Valge meri on Barentsi mere lõunapoolne sissevool. See asub Venemaa looderannikul ja piirneb läänes Karjala, põhjas Koola poolsaare ning kirdes Kanini poolsaarega. Kogu Valge meri on Venemaa kontrolli all ning seda käsitletakse sageli ühe Venemaa sisevetena, jagatuna Arhangelski ja Murmanski oblastite ning Karjala Vabariigi vahel.

Geograafia ja hüdroloogia

Valge meri on suhteliselt madal ja suhteliselt suletud lahe, mille pindala on ligikaudu 90 000 km². Selle põhiosas on mitu suurt lahte ja lahekesed — tuntumad on Kandalakša laht, Onega laht (Onega laht), Põhja-Dvina ehk Dvina laht ning Mezen laht. Merre suubuvad suuremad jõed on Põhja-Dvina, Onega ja Mezen, mis toovad hulgaliselt magevett ning mõjutavad vee soolsust ja setetust.

Valge mere sügavus on kohati mitmesaja meetri ümber, kuid paljud laheosad on madalad ja laguunsed. Meresoomust ja saari, näiteks tuntud Solovetski saared, on palju; Solovetski saared on nii ajaloolise kui looduskaitselise tähtsusega piirkond.

Kliima ja jääolud

Valge meri asub parasvöötme ja külma kliima piiril, kus on pikk ja jahe talveperiood. Meri kattub jääga tavaliselt sügisest (novembrist) kuni kevadeni (aprill–mai), mõnes aastas võib jää katta suurema osa merest ~6–7 kuud. Jääolud piiravad meresõitu – laevad ja sadamad sõltuvad sageli jäämurdjate abist.

Majandus, sadamad ja maanteed merel

Arhangelski suur sadam asub Valge mere ääres. See on oluline nõukogude mereväe ja allveelaevade baas. Valge mere-Balti kanal ühendab Valget merd Läänemerega.

Lisaks Arhangelskile on piirkonnas mitmeid teisi sadamaid ja laevateid: Severodvinsk (tuntud laevaehituse poolest), Belomorsk, Kandalakša ja Onega. Valge mere-Balti kanal (Belomorkanal) võimaldab kaubaveet teoreetiliselt Läänemerd ühendades läbi sisevete, kuid kanal on järelikult madal ja väikelaevadele sobiv. Kanali ehitamine 1930. aastatel oli tehniliselt tähtis, kuid seotud ka ränga inimliku hinnaga, sest tööd tehti suures osas sunnitööde abil.

Sõjaline ja strateegiline tähtsus

Valge meri on ajalooliselt olnud strateegiliselt tähtis: see on andnud ligipääsu arktilistele vetesüsteemidele ning võimaldanud laevastiku ja allveelaevade baasidest toimida Läänemere ja Atlandi ookeani suunal. Tegelikult asuvad mererannikul olulised laevaehitus- ja remondi­ettevõtted ning sõjaväe baasid, sealhulgas Severodvinski tehased, kus ehitatakse ja hooldatakse sõjalaevu ja allveelaevu. Jää andmetel ja ligipääsude tõttu on Valge mere piirkond tähtis nii sõjalises kui logistilises plaanis.

Loodus, kalandus ja kaitse

Valge meri on rikas kalavarude poolest — olulised on räim, tursk, angerjas ja erinevad järvesoomi liigid (nt tuuraliigid). Seal elavad ka mereimetajad ja roomajad, näiteks rõngas- ja hallhüljes, ning palju rändlinnust. Piirkond sisaldab ka mitmeid looduskaitsealade ja kaitsealade komponente, näiteks Solovetski saarte piirkond, mis on kultuuriliselt ja looduslikult märkimisväärne.

Industriaalne tegevus ja laevandus mõjutavad mõnes kohas veekvaliteeti ja elustikku; kohalikes keskustes on seetõttu üles seatud ka erinevaid kaitsemeetmeid ja uurimisprojekte mere seisundi jälgimiseks.

Ajalooline taust

Valge mere rannikuid asustasid juba varased meresõitjad ja kalurid ning tuntud rahvarühm on pomorid, kes tegelesid kalanduse ja meresõiduga. Keskajal tekkisid aluele kloostrid ja kaubateed; kuulus on eriti Solovetski kloostri ajalugu. 20. sajandil muutusid piirkond ja kanalid ka geopoliitiliselt ja majanduslikult oluliseks – nii tsiviil- kui sõjalises tähenduses.

Kokkuvõte

  • Valge meri on Venemaa looderanniku sisemeri, mille geograafiline asend teeb selle nii merenduse kui julgeoleku seisukohast tähtsaks.
  • Piirkonna kliima ja jääolud piiravad meresõitu, mistõttu on tähtis roll icebreakeritel ja talvisel logistikal.
  • Majanduslikult on Valge meri oluline kalanduse, laevaehituse ning sadamate tõttu; ajalooliselt on see olnud tähtis ka religioosse ja kultuurilise elu paik.
  • Looduskaitse ja veekvaliteedi säilitamine on piirkonnas aktuaalne teema, kuna inimene ning tööstus mõjutavad tundlikku arktilist ökosüsteemi.