Kargili piirkond
Kargil on piirkond India liiduterritooriumil Ladakhis. Kargil asub kontrolljoone lähedal ja teda ümbritsevad põhjas Pakistani hallatav Gilgit-Baltistani piirkond, läänes Kashmiri org ja Jammu rajoonid, idas Lehi piirkond ja lõunas Himachal Pradesh. Kargil on jagatud üheksaks plokiks, milleks on Kargil, Drass, Sankoo, Taisuru, Shargole, Shakar-Chiktan, Zanskar, GM Pore/Trespone ja Lungnak. Sellel on kolm Tehsili, nimelt Kargil, Zanskar ja Sankoo. Zanskar ja Drass on samuti alarajoonid, mida juhib administratiivselt alarajoonide magistraat.
Demograafia
140 000 elanikuga Kargil on ainus moslemite enamusega piirkond Ladakhis. Kogu elanikkonnast 85% on moslemid, kellest 73% järgib šiiitlikku islami. Suurem osa moslemitest elab Kargili linnas, Drassis, Wakhas ja Suru orus. Ülejäänud 14% on tiibeti budismi ja böni järgijad, keda leidub peamiselt Zanskaris, kuid väike osa elanikkonnast elab Suru ülemises orus (Rangdum) ning Shergoli ja Mulbekhi ümbruses. Veel 1% elanikkonnast järgib hinduismi ja sikhismi.
Suur osa Kargili elanikkonnast on asustatud Tiibeti päritolu purig ja balti rahvaste poolt (kes pöördusid 16. sajandil budismist islami usku) ning on segunenud dardide, monide ja teiste aarialaste rahvastega. Peamiselt moslemitest dardid elavad Drassi orus ja räägivad šina keelt, väike hulk budistlikke dardisid, keda tuntakse Brokpa nime all, elab Dha-Hanu piirkonnas Lamayuru kloostri lähedal. Mõned arghoonid on asustatud ka Kargili linnas. Viimasel ajal on Kargili asunud elama sisserändajad Kashmirist ja hindud Jammust.
Galerii
· 
Kohalikud tüdrukud Kargilis
· 
budistlik tüdruk tantsib rahvalaule
· 
· 
· .jpg)
Vaade Suru orule
· 
Kargili linna panoraam
· 
Ladakhi piirkonna elujoon - Zoji La
· 
Poyeni küla
· 
Päikeseloojang mägedes
· 
Kargil talvel
· 
Kun ja Nun mäeahelik Kargilis.
· 
Kortenite (või stuupade) rida Purne külas. Igal elemendil, millest need ehitised koosnevad, ja ka nende värvil on Tiibeti budismis sümboolne tähendus.
· 
Kargili põllumaad asuvad mägede all ja voolava oja kohal.
