Barre des Écrins on mägi Prantsuse Alpides, mille tipp ulatub 4102 meetrini. See on Écrins'i mäestiku ja Dauphiné-Alpide kõrgeim mäestiku tipustik ning asub Écrins'i rahvuspargis (prantsuse keeles Parc national des Écrins), mis on üks kümnest Prantsuse rahvuspargist. Barre des Écrins on ainus Prantsusmaal üle 4000 meetri kõrgune mäetipp, mis paikneb väljaspool Mont Blanci mäestikku.
Asukoht ja maastik
Barre des Écrins paikneb Lõuna-Prantsusmaal, Alpes-de-Haute-Provence ja Hautes-Alpes piirkondade lähistel, Écrins'i mäestikule iseloomulike teravate nõlvade, liustike ja kaljuseinale toetuvate harjadega. Mäe lähistel asuvad tuntumad liustikud on Glacier Blanc ja Glacier Noir, mis annavad piirkonnale alpikõrbe ilme ja on olulised nii ökoloogiliselt kui ka mägiturismi seisukohalt.
Tõus ja alpinism
Barre des Écrins on populaarne sihtkoht kogenud mägironijate seas. Tavalised tõusuteed läbivad liustikke ja nõuavad liustikekogemust, jäätõkkeid ning tihti ka puhkega köis- ja kaljutehnika kasutamist. Mäe lähedal asuvad baaslaagrid ja mägiseltside rajad teevad tipule tõusu võimalikuks suvekuudel, kuid ilmastikuolud võivad kiiresti muutuda ning nõuavad hoolikat ettevalmistust.
Ajalugu
Enne Sardiinia kuningriigi Savoia annekteerimist 1860. aastal peeti Barre des Écrins'i Prantsusmaa kõrgeimaks tipuks. Pärast Savoia liitmist Prantsusmaaga kuulub kõrgeim koht nüüd Mont Blanci massiivile.
Loodus ja kaitse
Écrins'i rahvuspark kaitseb mitmekesist alpitaimestikku ja -loomastikku: lumekarud, mäger-sugulased, mitmed linnuliigid ning unikaalsed taimestikuvöötmed jäävad liustike ja rabadest kõrgemate alade vahele. Rahvuspargi piirangud ja haldus on mõeldud looduspargi säilitamiseks ning vastutustundliku turismi võimaldamiseks.
Barre des Écrins on nii geograafilise kui ka ajaloolise tähtsusega mägi: see pakub väljakutseid ronijatele, väärtuslikku looduskeskkonda teadlastele ning kaunis vaateid neile, kes hindavad Alpide järeleandmatut ilu.
