Varaseimad teadaolevad eluvormid, mis on leitud Maalt, on mikroorganismide fossiilid 3,46 miljardi aasta vanustes kivimites Lääne-Austraalias. Mikroorganismidena võisid eluvormid elada palju varem. Varaseim aeg, mil eluvormid Maal esmakordselt tekkisid, on teadmata. Sellised eluvormid võisid elada juba 4,28 miljardit aastat tagasi, mitte kaua pärast ookeanide tekkimist 4,41 miljardit aastat tagasi ja mitte kaua pärast Maa tekkimist 4,54 miljardit aastat tagasi.

Eluvorm ehk eluvorm on organism, mis on elus. Maa eluvormide liikide arv ulatub hinnanguliselt 14 miljonist kuni 1 triljoni liigini. Rohkem kui 99% kõigist kunagi Maal elanud eluvormide liikidest arvatakse olevat välja surnud. Eluvorme võib leida kõikjal Maal. See hõlmab ka maa-alust, võib-olla vähemalt 12 miili sügavusel maa all, ja ookeanide kõige sügavamaid osi. Elu võib leiduda vähemalt 47 miili kõrgusel atmosfääris ja katsetustingimustes elab see ka kosmose vaakumis.

Ühe teadlase sõnul võib mikroobe leida kõikjalt - nad on äärmiselt kohanemisvõimelised ja jäävad ellu kõikjal, kus iganes nad on.

3,46 miljardi aasta fossiilid Lääne‑Austraalias

3,46 miljardit aastat vanade mikroobifossiilide ja stromatoliitide leiud Lääne‑Austraalias (Pilbara piirkond) on üks tugevamaid otseseid tõendeid varajasest elust Maal. Need kivimid sisaldavad kihilisi lubjakivisarnaseid vorme (stromatoliidid) ja mikroskoopilisi struktuure, mida paljud teadlased tõlgendavad kui mikroobseid tekkepõhju — eelkõige bakteriaalsete või arhealiste kogukondade jääke. Leiud on dateeritud radiomeetriliste meetoditega ning analüüsitud nii morfoloogia kui keemiliste tunnuste (nt süsiniku isotoopide suhted) põhjal.

Vastuolud ja varasemad vihjed

Muutumatult peetakse mõningaid teisi vanemaid kivimeid (nt Grenlandi ja Kanada varased kivimid) võimalikeks elu tunnisteks, näiteks kerge süsiniku isotoopide sisaldus või struktuurid, mis sarnanevad mikroobsetele jälgedele. Need tõendid on sageli vaidlustatud, sest vanade metamorfiseerunud kivimite puhul on raske eristada bioloogilist päritolu abiootilisest (mittelooduslikust) keemilisest või geoloogilisest protsessist. Seetõttu jääb küsimus, millal elu täpselt tekkis — kas kohe pärast ookeanide moodustumist või alles palju hiljem — avatuks ja aktiivseks uurimisteemaks.

Kuidas teadlased elu olemasolu tõendavad?

Morfoloogilised tõendid: mikrofossiilide kujud, rakkude jäänused või stromatoliitide kihistused, mis viitavad bioloogilisele organisatsioonile.
Keemilised biosignatuurid: süsiniku isotoopide erisused (elusolendid eelistavad kergemat isotoopi 12C), orgaanilised molekulid ja lipiidijäänused.
Geoloogiline kontekst ja dateerimine: kivimite vanuse määramine radiomeetriliste meetoditega (nt uraan‑tōori‑plii) ja leiu keskkonna rekonstruktsioon.

Kus võis elu tekkida ja milline see oli?

Varajane elu oli tõenäoliselt mikroskoopiline ja rakkudeta (prokarüootne), sarnane tänapäevastele bakteritele ja arheelistele. Potentsiaalsed elupaigad hõlmavad:

madala sügavusega ookeaniranniku ja tidalsete mattide keskkondi, kus toitained olid kontsentreeritud;
hüdrotermilised ventilaadid mererõhu all — soojus ja keemiline energia võisid toetada keemilist paljunemist;
kõvastunud mineraalidel tekkivad mikrohabitaadid, mis pakkusid kaitset ja keemilisi ressursse.

Fotosüntees (eriti hapnikulise fotosünteesi areng) toimus palju hiljem; atmosfääri suuremahuline oksügeniseerumine (nn Suur Hapnikususega sündmus) algas ligikaudu 2,4 miljardit aastat tagasi.

Miks need avastused on tähtsad?

Varaste elumarkide leidimine näitab, et elu võis Maal tekkida suhteliselt varakult geoloogilises ajaskaalas, mis omakorda mõjutab meie arusaama elu tekkimise tingimustest ja tõenäosusest mujal universumis. Samuti näitavad need leiud, kuidas teadlased kasutavad geoloogiat, keemiat ja mikroskoopiat elumärgi tõendamiseks ning kui keeruline on vanaabiotilise ja bioloogilise päritolu eristamine.

Järeldus: 3,46 miljardit aastat vanused fossiilid Lääne‑Austraalias on praeguse teadmise kohaselt kõige selgemad otsesed tõendid varajasest elust Maal, kuid teaduslik diskussioon ja uued analüüsimeetodid jätkavad nii nende kui ka veel varasemate väidete uurimist. Mõned leiud viitavad võimalusele, et elu võis alata juba mitu sajandit miljoniid aastaid varem, kuid need väited on sageli vastuolulised ja nõuavad edasisi tõendeid.

Varaseimad eluvormid

Fossiilsed tõendid on enamiku elu päritolu käsitlevate uuringute aluseks. Maa vanus on umbes 4,54 miljardit aastat; parimad tõendid varase elu kohta Maal pärinevad vähemalt 3,46 miljardi aasta tagusest ajast.

2017. aastal teatati, et Kanadas, Quebecis, hüdrotermiliste lõõride läheduses avastati kivistunud mikroorganismide fossiile. Need fossiilid on arvatavasti vähemalt 3,779 miljoni aasta vanused.

Samuti leiti 2017. aastal Lääne-Austraalias avastatud 3,48 miljardi aasta vanustes kivimites, mida tavaliselt leidub kuumade allikate ja geisrite ümbruses, tõendeid elu kohta maismaal.

2017. aasta novembris pakkus Edinburghi ülikooli uuring välja, et elu Maal võib olla tekkinud kosmosetolmuvoogude poolt kantud bioloogilistest osakestest.

Bioloog Stephen Blair Hedgesi sõnul "Kui elu tekkis Maal suhteliselt kiiresti ... siis võib see olla universumis tavaline".

Vanimad eluvormid leiti hüdrotermiliste lõõride lähedalt

Esimesena leiti mikroobe hüdrotermiliste lõõride lähedalt.

Galerii

Stromatoliite võisid teha mikroobid.

Mikroobide poolt maha jäetud stromatoliidid on üks vanimaid elu fossiile.

Mikroobi-vetikamatt, soolane järv Valge mere ääres.

Mikroobide poolt ookeaniranna lähedal moodustatud settekivimite struktuurid.

Mikroobide poolt moodustatud struktuurid Niagara kuru lähedal, NY.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Millised on kõige varasemad teadaolevad eluvormid, mida Maal on leitud?

V: Varaseimad teadaolevad eluvormid, mis on Maal leitud, on mikroorganismide fossiilid 3,46 miljardi aasta vanustes kivimites Lääne-Austraalias.

K: Millal moodustusid Maal ookeanid?

V: Ookeanid tekkisid Maal 4,41 miljardit aastat tagasi.

K: Kui kaua pärast Maa tekkimist ilmusid eluvormid?

V: Eluvormid võisid esmakordselt ilmuda juba 4,28 miljardit aastat pärast Maa tekkimist, mis toimus 4,54 miljardit aastat tagasi.

K: Mis on eluvorm?

V: Eluvorm ehk eluvorm on organism, mis on elus.

K: Kui palju eluvormide liike arvatakse Maal eksisteerivat?

V: Hinnangute kohaselt on Maa eluvormide liikide arv 14 miljonist kuni 1 triljoni liigini.

K: Mitu kunagi Maal elanud eluvormide liiki arvatakse olevat välja surnud?

V: Arvatakse, et üle 99% kõigist kunagi Maal elanud eluvormide liikidest on välja surnud.

K: Kust võib leida tõendeid olemasolevate ja minevikus eksisteerinud organismide kohta?

V: Eluvorme võib leida kõikjal Maal, sealhulgas maa all, võimalik, et vähemalt 12 miili sügavusel maa all; ookeanide kõige sügavamates osades; vähemalt 47 miili kõrgusel atmosfääris; ja katsetingimustes säilib see isegi kosmose vaakumitingimustes.