Laager (navigatsioon): määratlus, tüübid ja mõõtmismeetodid

Laager (navigeerimine) — selge määratlus, laagerduse tüübid ja praktilised mõõtmismeetodid: optilised, radar- ning kompassipõhised lahendused täpseks suuna määramiseks merel.

Navigeerimises kasutatakse sõna laager erinevate meetodite puhul, millega püütakse leida selleks kasutatava objekti ja võrdlussuuna vaheline nurk. Selleks võib kasutada erinevaid referentssüsteeme. Tavaliselt kasutatav viitesüsteem on kardinaalsuunad, mida saab leida kompassi abil. Referentsiks võib olla ka laeva suund, kuhu laev on suunatud.

Punktid, mida on lihtne määrata ja mis liiguvad väga vähe, võib võtta võrdluseks. Selliste punktide hulka kuuluvad tähed, mäed, päike ja majakad. Majakad on rannikul tuletornid, aga ka elektrimajakad või muud meremärgid avamerel.

Laagreid saab mõõta erinevalt. Optilised laagrid tuginevad visuaalsele teabele, teised süsteemid tuginevad radarile.

Määratlus ja tähistamine

Laager on nurk, mis mõõdab objekti asukohta võrreldes valitud referentssuunaga. Tavapärane referents on põhjasuuna joon (0° või 360°) ning laager antakse kraadides kellaosuti liikumise suunas (0°–360°). Olulised tähistused:

• °T — tõeline laager (geograafilise põhja suhtes, „true“)
• °M — magnetiline laager (magnetilise põhja suhtes)
• kompassi laager — kompassi näit (mõjutatud laeva magnetilisest väljast)
• suhteline laager — objektiga loodud nurk laeva nina (vöör) suhtes; esitatakse sageli „R“ (paremale) või „L“ (vasakule) või kraadid 0–360°)

Tüübid

• Tõeline laager (true bearing) — mõõdetud geograafilise põhjaga võrreldes.
• Magnetiline laager (magnetic bearing) — mõõdetud magnetilise põhjaga.
• Kompassi laager (compass bearing) — kompassi näit, mis hõlmab magnetilist laager ja laeva enda magnetiline deviatsioon.
• Gyro- või giroskoopiline laager — põhineb gyroskoobil (annab laeva kursi suhtes stabiilse north-referentsi); tihti kasutatakse kursi määramiseks ja suhteliste lagerite teisendamiseks tõelisteks.
• Suhteline laager — nurk objekti ja laeva nina vahel; kasutatakse kiireks suunitluse määramiseks ja manööverdamiseks.
• Elektrilised / radar-laagrid — moodsa elektroonika abil saadud sihtlaagrid (radar, ARPA, ECDIS), eriti halva nähtavuse korral.

Mõõtmismeetodid

Laagreid saab määrata mitmel viisil sõltuvalt vahenditest ja tingimustest:

• Visuaalsed mõõtmised — hand-bearing compass (käsi-kompass), laeva põhikompass koos bino või teleskoobiga; sobib rannikupiloodiks ja lähikontrolliks.
• Pelorus — instrument, millega võetakse täpseid suhtelisi laagreid põhineb laeva kursil.
• Transiit- või risti-laagrid — kahe või enama maamärgi samaaegne laager, mille ristumiskoht annab positsiooni (fix).
• Taevavaatlus — sekstant ja astronoomilised vaatlusmeetodid (tähed, päike) annavad tõelisi laagreid ja aitavad positsiooni määrata.
• Radar — radariga mõõdetud laager sobib pimedas ja halva nähtavuse korral; ARPA-süsteemid annavad automaatselt sihtide laagrid ja kursiinfot.
• GPS ja positsioonil põhinev arvutus — GPS annab täpsed positsioonid; kahe positsiooni vahelise sihi (laagri) arvutamiseks kasutatakse geodeetilisi valemeid (suurringi või rhumb-line siht).

Teisendused ja korrigeerimised

Laagrite teisendamisel tuleb arvestada kahe peamise magnetilise mõjutajaga: variaatsioon (magnetiline deklinees — erinevus tõelise ja magnetilise põhja vahel) ja deviatsioon (laeva enda magnetismist põhjustatud kõrvalekalle). Levinud meeldejääv järjestus on TVMDC:

• T — True (tõeline laager)
• V — Variation (variaatsioon)
• M — Magnetic (magnetiline laager)
• D — Deviation (deviatsioon)
• C — Compass (kompassi näit)

Selle järjekorra põhjal: True + Variation = Magnetic; Magnetic + Deviation = Compass. Praktiline reegel: variaatsiooni ja deviatsiooni puhul lisatakse, kui need on idas, ja lahutatakse, kui need on läänes (kontrolli lokeerinud tabelit või kaartidel märkusi).

Näide: kui tõeline laager on 120°T ja variaatsioon on 3°E, siis magnetiline laager = 120° + 3° = 123°M. Kui sellel kursil on kompassi deviatsioon −2° (2°W), siis kompass näitab 123° + (−2°) = 121°.

Vead ja piirangud

• Magnetilised vead — lokaalne magnetväli muudab kompassi näitu (deviatsioon), Maa magnetvälja erinevus põhjustab variaatsiooni.
• Instrumentaalsed vead — kompassi ja gyroskoobi täpsus, radar-antenni kalibreerimine, sekstanti- ja binokli parallax.
• Keskkonnategurid — atmosfäärirefraktsioon mõjutab taevavaatlust, nähtavus ja tormiolukord vähendavad visuaalsete laagrid täpsust.
• Inimlikud vead — vale lugemine, vale tihendus (kui kasutatakse R/L süsteemi), tähtaja ja aja vale märkimine astroloogilistes vaatlustes.

Kasutus navigatsioonis

• Positsiooni määramine: mitme risti-laagri lõikepunkt annab laeva asukoha rannikul.
• Kurssi planeerimine: laagrid maamärgile ja tähistatud rajale aitavad seada kursi ja hoida ohutut kaugust.
• Vastastikune positsioneerimine ja kokkupõrke vältimine: suhtelised laagrid ja radari info on olulised manööverdamisel ja vahetutel kokkupõrkeotsustel.
• Tõendamine ja varundamine: elektrooniliste andmete kõrvale tuleks võtta visuaalseid ja astronoomilisi laagreid, et kinnitada asukohta ja süsteemide õigsust.

Praktilised soovitused

• Kirjuta alati juurde, millise referentsiga laager on (°T, °M, kompass või suhteline).
• Kui võimalik, võta mitu sõltumatut laagerit ja kasuta nende ristumiskohta positsiooni kontrolliks.
• Korrigeeri kompassi näitu variaatsiooni ja deviatsiooni tabeli järgi ning uuenda neid andmeid regulaarse hoolduse käigus.
• Kasutades GPS-i või ECDIS-i, kontrolli elektroonilisi laagreid visuaalsete või radarilaagritega eriti keerulistes oludes.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sõna laager tähendus navigatsioonis?

K: Milliseid referentssüsteeme kasutatakse navigatsioonis?

K: Milline on navigatsioonis kõige sagedamini kasutatav viitesüsteem?

K: Mis on majakad navigatsioonis?

K: Millised on mõned viisid, kuidas saab suunda mõõta?

K: Mis on laagri eesmärk navigatsioonis?

K: Milleks kasutatakse navigatsioonis kompassi?

Otsing