Loch Nessi koletis (Nessie) — mis see on? Tõde, ajalugu ja teooriad
Avasta Loch Nessi koletise (Nessie) tõde: ajalugu, kuulsad nägemised ja müstilised teooriad — kas legend või teaduslik seletus?
Loch Nessi koletis, mida nimetatakse ka Nessie'ks, on oletatav loom, kes väidetavalt elab Šoti Loch Nessi järves, mis on riigi suuruselt teine järv. Loch Nessi koletise lugu oli krüptozooloogia valdkonnas suur.
Enamik teadlasi usub, et Loch Nessi koletis ei ole reaalne, ja nad ütlevad, et paljud nägemised on kas pettused või pildid teistest ekslikult olemasolevatest loomadest. Siiski on usklike seas populaarne teooria, et "Nessie" on plesiosaurus, väljasurev lihatoiduline veeselgroog, mis elas mesosoikumis. Loch Nessi koletist on kirjeldatud ka kui elevanti, angerjat ja teisi loomi.
Ajalooline taust ja varasemad kirjeldused
Nessie legend ulatub kaugele minevikku. Üks varasemaid kirjalikke mainimisi pärineb 6. sajandist, kui Püha Columba väidetavalt kohtas vett elavat olendit, mis ründas inimest — sellest kirjeldusest jutustavad vanad elulood. Modernne huvi ja meediakajastus tõusid märkimisväärselt 20. sajandi alguses; 1933. aastast on kirjas mitmeid tähelepanekuid ja ajaleheartikleid, mis aitasid legendi levikule kaasa.
Tuntumad juhtumid ja fotod
- 1933 — George ja tema naine (Spicer) teatasid sõidukogemusest, mis aitas kaasa kaasaegse legendi tekkele.
- 1934 — nn "Surgeoni foto" (Surgeon's Photograph) avaldati ja püsis aastakümneid ühe silmapaistvama "tõendina". See foto väitis kujutavat painde kaela ja väikest kere. 1994. aastal tunnistati see pilt petuks: selgus, et tegu oli lavastusliku ettepaneku ja väikese mudeliga.
- 1970.–1990. aastad — sonar- ja fotoskannimised, sealhulgas suuremahuline "Operation Deepscan" 1987. aastal, mis kasutas mitukümmend alust ja sonareid. Leiti mitmeid suurtõenäoliselt mittetäpselt selgitatavaid helisignaale, kuid midagi ühemõttilist ja kordumatut ei dokumenteeritud.
Peamised teooriad ja seletused
Loch Nessi juhtumite kohta on välja pakutud mitmeid seletusi. Peamised neist:
- Plesiosauri hüpotees — populaarne meediakujutelm, kuid teaduslikult tõenäosuslikkus on väga väike: plesiosaurid olid mereelanikud, ei jätkaks aastaid järves suletuna, vajaksid toidubaasi ja paljunemist ning paleontoloogia ei toeta nende säilimist tänapäevani.
- Suured angerjad — 2018. aasta eDNA uuringud näitasid Loch Nessi proovidest suhteliselt palju angerja-DNA-d, mis on üks võimalik seletus suuremaks "sigatsemiseks" veepeal.
- Metsa- ja veeline praht, paadilaine — logid, lainemustrid, paadisõidust tekivad vagud ja loomade moodustatud lainetused võivad eemaleva pilgu korral välja näha nagu kaela ja pea.
- Selgrootud olendid või kalad — suured kalad, haugid või haruldasemad isendid võivad põhjustada valesti tõlgendatud nägemusi.
- Pettused ja lavastused — nii fotod kui päriselulised petuskeemid on ajaloos korduvalt dokumenteeritud.
Teaduslikud uuringud ja eDNA
Loch Nessis on läbi viidud mitmeid katseid ja uuringuid: sonar-otsingud, akustilised uuringud ning ka mitmed fotograafilised ja videokontrollid. Kõige kaasaegsemad meetodid hõlmavad keskkonna-DNA (eDNA) analüüse, mille abil otsitakse veeproovidest organismide geneetilist jälge. 2018. aastal läbi viidud suur eDNA-uuring ei tuvastanud dinosauruste ega plesiosauride DNA-d, küll aga osutas andmestik sellele, et järves on palju angerjaid ning mitmesuguseid kalu ja väiksemaid imetajaid. See vähendas oluliselt hilisemate paleontoloogiliste seletuste tõenäosust.
Võltsingud ja meedia roll
Mõned kuulsamad fotod ja lood osutusid petisteks või olid tugevasti liialdatud. Kuigi üksikjuhtumid on hästi dokumenteeritud pettused, on oluline märkida, et paljud kohalikud ja turistid on andnud autentsed aruanded, mis hiljem tõlgendati erinevalt. Meedia ja turismikasutuse huvid on samuti legendi elus hoidnud — sensatsioonimeelsed lood müüvad ja loovad veelgi huvi.
Kultuuriline ja majanduslik mõju
Nessie on muutunud tugevaks kultuuriliseks sümboliks ja oluliseks turismimagnetiks. Loch Nessi piirkond meelitab aastaringselt külastajaid, kes loodavad pürida koletise jälgi või tutvuda kohalikku muuseumide ja ekspositsioonidega. Legend on andnud inspiratsiooni raamatutele, filmidele, meenetele ja kohaliku majanduse edendamisele.
Kokkuvõte
Kuigi Loch Nessi koletis on populaarne ja meedia poolt tihti käsitletud nähtus, ei toeta enamus teaduslikke tõendeid mõtet, et tegu oleks jäävalt elutseva väljasureva liigiga. Paljud seletused — pettused, eksitused, looduslikud nähtused ja tavalised loomad — annavad usutavad alternatiivid. Samas on Nessie oluline osa rahvapärimusest ja turismist ning jääb tänu sellele kultuuriliselt oluliseks nähtuseks.


Loch Nessi koletis
Kirurgi foto" (1934)
Kirurgi foto oli ainus fototõend peast ja kaelast - kõik teised on kühmud või häired. Dr. Wilson väitis, et ta vaatas järve, kui ta koletist nägi, nii et haaras oma kaamera ja pildistas viis fotot. Pärast filmi ilmutamist olid ainult kaks ülesvõtet selged. Esimesel fotol (see, mis on rohkem avalikustatud) on kujutatud väidetavalt väikest pead ja selga. Teine, hägune pilt, pälvis vähe tähelepanu, sest kujutatut oli raske tõlgendada.
Pilt paljastati 1994. aastal pettuseks. Väidetavalt on selle pildi teinud Londoni naistearst Robert Kenneth Wilson ja see avaldati 21. aprillil 1934 Daily Mailis. Wilsoni keeldumine oma nime seostamisest fotoga viis selleni, et seda nimetati "kirurgi fotoks".
Fotol olevad kummaliselt väikesed lained sobivad lähedalt pildistades väikeste lainete suuruse ja ringikujulise mustriga, erinevalt suurtest lainetest. Algse kärpimata pildi analüüs soodustas edasisi kahtlusi. Aasta enne pettuse avalikustamist analüüsisid Discovery Communications'i dokumentaalfilmi "Loch Ness Discovered" tegijad kärpimata pilti ja leidsid, et valge objekt on nähtav igas pildi versioonis. "See näib olevat vees olevate lainete allikas, peaaegu nagu oleks objekti vedanud Aga teadus ei saa välistada, et see oli lihtsalt plekk negatiivil," jätkas ta. Lisaks näitas kogu foto analüüs, et objekt oli üsna väike, vaid umbes 60-90 cm pikk.
Pärast Christian Spurlingi ülestunnistust on enamik nõus, et see oli see, mida Spurling väitis - mänguasja allveelaev, millele oli kinnitatud skulptuurne pea. Üksikasjad selle kohta, kuidas foto valmis, avaldati 1999. aastal raamatus "Nessie - kirurgi foto paljastatuna". Sisuliselt oli tegemist Christian Spurlingi ehitatud plastmassist pea ja kaelaga mänguallveelaevaga.
Spurling oli Marmaduke Wetherelli õepoeg, suurulukijahtija, keda oli avalikult naeruvääristatud teda palganud ajalehes Daily Mail. Spurling väitis, et Marmaduke Wetherell sooritas pettuse, et kätte maksta. Tema kaassüüdlased olid Spurling (skulptuurispetsialist), tema poeg Ian Marmaduke, kes ostis Nessie võltsingu jaoks materjali, ja Maurice Chambers (kindlustusagent). Chambers palus kirurg Robert Kenneth Wilsonil pakkuda pilte Daily Mailile.
Henry Bauer vaidlustas selle pettuse loo. Kahjuks väitis Bauer, et 1934. aastal ei olnud plastmassist puitu veel olemas, kuigi tegelikult oli see juba 1920ndatest aastatest alates populaarne meisterdamis- ja modelleerimismaterjal.
Ühtegi looma, mis meenutaks müütilist koletist, ei ole järves kunagi avastatud.
Otsige