Šoti mägismaa (Šotimaa kõrgmaa) — geoloogia, ajalugu ja maastik
Avasta Šoti mägismaa: Šotimaa kõrguvad Highlandsid, põnev geoloogia, iidne ajalugu ja hingematvad maastikud — juhend matkamiseks ja kultuurieksploratsiooniks.
Šoti mägismaa on Šotimaa ajalooline ja geograafiline piirkond. See paikneb Highland Boundary Fault'ist põhja pool. See lõhe eraldab põhjas asuvaid kõvasid vulkaanilisi ja metamorfseid kivimeid Šotimaa madaliku pehmematest settekivimitest lõunas. Selle geoloogiline eristumine mõjutab tugevalt maastikku, kliimat ja inimtegevust piirkonnas.
Geoloogia
Šoti mägismaa tekkis peamiselt paleosoikumis ja seda on kujundanud Mitmeid suured geoloogilised protsessid, sh kaldeeniline orogenees (Caledonian orogeny), mis tõstis ja painutas kivimeid. Põhjas domineerivad vanad, kõvad metamorfsed ja vulkaanilised kivimid, mida on hiljem läbinud magmakive ja graniidi sissetungid. Põhja- ja lõunapiiri vahel paiknev Highland Boundary Fault tähistab selget geoloogilist piiri.
Viimase kvartaarperioodi jäätumine on jätnud piirkonda sügavad orud ehk glennid, järved (lochs) ja teravad nõlvad. Glatsiaaltööd on kujundanud ka pinnase, moodustanud liivaseid ja kiviseid moräänkilde ning jätnud kõrgustesse soiseid rabasid ja turbavälju.
Ajalugu ja kultuur
Inimtegevus Šoti mägismaal ulatub tuhandeid aastaid tagasi. Piirkonnas elasid varasemad rahvad, nagu pictid ja hiljem kiltide (Gaelic) hõimud. Keskajal kujunes siia õhuke, hajutatud talupojakogukondade süsteem, kus domineerisid klannid ja nende territooriumid.
18.–19. sajandil mõjutas mägismaa ajalugu tugevalt Highland Clearances — maaharimise ja lambakasvatuse ümberkorraldamine, mis sundis paljusid peresid põllumajandusmaadelt lahkuma või emigreeruma. See muutis püsiasustust, elatusviise ja keeleolukorda; gaeli keele kasutus vähenes mitmetes piirkondades.
Maastik ja elustik
Šoti mägismaa on tuntud dramaatiliste maastike poolest: teravad nõlvad, sügavad orud, ulatuslikud rabad ning palju järvi ja jõgesid. Suured vallandid ja mäeahelikud jagunevad sageli kaheks: Great Glen eraldab Grampian Mountains'i mäestikku kagus ja Loode-Hylandsi mäestikust loodes. Great Glenis asuvad tuntud järved, sealhulgas Loch Ness.
Taimestik varieerub: madalamal leidub metsasid (eriti männi- ja kuusepuistuid), kõrgemal domineerib kanarbikuväli (heather moorland), rabad ja turbaväljad. Loomastikus on levinud punahirv (red deer), kuldihakk (golden eagle), kährikulaadne mardikas (pine marten) ning ohustatud Šoti mets-kass (Scottish wildcat).
Majandus, kaitse ja turism
Traditsiooniliselt on majandus põhinenud väiketaluelul, lambakasvatusel ja metsandusel. Tänapäeval on oluline osa ka turismil: matkamine, mägironimine (Munro'de tippude vallutamine), kalapüük, lochirõõmud ja ajaloomuuseumid tõmbavad külastajaid üle maailma. Paljud alad on looduskaitse all või moodustavad rahvusparke (näiteks Cairngorms ja teised kaitsealad), et hoida haruldast loodust ja maastikke.
Kohalikud kogukonnad tegelevad ka maade haldamise ja säästva turismi arendamisega, et säilitada piirkonna looduse ning kultuuripärandit järgmiste põlvede jaoks.
Miks Šoti mägismaa on eriline?
- Geoloogiline mitmekesisus: vanad vulkaanilised ja metamorfsed kivimid ning settekivimid annavad maastikule omapärase ilme.
- Jäätumise pärand: glennid ja loch'id loovad dramaatilise ning fotogeenilise maastiku.
- Kultuuripärand: klannid, gaeli keel ja ajalugu, mis on tihedalt seotud maa ja inimeste elukorraldusega.
- Looduskaitse: haruldased liigid ja omapärased elupaigad, mida kaitstakse nii riiklikul kui ka kohaliku tasandi tasandil.
Šoti mägismaa on seega koht, kus geoloogia, ajalugu ja loodus on tihedalt põimunud, pakkudes nii teaduslikku huvi, kultuurilisi lugusid kui ka muljetavaldavaid maastikke külastajatele ja kohalikele.
Šotimaa peamised geograafilised jaotused
Ben Nevise kommenteeritud nägu
Rahvastik
Piirkond on üldiselt hõredalt asustatud, seal on palju mäeahelikke ja seal asub ka Briti saarte kõrgeim mägi Ben Nevis.
Enne 19. sajandit elas siin palju rohkem rahvastikku, kuid mitmel põhjusel on see piirkond nüüd üks Euroopa hõredamalt asustatud piirkondi. Keskmine asustustihedus on Highlands ja saartel väiksem kui Rootsis, Norras, Paapua Uus-Guineas ja Argentinas.
Väikese rahvaarvu põhjuseks on muu hulgas maa karm loodus. Oma mõju avaldasid ka traditsioonilise mägismaa eluviisi keelustamine pärast 1745. aasta jakobiitide ülestõusu, kurikuulsad mägismaa puhastused ja massiline ränne linnapiirkondadesse tööstusrevolutsiooni ajal.
Selle piirkonna elanikke nimetatakse traditsiooniliselt mägilasteks.
Religioon
Nagu Šoti saared, on ka Highlandid protestantlike kirikute tugipunkt. Seal on Kirk (Šotimaa riiklik presbüterlik kirik), kuid Wee Frees (Šotimaa Vabakirik, mitu versiooni) on tüüpiline religioon Kõrgmaadel ja saartel. Neile aladele on iseloomulik vanas stiilis hingamispäeva järgimine.
Šotimaa keskosa topoloogiline kaart. Madalamad kõrgustikud (rohekas) on kõrgematest kõrgustikest (pruunikas) eraldatud murdepiiriga.
Otsige