Karjala ajalugu, geograafia ja kultuur Soomes ja Venemaal

Karjala on ajalooline ja kultuuriline piirkond Ida-Fennoskandias, mis asub Soome ja Venemaa piiri mõlemas ääres. Täpselt millised alad kuuluvad Karjalasse, sõltub kontekstist — mõeldakse nii laiemat ajaloolist Karjalat kui ka kitsamaid halduspiirkondi. Karjala tähistab nii maastikku, rahvast kui ka tugevat suulise pärandi traditsiooni.

Geograafia

Karjala hõlmab suurt osa Laadoga ja Onega järvestiku ümbrusest ning metsade ja soode rohkest maastikust. Suurem osa Karjalast kuulub täna Venemaale, kus paikneb autonoomne Karjala Vabariik. Soome poolel moodustavad Karjala osad peamised provintsid Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala. Piirkonna loodus on mitmekesine: suured järved, liustikke jätnud maastikuvormid, tihedad okasmetsad ja rahulikud jõed.

Ajalugu

Karjala ajalugu on keeruline ja sellel on tugevalt mõjutanud nii soome-ugri rahvaste liikumine, Rootsi ja Vene võimuperioodid kui ka 20. sajandi sõjad. Enne 20. sajandi keskpaika kuulus osa Karjalast erinevates ajavahemikes Soome (Vabariik) koosseisu, samas kui Ida-Karjala jäi ajalooliselt osa kauem Venemaa (hiljem Nõukogude Liidu) mõjusfääri.

20. sajandi sündmused olid Karjala jaoks murrangulised. Suured alad, mis varem asusid Soome territooriumil, jäid pärast Nõukogude Liidu ja Soome konflikte — sealhulgas Talvesõda (1939–1940) ja sellele järgnenud lahingud — Venemaa/Nõukogude Liidu kontrolli alla. Et pärast Teist maailmasõda rahuleppeid sõlmida, pidi Soome andma suurema osa lääne-Karjalast Nõukogude Liidule (mitmete lepingute ja kokkulepete alusel). Selle tulemusena evakueeriti ja ümberpaigutati suur hulk soomlasi Soome sisealadele. Samal ajal kolisid kohale inimesed teistest Nõukogude piirkondadest, mis muutis rahvastiku koosseisu.

Inimesed ja keel

Karjala algupärane rahvas on karjalased, kes räägivad karjala keelt — keel on lähedane soome keelele, kuid omab oma eripära ja murdeid. Karjalased on tuntud rikkaliku suulise pärandi, muinasjuttude ja luuletuste poolest. Paljud soome rahvuseepose Kalevala read pärinevad Karjala suulisest traditsioonist ja lauludest, mida 19. sajandil koguti.

Tänapäeval on Karjala Vabariigis karjalased vähemuses ja venelased enamuses, mis tähendab, et karjala keel ja kultuur on demograafiliselt õrnemas positsioonis. Seda tõsiasja tunnistavad nii keeletöötajad kui ka kultuuriorganisatsioonid ning mitmed initsiatiivid püüavad keelt ja traditsioone säilitada.

Kultuur ja pärand

Karjalal on rikkalik rahvakultuur: runolaulud, pillimuusika, rahvariided ja puitarhitektuur. Karjala kultuur on tugevalt mõjutanud ka soome rahvuslikke liikumisi ning rahvuseepose Kalevala loo tekkimist. Kaasaegiselt tegutsevad muuseumid ja kultuuriorganisatsioonid dokumenteerivad keelt, laule ja käsitööd.

Tähtsad kultuurimälestised, näiteks puitkirikud ja rahvakülad, joonistavad ette Karjala ajaloolist eluolu. Käsitöö, rahvamuusika ja toit (näiteks traditsioonilised küpsetised ja kalaroogad) on osa regionaalsest identiteedist.

Tänapäev: majandus ja eluolu

Karjala majanduses on olulised sektorid metsandus, paberitööstus, põllumajandus ja kaevandamine. Viimasel ajal on kasvanud turism — külastajaid meelitavad loodusevaated, kalastusvõimalused, ajaloolised paigad ja muuseumid. Piirkonna majanduslik seis ja elutingimused varieeruvad linnade ja maakohtade vahel.

Rahvus- ja kultuuripoliitika tasandil toimub nii Venemaal kui Soomes mitmeid projekte keele ja pärandi säilitamiseks: koolitused, rahvakunsti festivalid ning keeleõppe algatused. Karjala tulevik sõltub osalt sellest, kuivõrd laiem ühiskond ja kohalikud kogukonnad suudavad tasakaalustada majandusarengu ja kultuuripärandi hoidmise.

Loodus ja turism

Karjala on väärtuslik looduspiirkond: järved, saared, metsad ja sood pakuvad võimalusi matkamiseks, kalastamiseks, linnuvaatluseks ja märkimisväärseks loodusturismiks. Kuulsamad vaatamisväärsused on ajaloolised puitkonstruktsioonid ja muuseumid, samuti looduslikud maastikud, mis meid tõmbavad nii Soome kui Venemaa külalisi.

Kokkuvõte

Karjala on mitmekihiline piirkond, kus kohtuvad ajalugu, keel ja loodus. Kuigi tänapäeval asub enamik Karjalast Venemaa territooriumil, on Karjala kultuuriline mõju tunda ka Soomes. Karjala tulevik sõltub nii demograafilistest suundumustest kui ka teadlikest pingutustest kultuuri ja keele säilitamiseks ning vastutustundlikust looduse majandamisest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Karjala?

K: Kes asustasid algselt Karjalat?

K: Mis keelt räägivad karjalased?

K: Kus võib Karjalat kaardil leida?

K: Mis on Karjala Vabariik?

K: Kuidas sattus Nõukogude Liit valdav osa Karjalast Nõukogude Liidu valdusesse?

K: Milline on karjalase kultuuri ja keele tulevik?

Otsing