Šoti mägismaa
Šoti mägismaa on Šotimaa ajalooline piirkond. See on piirkond, mis jääb Highland Boundary Fault'ist põhja poole. See lõhe eraldab põhjas asuvaid kõvasid vulkaanilisi ja metamorfseid kivimeid Šotimaa madaliku pehmematest settekivimitest lõunas.
Kõrgmäed on jagatud kahte ossa. Great Glen eraldab Grampian Mountains'i mäestikku kagus Loode-Hylandsi mäestikust.
Šotimaa peamised geograafilised jaotused
Ben Nevise kommenteeritud nägu
Rahvastik
Piirkond on üldiselt hõredalt asustatud, seal on palju mäeahelikke ja seal asub ka Briti saarte kõrgeim mägi Ben Nevis.
Enne 19. sajandit elas siin palju rohkem rahvastikku, kuid mitmel põhjusel on see piirkond nüüd üks Euroopa hõredamalt asustatud piirkondi. Keskmine asustustihedus on Highlands ja saartel väiksem kui Rootsis, Norras, Paapua Uus-Guineas ja Argentinas.
Väikese rahvaarvu põhjuseks on muu hulgas maa karm loodus. Oma mõju avaldasid ka traditsioonilise mägismaa eluviisi keelustamine pärast 1745. aasta jakobiitide ülestõusu, kurikuulsad mägismaa puhastused ja massiline ränne linnapiirkondadesse tööstusrevolutsiooni ajal.
Selle piirkonna elanikke nimetatakse traditsiooniliselt mägilasteks.
Religioon
Nagu Šoti saared, on ka Highlandid protestantlike kirikute tugipunkt. Seal on Kirk (Šotimaa riiklik presbüterlik kirik), kuid Wee Frees (Šotimaa Vabakirik, mitu versiooni) on tüüpiline religioon Kõrgmaadel ja saartel. Neile aladele on iseloomulik vanas stiilis hingamispäeva järgimine.
Šotimaa keskosa topoloogiline kaart. Madalamad kõrgustikud (rohekas) on kõrgematest kõrgustikest (pruunikas) eraldatud murdepiiriga.
