Viigerhüljes
Rõngahüljes (Pusa hispida), mida inuitid nimetavad ka purgihüljesteks ja netsik või nattiq, on kõrvata hüljes. Nad elavad arktilistes ja subarktilistes piirkondades. Rõngahüljes on väike hüljes. Nende pikkus on harva suurem kui 1,5 m.
Neil on iseloomulik muster, mis koosneb tumedatest laikudest, mida ümbritsevad helehallid rõngad. See on põhjapoolkeral kõige arvukam ja laia levikuga jäähüljes. Nad elavad kogu Põhja-Jäämeres, Beringi meres ja Okhotski meres kuni Jaapani põhjarannikuni Vaikses ookeanis ning kogu Põhja-Atlandi rannikul Gröönimaal ja Skandinaavias kuni Newfoundlandini lõunas, ning nende hulka kuulub ka kaks mageveekogude alamliiki Põhja-Euroopas. Rõngahülged on jääkarude üks peamisi saakloomi. Nad on pikka aega kuulunud Arktika põlisrahvaste toiduvalikusse.
Kirjeldus
Rõngahüljes on Arktika väikseim ja levinuim hüljes. Neil on väike pea, lühike kassilaadne nina ja punnis keha. Nende karvkate on tume, seljal ja külgedel on hõbedased rõngad ja kõht on hõbedane. Sõltuvalt alamliigist ja seisundist võib täiskasvanud hülge olla 100-175 cm pikk ja kaaluda 32-140 kg. Hülge on keskmiselt umbes 1,5 m pikk ja kaalub umbes 50-70 kg. Nende väikestel esikäppadel on üle 2,5 cm paksused küünised, mida kasutatakse selleks, et teha hingamisauke läbi 2 m paksuse jää.
backflippers
Levila ja elupaik
Rõngahülged elavad kogu Põhja-Jäämeres. Neid võib leida Läänemeres, Beringi meres ja Hudsoni lahes. Neile meeldib puhata jääl ja nad liiguvad kaugemale põhja poole, et leida tihedam jää. Üht alamliiki võib kohata magevees.
Elulugu
Emased saavutavad suguküpsuse 4-aastaselt. Isased saavutavad suguküpsuse alles 7-aastaselt. Kevadisel pesitsusperioodil rajavad emased paksu jäässe pesapaigad ja sünnitavad neis struktuurides. Emaslinnud sünnitavad ühe kutsika märtsis või aprillis pärast 9 kuud kestnud tiinust. Pojad võõrutatakse ühe kuu pärast. Nad moodustavad paksu rasvkihi.
Emased hakkavad tavaliselt paarituma aprilli lõpus. Isased rändavad paarilise leidmiseks jääl. Kui isane ja emane on leitud, võivad nad enne paaritumist veeta mitu päeva koos. Seejärel otsib isane teist paarilist.
Rõngahülged elavad umbes 25-30 aastat. Nad on üksikud loomad. Nad eralduvad üksteisest sadade meetrite kaugusele.
Rõngahülge poegimine.
Dieet
Rõngahülged söövad mitmesuguseid väikeseid saakloomi. Nad söövad 72 liiki kalu ja selgrootuid. Nende lemmiksaakloomad on mükoidid, krevetid, arktiline tursk ja heeringas. Toitumise ajal sukelduvad merihülged 10-45 m sügavusele. Suvel toituvad rõngahülged piki merejää serva polaartursa järele. Madalas vees toituvad nad väiksemast tursast. Rõngahülged võivad süüa ka heeringat, räime, siili, räime, ahvenat ja koorikloomi.
Predators
Rõngahülge on oluline toiduaine eelkõige jääkarude jaoks. Poegimishooajal söövad põtrad ja merikotkad väljaspool pesasid sündinud merihülgepoegi. Vees röövivad neid ka tapjavalased, gröönimaa haid ja aeg-ajalt ka atlandi morsid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rõngamadu?
V: Rõngahüljes on kõrvata hüljes, kes elab Arktikas ja subarktilistes piirkondades.
K: Milline on rõngushülge suurus?
V: Rõngahüljes on harva pikem kui 1,5 m ja on väike hüljes.
K: Milline on rõngahülge iseloomulik muster?
V: Rõngahülgel on tumedad laigud, mida ümbritsevad helehallid rõngad.
K: Kus elavad rõngahülged?
V: Rõngahülged elavad kogu Põhja-Jäämeres, Beringi meres ja Okhotski meres kuni Jaapani põhjarannikuni Vaikses ookeanis ning kogu Põhja-Atlandi rannikul Gröönimaal ja Skandinaavias kuni Newfoundlandini lõunas, ning nende hulka kuulub ka kaks mageveekogude alamliiki Põhja-Euroopas.
Küsimus: Milline on põhjapoolkeral kõige arvukam ja laiemalt levinud jäähüljes?
V: Rõngahüljes on põhjapoolkeral kõige arvukam ja laiemalt levinud jäähüljes.
K: Milline on jääkaru toitumine?
V: Rõngahülged on jääkarude üks peamisi saakloomi.
K: Kes söövad rõngushülgeid?
V: Arktika põlisrahvad on juba ammu söönud rõngushülgeid oma toidulaual.
