Kargil — Ladakhi piirkond (India): asukoht, haldus ja alarajoonid
Kargil (Ladakh, India) — asukoht, haldusüksused ja alarajoonid: ülevaade plokkidest (Kargil, Drass, Zanskar jt), tehsilid ja strateegiline piirialane kontekst.
Kargil on piirkond India liiduterritooriumil Ladakhis. See kõrbe- ja mägipiirkond asub kõrgel Himaalaja lääneservas ning on geograafiliselt ja strateegiliselt oluline, olles tihedalt seotud nii India kui ka Pakistaniga piirilähedase asukohana. Kargil paikneb kontrolljoone ehk de facto piirile lähedal ja teda ümbritsevad põhjas Pakistani poolt hallatav Gilgit-Baltistani piirkond, läänes Kashmiri org ja Jammu rajoonid, idas Lehi piirkond ning lõunas Himachal Pradesh.
Haldus ja alajaotused
Kargil on halduslikult jaotatud mitmeks üksuseks — piirkonnas on kokku üheksa plokki (blocks) ning kolm tehsil’i (tehsil/tehsils). Plokid annavad aluse kohalikele arendus- ja haldustöödele, tehsil’id aga tegelevad haldus- ning maksu- ja õigusküsimustega. Piirkonna plokid on:
- Kargil
- Drass
- Sankoo
- Taisuru
- Shargole
- Shakar-Chiktan
- Zanskar
- GM Pore/Trespone
- Lungnak
Piirkonnas on kolm Tehsili: Kargil, Zanskar ja Sankoo. Lisaks on Zanskar ja Drass administratiivselt määratletud ka alarajoonidena (sub-divisions), mida juhib alarajooni magistraat (sub-divisional magistrate). Kargili linnaale kuulub piirkonna halduskeskus ja sealt koordineeritakse suuremaid haldusülesandeid.
Geograafia ja kliima
Kargil asub suurel kõrgusel, kus domineerib kõrge mäestiku ja kõrbesarnane maastik. Kliima on karm: talved on väga külmad ja pikad, suved aga suhteliselt lühikesed jahedamad kui madalamal asuvatel aladel. Drass on tuntud kui üks Mao maailmas külmematest asustatud paikadest. Kõrge asend mõjutab ka põllumajandust — kasvuperiood on lühike ning kasvatatakse peamiselt kartulit, teravilja vahetki ja puid (nt aprikoosipuud), samuti on tavaline karjakasvatus ja karjatamine.
Rahvastik ja kultuur
Rahvastikuline koosseis Kargilis on mitmekesine. Kargili mandrilised vallad on suurel osal moslemitaustal (peamiselt šiiitlikud kogukonnad, sealhulgas Balti ja Purgi keelt kõnelevad rühmad), samas kui Zanskar on tuntud oma budistliku pärandi ja kloostrite poolest. Keeleliselt kõneletakse mitmeid keeli ja murdeid, näiteks purigi, balti, ladakhi, urdu ja hindi. Kultuuris peegelduvad tihedalt nii islami kui budismi traditsioonid — piirkonnas on palju kloostreid, väikeseid mosheesid, ja omapäraseid kohalikke kombeid ning pidustusi.
Majandus ja taristu
Majandus tugineb peamiselt põllumajandusele, karjakasvatusele, aprikoosikasvatusele ning käsitööle (nt vaibad ja tekstiilid). Viimasel ajal on tähtsaks muutunud ka piirialadel asuv strateegiline kaitse ning sellega seotud teenused. Turism — eriti matkamine, mägironimine ja kultuuriturism Zanskaris — toob piirkonda lisatulu, kuid on hooajaline ning tingitud infrastruktuuri piiratusest.
Transpordi seisukohalt läbib Kargilit oluline maantee, mis ühendab Srinagari ja Leh'i (Srinagar–Leh Highway) ning on talvel sageli raskesti läbitav. Piirkonnas on sõjaväe tarbeks kasutatavaid lennuvälju/helikopteriplatse; tsiviillennuliiklus on piiratud, mistõttu suuremad lennujaamad ja raudteed asuvad kaugemal madalamates keskustes.
Turism ja vaatamisväärsused
Kargil ja selle ümbrus meelitavad külastajaid oma unikaalse looduse ja kultuuripärandi tõttu. Zanskar on kuulus sügavate kuru-de, kitsaste orgude ja kloostrite poolest — näiteks Phuktal'i klooster on tuntud eraldatuse ja arhitektuuri poolest. Matkateid ja sõlmpunkte leidub mitmes suunas, sh marsruudid üle kõrgeima kuristiku ja mööda Zanskar'i jõge. Drass ja Kargili linn ise pakuvad ajaloolist tausta, leiate kohalikke turge ning traditsioonilist elu.
Ajalooline ja strateegiline tähendus
Kargil on ajalooliselt olnud osa laiemast Kashmiri regioonist ning viimastel aastakümnetel on selle strateegiline asukoht tekitanud tähelepanu nii sõjalises kui poliitilises plaanis. 1990ndate lõpu konfliktid ja piirilähedane olukord on jätnud piirkonnale tugeva sõjalise kohaloleku ning mõjutanud kohalikku elu ja arendustegevust. Samal ajal on piirkond kultuuriliselt rikas ja looduslikult mitmekesine, pakkudes võimalusi nii teaduslikuks uurimiseks kui vastutustundlikuks matkamiseks.
Kokkuvõtlikult on Kargil piirkond, kus kohtuvad karm mägi‑ ja kõrbeluure, mitmekesine kultuur ning tugevalt strateegiline asend. Halduslikud üksused — plokid ja tehsil’id — moodustavad aluspõhja kohaliku halduse ja arenduse korraldamiseks ning Zanskar ja Drass jäävad eristatavate alarajoonidena oma eripärase geograafia ja kultuuriga.
Demograafia
140 000 elanikuga Kargil on ainus moslemite enamusega piirkond Ladakhis. Kogu elanikkonnast 85% on moslemid, kellest 73% järgib šiiitlikku islami. Suurem osa moslemitest elab Kargili linnas, Drassis, Wakhas ja Suru orus. Ülejäänud 14% on tiibeti budismi ja böni järgijad, keda leidub peamiselt Zanskaris, kuid väike osa elanikkonnast elab Suru ülemises orus (Rangdum) ning Shergoli ja Mulbekhi ümbruses. Veel 1% elanikkonnast järgib hinduismi ja sikhismi.
Suur osa Kargili elanikkonnast on asustatud Tiibeti päritolu purig ja balti rahvaste poolt (kes pöördusid 16. sajandil budismist islami usku) ning on segunenud dardide, monide ja teiste aarialaste rahvastega. Peamiselt moslemitest dardid elavad Drassi orus ja räägivad šina keelt, väike hulk budistlikke dardisid, keda tuntakse Brokpa nime all, elab Dha-Hanu piirkonnas Lamayuru kloostri lähedal. Mõned arghoonid on asustatud ka Kargili linnas. Viimasel ajal on Kargili asunud elama sisserändajad Kashmirist ja hindud Jammust.
Galerii
·
Kohalikud tüdrukud Kargilis
·
budistlik tüdruk tantsib rahvalaule
·
·
·
Vaade Suru orule
·
Kargili linna panoraam
·
Ladakhi piirkonna elujoon - Zoji La
·
Poyeni küla
·
Päikeseloojang mägedes
·
Kargil talvel
·
Kun ja Nun mäeahelik Kargilis.
·
Kortenite (või stuupade) rida Purne külas. Igal elemendil, millest need ehitised koosnevad, ja ka nende värvil on Tiibeti budismis sümboolne tähendus.
·
Kargili põllumaad asuvad mägede all ja voolava oja kohal.