Loch Ness – Šoti suuruselt teine ja sügavaim järv ning legendid

Loch Ness on järv Šoti mägismaal. See asub ka Great Glen Fault'i jõel ja on osa Kaledoonia kanalist. Loch Ness kujutab endast pikka ja sügavat mägijärve, mille kujunemisele aitasid kaasa viimase jääaja liustikud ja geoloogilised murdekohad.

Loch Ness on 36 kilomeetrit pikk ja ainult 1,5 kilomeetrit lai. See on pindalalt 56,4 kilomeetri² (21,8 ruutmiili) suuruse pindalaga Šotimaa suuruselt teine järv Loch Lomondi järel. Oma suure sügavuse tõttu on ta mahu poolest suurim. Selle sügavaim punkt on 230 m (755 jalga). See on sügavam kui ükski teine järv, välja arvatud Loch Morar. Sügav vesi ja külm kliima tähendavad, et järv on jahe aastaringselt ning valgustihedus allpool on piiratud, mis mõjutab vee elustikku ja tootlikkust.

See sisaldab rohkem magevett kui kõik Inglismaa ja Walesi järved kokku ning on suurim veekogu Great Glen Fault'i ääres, mis kulgeb Invernessist põhjas Fort Williamini lõunas. Loch Nessi veekogu on osa Caledonian Canali süsteemist ja selle veetaset reguleeritakse osaliselt hüdro- ja kanalisüsteemide kaudu.

Populaarses legendis on see "Loch Nessi koletis", müüt, mida edendati võltsitud foto abil. See müüt on andnud piirkonnale ülemaailmse tuntuse ning toonud järveäärsesse piirkonda palju turistide huvi ja teadushuvilisi.

Geoloogia ja moodustumine

Loch Ness on tekkinud liustikulise erosiooni ja ookean- ning mandrilõhede (Great Glen) koosmõjul. Sügav kuristik, mida järv täidab, tekkis peamiselt viimaste jääaegade ajal, kui liustikud liikusid üle kivimite ja kraapisinud välja sügavad orud. Geoloogiline lõhe Great Glen Fault on piirkonna oluline struktuur, mis määrab paljuski järve kuju ja suunda.

Veeomadused ja elustik

• Vee hulk ja sügavus: Loch Ness mahutab suure hulga magevett ja on mahu poolest üks Suurbritannia suurimaid järvi.
• Temperatuur: Vesi on aastaringselt külm; suvel võib pindmine kiht sooja natuke tõusta, kuid sügavused jäävad jahedaks.
• Elustik: järves elavad näiteks lõhe ja forell (brown trout), samuti Euroopa angerjas (eel), mida seostatakse mõnikord suuremate isendite esinemise legendiga. Järve vee kvaliteeti ja bioloogilist mitmekesisust jälgitakse regulaarselt.

Inimtegevus, majandus ja turism

Loch Ness on oluline turismisihtkoht: järve kallastel asuvad vaatepunktid, Urquhart Castle varemed, külastuskeskused ja mitmed laevareisid, mis tutvustavad järve loodust ja ajalugu. Turismi kõrval kasutatakse järve veesüsteemi ka transpordi ja kalanduse eesmärgil. A82 maantee ja Inverness piirkond teevad järve hästi ligipääsetavaks.

Legendid, uurimused ja teadus

Loch Nessi koletise lugu on üks kuulsamaid rahvaluulekandmeid maailmas. Mõned kuulsamad tõendid koletise olemasolu kohta osutusid petisteks, näiteks tuntud võltsitud foto, kuid legend on elav tänu lugudele, aruteludele ja turundusele.

Teaduslikud uuringud on järve struktuuri ja elustikku kaardistanud sonariga ning viidud läbi kaasaegseid bioloogilisi meetodeid. Näiteks 2018. aasta eDNA-analüüs leidis järvest palju angerjate DNA-jääke, mis pani kaaluma suurtel angerjatel põhinevaid seletusi mõne vaatluse jaoks. Korduvalt on tehtud sügavaid sonar- ja fotograafilisi otsinguid, kuid kuni tänaseni ei ole leitud usaldusväärset tõendit vähemalt mitmeoluliselt seletamatu, suure röövloomataolise olendi olemasolu kohta.

Kaitse ja ohud

Loch Nessi ja selle ümbruse säilitamine on olulise tähtsusega nii looduskeskkonna kui ka kohaliku majanduse jaoks. Ohud hõlmavad kliimamuutusi, veekvaliteedi halvenemist või liigset turismikoormust. Kohalikud ja riiklikud ametiasutused töötavad veekaitse ning säästva turismi edendamise nimel, et tagada järve pikaajaline tervis ja ligipääs tulevastele põlvedele.

Kui plaanite Loch Nessi külastada, arvestage muutliku ilmaga, riietuge vastavalt ja järgige kohalikke juhiseid, et hoida nii enda kui ka looduse turvalisust.

Otsing