Himachal Pradesh – Põhja-India mäestikuline osariik ja pealinn Shimla

Himachal Pradesh (hindi: हिमाचल प्रदेश) (pandžabi: ਹਿਮਾਚਲ ਪ੍ਰਦੇਸ਼) on osariik Põhja-Indias. Shimla on Himachal Pradeshi pealinn. Selle pindala on 56 019 km² (21 629 mi²), kuigi piir Hiinaga on endiselt vaieldav. Maal asuvad kõrged mäed. Traditsioonilises India geograafias kuulub see Põhja-India vööndisse. Põhjas piirneb see India poolt okupeeritud ja vaidlustatud India poolt administreeritava Kashmiri territooriumiga.

Himachal Pradesh oli enne 1966. aastat India Pandžabi osa.

HP osariik on jagatud kolmeks rajooniks, nimelt Mandi rajooniks, Kangra rajooniks ja Shimla rajooniks. Diviisid on omakorda jaotatud 12 ringkonnaks. Need jagunevad omakorda 55 aladivisjoniks, 82 tehsiliks ja 35 sub-tehsiliks.

Geograafia ja maastik

Himachal Pradesh asub Himalaja lääneosas ja maastik on valdavalt mäestikuline: aladel on sügavad orgud, teravad harjad ja kõrged mäetipud. Relief ulatub madalamatest alevikest kuni kõrgete lumega kaetud tippudeni. Osariigis asuvad mitmed olulised jõed ja orud, näiteks Sutlej ja Beas’i orud, mis kujundavad piirkonna geograafiat ning on tähtsad veeressursid ja hüdroenergeetika jaoks.

Ilmastik

Ilmastik on mõõdukalt jahedast kuni väga külmani sõltuvalt kõrgusest. Madalamates piirkondades on soojemad suved ja külmemad talved, kõrgemal aga pikk talv ja tugev lumevahe. Monsuun toob suvekuudel olulise sademehulga, kuid kõrgetes orgudes sajab talvel sageli paksu lund.

Ajalugu lühidalt

Piirkonna ajalugu on seotud mitme väikesekuningriigi, briti koloniaalaja ja iseseisva India administratiivsete ümberkorraldustega. Koloniaalajal oli Shimla tähtis suvepealinnana. Pärast iseseisvumist moodustati ja reorganiseeriti piirkonna haldusüksusi ning Himachal Pradesh omandas lõpuks täisriikliku staatusi pärast mitmeid ühinemisi ja ümberkorraldusi.

Elanikkond ja keelekasutus

Elanikkond koosneb peamiselt põlisrahvastikust, kelle peamised keelerühmad on pärit Põhja‑India ja Himalaja murretest. Lisaks rääkida laialdaselt hindi keelt ja mitmeid kohalikku Pahari‑murdeid; mõned piirkonnad on mõjutatud tudi pandžabi ja tibeti kultuuridest. Usuliselt on enamik hindu, kohal on ka sikhid, budistlikud kogukonnad (eriti Lahaul‑Spiti ja Kinnaur piirkondades) ja muud usulised vähemused.

Majandus

Majanduse aluseks on põllumajandus, aiandus (eriti õunakasvatus), hüdroenergeetika, metsandus ja turism. Piirkonna looduslikud tingimused sobivad puuviljade ning köögiviljade kasvatamiseks, mistõttu on aiandus oluline sissetulekuallikas. Mäestikud tagavad head tingimused ka hüdroelektrijaamade rajamiseks. Kohalikud käsitööd ja väikeettevõtlus annavad tööd paljudele peredele.

Turism ja kultuur

Himachal Pradesh on populaarne turismisihtkoht nii sise‑ kui välismatkajaile. Tuntud on järgmised paigad:

• Shimla – ajalooline linnaosa, endine briti suvepealinn;
• Manali ja Kullu – populaarsete mäesportide ja loodusmatkade keskused;
• Dharamshala ja McLeod Ganj – Tiibeti pagulaskogukonna ja Dalai Lama asupaik;
• Spiti ja Lahaul – kõrbed‑mäestiku alad, kus on eriline kultuur ja loodusvaated.

Kultuuris peegelduvad piirkonna traditsioonid, festivalid (näiteks Kullu Dussehra) ning rikkalik käsitöö ja rahvakunst.

Loodus ja kaitsealad

Himachal Pradesh on koduks mitmekesisele taimestikule ja loomastikule: igihaljas mets, alpitaimkate ning kõrgmäestiku varjupaigad. Olulised kaitsealad ja rahvuspargid kaitsevad ohustatud liike, näiteks lumekass, muskushirv ja mitmed linnuliigid. Üks tuntumaid kaitsealasid on Great Himalayan National Park, mis on tähtis elupaik ning tunnustatud ka rahvusvaheliselt.

Transport ja ühendused

Piirkonnas on arenenud teedevõrk, mis ühendab väiksemaid mäekülasid ja suuremaid linnu. Rongiliiklus on piiratum kõrgemate alade tõttu, kuid kuulus Kalka–Shimla raudtee on ajalooline kitsarööpmeline ühendus. Rannikuväliste lennujaamade kõrval on ka mõned väiksemad sise- ja reisilennujaamad, mis teenindavad turismi‑ ja ärivajadusi.

Kokkuvõte

Himachal Pradesh on mitmekesine ja maaliline osariik Põhja‑Indias, kus loodus, kultuur ja ajalugu põimuvad. Mäestikuline maastik, õunapõllud, veerohked jõed ja turismikeskused teevad sellest piirkonnast olulise osa India põhjapoolsetest Himalaja aladest.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Himachal Pradesh?

K: Milline on Himachal Pradeshi pealinn?

K: Kui suur on Himachal Pradesh pindalalt?

K: Kas Himachal Pradeshi piir Hiinaga on ikka veel vaieldav?

K: Millist maastikku võib leida Himachal Pradeshis?

K: Millisesse geograafilisse vööndisse kuulub Himachal Pradesh?

K: Milline osariik piirneb Himachal Pradeshiga põhjas?

Otsing