Lofootid (Lofoten, Norra) – loodus, kliima, tursapüük ja turism

Lofootid on saarestik ja traditsiooniline piirkond Norras Nordlandi maakonnas. Kuigi Lofoten asub põhjapiiril, on seal üks maailma suurimaid kõrgema temperatuuri anomaaliaid võrreldes kõrge laiuskraadiga. Selle põhjuseks on merevoolud (Norra hoovus / osa Golfi hoovusest), mis soojendavad piirkonna ilma ja mõjutavad tugevalt kohalikku loodust ja kalavarude rändeid.

Lofootid on tuntud oma dramaatilise maastiku, puhaste rannajoone ja elava traditsioonilise kalanduse poolest. Lofootidele kuuluvad Vågan, Vestvågøy, Flakstad, Moskenes, Værøy ja Røst. Põhjasuunalised põhisaared on järgmised.

• Hinnøya lõunatipp.
• Austvågøy lõunaosa 60% (umbes) (kokku 526,7 km² 68°20′N 14°40′E / 68,333°N 14,667°E / 68,333; 14,667),
• Gimsøy (46,4 km² 68°18′N 14°11′E / 68.300°N 14.183°E / 68.300; 14.183),
• Vestvågøy (411,1 km² 68°10′N 13°45′E / 68.167°N 13.750°E / 68.167; 13.750),
• Flakstadøya (109,8 km² 68°5′N 13°20′E / 68,083°N 13.333°E / 68,083; 13,333),
• Moskenesøya (185,9 km² 67°55′N 13°0′E / 67.917°N 13.000°E / 67.917; 13.000),

samas kui kaugemal lõunas asuvad väikesed ja eraldatud Værøy ja Røst saared. Kogu maismaa pindala on 1227 km² ja elanike arv on 24 500.

Mandri ja Lofootide saarestiku vahel on suur, avatud Vestfjord ja põhjas asub Vesterålen. Lofootide peamised linnad on Leknes Vestvågøys ja Svolvær Våganis.

Loodus ja maastik

Lofootide maastik on iseloomulik jyrkete mäetippude, sügavate fjordide ja laiade liivarandade kontrastiga. Saartel on teravad kaljud, mis langevad otse merre, ning madalamad tasandikud, kus asub traditsiooniline talupidamine. Piirkonnas leidub mitmeid tähtsamaid looduskaitsealasid, sealhulgas Lofotoddeni rahvuspark Moskenesøyal, mis kaitseb rannikualade ja mereäärsete alade loodusväärtusi.

Loooduses on rikkalik linnustik ja mereelu: rannikukallastel pesitsevad tuvi-, sule- ja kalakase-liigid ning Røst ja Værøy on tuntud suurete merelindude kolooniate poolest. Mereelustik on mitmekesine ja väärtuslik, toetades suuri kalaparvi ja paljusid mereloomi.

Kliima

Lofootide kliima on suhteliselt leebe võrreldes teiste sama laiuskraadiga aladega tänu Norra hoovusele. Talved on püsivõrra soojemad ja suved jahedamad kui sisealade samadel laiuskraadidel. Samas on ilm kiiresti muutuv: tugevad tuuled, vihm ja päikesepaisteline ilm võivad vahelduda lühikese aja jooksul. Päikese käesolevad eripärad on poolne polaarpäev (kesksuvi päikest ei loojugi) ja poolne pimedusperiood (talvised virmalised) – parimad vaatlusaegadel virmalisi on septembrist aprillini.

Tursapüük ja kalandus

Saared on juba rohkem kui 1000 aastat olnud suure tursapüügi keskus, eriti talvel, kui tursk rändab Barentsi merest lõunasse ja koguneb Lofootidele kudema. Traditsiooniline tursakuivatamise põhivorm, stockfish (tõrrefisk), on Lofootide majanduses ajalooliselt väga oluline ja oli keskne ekspordiartikkel juba keskajal, olles sidemeks Norra ja Euroopa turgude vahel.

Lisaks tursale püütakse piirkonnas ka muud kala ja mereande ning paljud kohalikud ettevõtted töötlevad toodangut (kuivatus, soolamine, külmutamine). Kalandusele tuginev elatustase ja kultuurilised kombeid – rorbued ehk kaluriteload, kuivatusrestid tursafileedele (hjell) – on siiani palju nähtavad.

Turism ja vaba aeg

Turism on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud. Lofootid pakuvad mitmeid populaarseid tegevusi:

• matkamine ja ekspeditsioonid (nt Reinebringen, Kvalvika ja Munken);
• fotograafia ja maastikukülastused – maalilised kalurikülad nagu Reine ja Henningsvær;
• virmaliste ehk aurora borealis vaatlus talvekuudel;
• päikese ja keskmist suve ajal ööpäevane päike (midnight sun);
• surfamine Unstadis ning meresõit ja kajakimatkad;
• linnuvaatlus ja looduse õppereisid Røstis ja mujal;
• kultuurilised külastused – näiteks viikingimuuseum Lofotr Borgis ning kohalikud kalandus- ja toidukogemused.

Majutusvalik hõlmab nii rorbuusid (restoreeritud kalurimajad), väikseid külalistemaju, külapartnereid kui ka moderne hotelle. Paljud turistid tulevad Lofootidele looduse, matkade ja fotograafia pärast; populaarseimad ajad on suvine keskpäike ja talvine virmaliste periood.

Ligipääs ja ühendused

Lofootidele pääseb nii maanteed mööda kui meritsi ja lennates. Saari ühendab ühtne maantee E10 (tuntud kui King Olav's Road), mis läbib saari ja mitu sillatunnelit. Lisaks on regulaarseid parvlaevaühendusi mandriga (nt Bodø) ning siselendude võimalused väikestesse lennujaamadesse, nagu Leknes ja Svolvær.

Kultuur ja ajalugu

Lofootide elulaad on tugevalt seotud merega: kalapüük ja sellega seotud töötlemine on vorminud kohalikku kultuuri, arhitektuuri ja kööki. Piirkonnas on arheoloogilisi leide, mis näitavad asustust juba pronksiajast ning viikingiaegsest ajaloost pärinevaid hoonejäänuseid ja museaalseid väljapanekuid. Lofootide elukorraldus ja traditsioonid on säilinud tänu tugevatele kogukondadele ja jätkuvale kalandusele.

Madalamates piirkondades, eriti Vestvågøy's, on põllumajandus oluline ja seda juba alates pronksiajast. Kombineeritud rannikumaastik ja viljakamad laiad tasandikud võimaldavad väikest maaviljelust, karjakasvatust ning toiduainete tootmist kohalikele vajadustele.

Kokkuvõttes on Lofootid ainulaadne kombinatsioon metsikust loodusest, rikkalikest kalavarudest, elavas kultuuripärandist ja kasvavast loodus-, seiklus- ning kultuuriturismist. Külastajale pakub piirkond nii rahu ja looduselamusi kui ka aktiivseid välitegevusi ja kohtumisi kohaliku elu- ja toidukultuuriga.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Lofoten?

K: Millised on Lofootide peamised saared?

K: Kui suur on kogu maismaa pindala?

K: Kui suur on elanikkonna suurus?

K: Mille poolest on Lofoodid tuntud?

K: Millist tüüpi kalapüük toimub Lofootidel?

K: Kas põllumajandus on mõnel Lofootide alal oluline?

Otsing