Barentsi meri – asukoht, geograafia, sügavus ja energiaressursid

Barentsi meri on Põhja-Jäämere lääne‑keskne ääreala, mis asub Norrast ja Venemaast põhja pool. Keskajal nimetati seda Murmani mereks. Uus nimi on Hollandi meresõitja Willem Barentsi järgi. Barentsi meri on olulise geograafilise ja majandusliku tähtsusega piirkond — see on nii rikas kalavarude kui ka fossiilsete kütuste poolest ning on merenduslikult ääretult tähtis Põhja-Euroopa ja Arktika vahel.

Geograafia ja sügavus

Barentsi meri piirneb läänes Norra merega, loodes Norra arhipelaagiga, sh Svalbardi saartega, ning kirdes ja idas Franz Josephi maa ja Novaja Zemlja saartega. Novaja Zemlja eraldab Karamere Barentsi merest. Läänes jääb merre ka Norra rannik ning lõunaosas on seotud Koola poolsaar (Murmanski piirkond) mereni.

Barentsi meri on valdavalt suhteliselt madal rippmeri ehk mandrilahe — keskmine sügavus on ligikaudu 760 jalga (230 m) ja suurim mõõdetud sügavus ~1480 jalga (450 m). Mereala pindala jääb ligikaudu 1,4 miljoni km² kanti (hinnanguline), kus esinevad nii madalate lahtede ja saartega alad kui ka sügavamad koridorid.

Veesüsteem ja kliima

Barentsi mere eripära tuleneb kuumematest Atlandi vooludest, mis toovad piirkonda sooja vett ja mõjutavad jääolusid — eriti lääne‑lõunaosas hoiab North Atlantic Drift (Põhja‑Atlandi hoovus) osa merest jäävabana ka talvel. Kirde‑ ja idapoolsed alad külmuvad tugevamalt ning talvel katab neid merejää.

Kliima on arktikule ülemineku tüüp: suved on lühikesed ja jahenemised võivad olla järsud, talved külmad ning pimedad. Mere pindala ja jää ulatus varieeruvad aastaaegade ja kliimatsooni järgi — viimasel paarikümnel aastal on sealset jääkatet mõjutanud globaalne soojenemine, mis on valdkonna teadlaste ja haldusasutuste pidev tähelepanu all.

Elustik ja ökosüsteem

Barentsi meri on looduslikult väga produktiivne: külmade ja soojemate vetete kohtumine soodustab planktoni rohkust, mis toetab rikkalikku kalastikku ja suuremaid kiskjaid. Olulised kalaliigid on tursk, haug, tursaperekonna liikmed, heeringas ja makrelli‑tüüpi kalad; ning samuti esineb rikkalikult räime ja kapeliini, mis toimivad toiduahelas keskse rollina.

Lisaks kaladele elab piirkonnas rohkelt mereimetajaid (näiteks erinevad vaalad ja hülgeliigid) ning suured linnustikud — paljud merelinnud pesitsevad Svalbardi ja Novaja Zemlja kallastel. Barentsi merel on tähtis roll kui toitmis‑ ja kasvuala paljudele arktikute liigselt.

Inimtegevus ja energiaressursid

Barentsi mere piirkonnas on palju fossiilsete kütuste energiavarusid — seal on avastatud ja uuritud nii nafta‑ kui gaasivälju. Kuulsamad projektid ja huvipakkuvad alasid paiknevad peamiselt Vene ja Norra mandrilahtedel ning mandrijoonel. Näiteks Venemaa sektoris on piirkond (sh Barentsi lahe ja selle lähiümbrus) olnud uurimise all seoses suurte maagaaside reservidega.

Oluline on, et energiavarude kasutuselevõtt on seotud keskkonna‑ ja logistiliste väljakutsetega: karm ilm, jääolud, kauge asukoht ning tundlike ökosüsteemide riskid muudavad puurimise ja nafta‑gaasi transpordi keerukaks ning nõuavad rangeid keskkonnakaitsemeetmeid. Samuti on esile kerkinud küsimused võimalike õnnetuste ja lekete mõju kohta tundlikele elustikele.

Lisaks nafta‑ ja gaasitööstusele on Barentsi meri tähtis kalapüügipiirkond ning üha enam olulist rolli mängib ka meresõidu kaudu toimuv transpordiliiklus — eriti seoses jääolude pikenemisega ja Põhjaranniku (Northern Sea Route) kasutamise võimaluste suurenemisega.

Rahvusvahelised suhted ja haldus

Barentsi mere geograafiline lähedus Norra ja Venemaa rannikutele on toonud kaasa rahvusvahelise koostöö ja ka mõningase pingestuse merealaste piirangute ning ressursikasutuse küsimustes. Näiteks on Norra ja Venemaa vahel sõlmitud piiride lahendamise ja koostöö kokkuleppeid, mille eesmärk on reguleerida kuhu kuuluvad nafta‑gaasi loodusvarade otsingud ja püügiõigused.

Piirkonnas toimuv teadusuuringute ning keskkonnajärelevalve koostöö on aktiivne: nii riiklikud uurimisinstituudid kui rahvusvahelised projektid tegelevad jää, kliima, kalavarude ja ökosüsteemide uurimisega, et tagada jätkusuutlik ressursikasutus ja vähendada keskkonnariske.

Kokkuvõte

Barentsi meri on Põhja‑Euroopa‑Arktika oluline meri — geograafiliselt mitmekesine, keskkonnalt produktiivne ja majanduslikult atraktiivne tänu kalavarudele ning energiavarudele. Selle ainulaadne kombinatsioon soojadest Atlandi vetest ja arktikule omast kliimast loob tingimused väga elujõulisele mereökosüsteemile, kuid samal ajal seab ka piirid inimtegevusele ja nõuab hoolikat haldamist, et kaitsta tundlikku loodust ja tagada jätkusuutlik majandamine.

Ökoloogia

Põhja-Atlandi triivi tõttu on Barentsi meres võrreldes teiste sarnase laiuskraadiga ookeanidega palju taimi ja loomi. Fütoplanktoni kevadine õitsemine võib alata üsna varakult jääserva lähedal. Sulavast jääst pärit magevesi moodustab merevee peal veekihi. Fütoplanktoni õitseng toidab zooplanktoni. Zooplanktoni söövad näiteks noored tursad, moorkalad, polaartursa, vaalad ja väiketursk. Tursk on põhitoiduks sellistele loomadele nagu Kirde-Jäämere tursk, harilikud hülged ja merelinnud, näiteks harilik kühmnokk ja Brunnichi kühmnokk. Barentsi mere kalandus, eelkõige tursapüük, on väga oluline nii Norra kui ka Venemaa jaoks.

Fütoplanktoni õitseng Barentsi meres. Õitsengu piimjasinine värvus viitab sellele, et selles on suurel hulgal kokkoolifoorid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Barentsi meri?

K: Kuidas nimetati Barentsi merd keskajal?

K: Kes on Willem Barents?

K: Kui suur on Barentsi mere keskmine sügavus?

K: Kui suur on Barentsi mere suurim sügavus?

K: Millised on Barentsi mere piirid?

K: Mis eraldab Karamere Barentsi merest?

Otsing