Kalevala — Soome rahvuseepos: sisu, kangelased ja ajalooline taust

Kalevala — Soome rahvuseepos: rikas folkloor, iidsetest luuletustest ja Karjala pärandist, kangelased Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen, Kullervo ning Elias Lönnroti ajalooline roll.

Autor: Leandro Alegsa

Kalevala on Soome rahvuseepos — kogumik vanu rahvalauluja ja muistendeid, mis sai 19. sajandil koostatud ja kirja pandud üheks terviklikuks teoseks. See on raamat, mis on soomlaste kultuurile ja rahvuslikule identiteedile olnud äärmiselt tähtis.

Sisu ja ülesehitus

Kalevala koosneb paljudest lugudest ja rahvalaulikannetest, mida Lönnrot kogus ja kokku sidus. Lood on vormilt runolaulud ehk vanad luuletused ja muistendid, mis algselt laulduna edasi anti. Kalevala lõimib kokku mütoloogilisi jutustusi, kangelaste sooritusi, armulugusid, kättemaksu- ja retkelugusid ning kosmoloogilisi motiive. Teos on jaotatud mitmeks lauluks ehk runoks; lõplikult avaldatud Kalevala (1849) sisaldab 50 runot ja kokku ligikaudu 22 000 värssi.

Rahvalaulude eripära ja meeter

Kalevala lood on kirjutatud erilise meetriga, mida tavaliselt nimetatakse «Kalevala-meetriks» (või trohaalseks tetrametriks). Selle tunnused on:

  • rida koosneb tavaliselt neljast jalast (trohaalist tetrametrit),
  • sõnaline rütm ning rõhk langeb sageli rea esimesele silbile,
  • rohke kordamine, paralleelsus ja retorilised fraasid,
  • alliteratsioon ja assonantsus aitavad luulet ja meeldejätmist.

Selline vorm oli laialt levinud Soome ja Karjala rahvalauludes ning mõjub kõlavalt ja laululiselt ka tänapäeval.

Kangelased ja peamised motiivid

Kalevala tegelaste ring on rikas ja mitmekesine. Peamised kangelased ja vastased on:

  • Väinämöinen – tark ja vana laulja-ajalooline kangelane, kellel on maagiline hääletämber ja loitsimise oskus;
  • Ilmarinen – osav sep, kes sepistab maailmaime Sampo nimelise eseme;
  • Lemminkäinen – nooruslik ja vallatu seikleja, palju armu- ja rännakulugusid;
  • Kullervo – traagiline ja vihane anti-kangelane, kelle lugu lõpeb hävinguga;
  • Louhi – Pohjola võimas ja kuri võimujõudude valitseja (naine), kes on sageli kangelaste vaenlane;
  • Joukahainen – noor rivaal, kes satub Väinämöisen ja teiste vastasseisu.

Üks keskseid motiive on Sampo — müstiline ese, mis annab rikkust ja õnne ning mille pärast käib suur võitlus. Teised olulised teemad on maailmaloomine, surm ja taassünd, armastus, au ja kättemaks ning maagilised laulsõnad ja loitsud.

Kogumine ja avaldamine

Elias Lönnrot (1802–1884) oli arst ja keeleteadlane, kes tegi mitu välireisi Karjala ja Soome piirialade rahvusliku pärandi kogumiseks. Ta salvestas runolaulude fragmente paljudelt teistelt lauljatelt ja koostas neist tervikliku eepose, kombineerides, redigeerides ja vahel ka uuendades tekste, et luua ajaloolise järjepidevusega teos. Lönnroti esimene variant, sageli nimetatud «Vanha Kalevala» (Vanade runode põhjal koostatud Kalevala), ilmus 1835. Lõplik ja laiemalt tuntud väljaanne ilmus 1849 ja sisaldas rohkem runosid ning paremat ülesehitust.

Ajalooline ja kultuuriline taust

Kalevalal on sügav seos 19. sajandi rahvusliku ärkamisega Soomes. See aitas kujundada soome rahvuslikku identiteeti ning pakkus inspiratsiooni kirjandusele, kunstile ja muusikale. Kalevalast on ammutanud teemat ja motiive komponist Jean Sibelius, kunstnik Akseli Gallen-Kallela ning paljud teised loovisikud. Kalevala mõjutas ka Soome iseseisvusliikumist ja rahvusliku kultuuri eneseteadvust.

Tõlked, mõju ja tänapäev

Kalevala on tõlgitud paljudesse keeltesse, sealhulgas ka inglise keelde. Selle laialdane levik on teinud eepose tuntuks üle maailma. Kalevala on inspireerinud ooperit, balletti, muusikat, maalikunsti, kirjandust ning kaasaegseid filmilisi ja kirjanduslikke tõlgendusi. Kalevala motiivid ja vorm on olnud eeskujuks ka teistele rahvuseepostele, näiteks Eesti Kalevipojale.

Miks Kalevala on oluline?

Kalevala ühendab muinasjutulist pärandit ja rahvalaulu eripära ning aitab mõista soome ja karjala kultuuri juuri. See on nii kirjanduslikuks saavutuseks kui ka rahvuslikuks sümboliks, mis on mõjutanud loome- ja teadustööd juba kaks sajandit.

"Aino-Taru" (Aino lugu) Akseli Gallen-Kallela 1891Zoom
"Aino-Taru" (Aino lugu) Akseli Gallen-Kallela 1891

Küsimused ja vastused

K: Mis on kalevala?



V: Kalevala on Soome rahvuseepos, soome rahvale väga oluline jutu- ja rahvaluulekogu.

K: Kui vanad on Kalevala luuletused?



V: Kalevala luuletused on väga vanad ja neid lauldi juba ammu.

K: Millest tuleneb nende luuletuste ainulaadne meetrum?



V: Nende luuletuste ainulaadne meetrum ei ole väljaspool soome keeli tuntud.

K: Kust on paljud luuletused kogutud?



V: Paljud Kalevala luuletused on kogutud Karjalast ja selle lähedastest piirkondadest.

K: Kes on Kalevala tähtsamad kangelased?



V: Kalevala tähtsaimad kangelased on Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen ja Kullervo.

K: Kes on Kalevala kangelaste vaenlased?



V: Kalevala kangelaste vaenlased on Louhi ja Joukahainen.

Küsimus: Millised on kaks riiki, mis paljudes Kalevala lugudes üksteise vastu võitlevad?



V: Kaks riiki, mis paljudes Kalevala lugudes üksteise vastu võitlesid, on Kalevala maa ja Pohjola maa.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3