taimi, hoiab ja aretab neid ning valib, milliseid loomi kasvatab järgmine põlvkond. Seda meetodit nimetatakse kunstlikuks valikuks.
K: Mis oli esimene kodustatud taim?
V: Esimene kodustatud taim toimus põllumajanduse esmakordsel kasutamisel.
K: Millal kodustasid inimesed esimest korda koeri?
V: Inimesed kodustasid koerad esimest korda neoliitilise revolutsiooni ajal.
K: Milliseid teisi loomi kodustati hiljem?
V: Hiljem kodustasid inimesed ka lambaid, kitsi, veiseid ja sigu.
K: Millised on kodustatud taimede kasutusviisid?
V: Kodustatud taimi võib kasutada põllukultuuride või dekoratiivsete taimedena.
K: Kuidas kasutavad inimesed enamikku kodustatud loomi?
V: Enamikku koduloomi peetakse kariloomadena, et pakkuda toitu, riietust ja tööd; või neid võidakse pidada lemmikloomadena.
