Beauforti meri: Põhja-Jäämere arktika meriala, naftaressursid ja belugad
Beauforti meri — Põhja-Jäämere Arktika ala: rikkalikud nafta- ja gaasiavarud, belugade elupaik, geopoliitilised piirikonfliktid ja põnevad avastused.
Beauforti meri on Põhja-Jäämere ääreala, mis asub Loode-Territooriumidest, Yukonist ja Alaskast põhja pool, Kanada Arktika saartest lääne pool. Meri on nime saanud hüdrograaf Sir Francis Beauforti järgi. Mackenzie jõgi suubub mere Kanada osasse. Tuktoyaktuk on üks vähestest mere kaldal asuvatest püsiasulatest.
Asukoht ja geograafia
Beauforti meri on Põhja-Jäämere lõunakaldal paiknev meretükk, mis piirneb lõunast Kanada ja USA (Alaska) rannikuga. Selles piirkonnas on suured rannajoone alad, liustikuvabad maaribad ja arktilised madalvöötmed. Merre suubuvad lisaks Mackenzie jõele ka väiksemad jõed ja ojad, mis toovad kaasa pruuni setete- ja värskevee mõju rannikuvööndisse.
Kliima ja merejää
Beauforti meri on suure osa aastast jääga kaetud — jääkatte paksus ja ulatus sõltuvad hooajast ja aasta-erinevustest. Suvel tekivad ranniku lähedal avatud veele pikkade lõikudena ilmuvad väinad ja lahed, kuid jää võib taastuda juba sügisel. Viimastel aastakümnetel on kliima soojenemise tõttu jäänähtustes toimunud muutusi: jäähooaja pikkus väheneb ja avatud vee perioodid pikenesid, mis mõjutab kõiki piirkonna ökosüsteeme ja inimtegevust.
Loodus ja elusloodus
Beauforti meri on tähtis arktiliste liikide elupaik. Seal esinevad mitmed mereloomad, näiteks erinevad vaalad, kalad, mereimetajad ja merelindude kolooniad. Tekstis mainitud beluga vaalad (valged vaalad) kasutavad Beauforti merd nii toitumis- kui ka poegimisalana; piirkonnas näeb sageli ka hülgeid ja mõningaid teisi vaalaliike. Rannikualad ja mererohud on olulised rändlindude ja kalaliikide jaoks.
Inimesed, kultuur ja asulad
Rannikualadel elavad peamiselt arktilised rahvad, kelle elatus sõltub traditsiooniliselt merest ja rannikuerialastest ressursseist — kalast, hülgedest ja vaaladest. Tuktoyaktuk on üks väheseid püsiasulaid Beauforti mere kaldal ning paikneb Kanadas; seal elavad peamiselt Inuvialuit’i ja teised põhjapoolsed kogukonnad. Piirkonnas on rikas kultuuripärand ja traditsioonilised elatusviisid, mis on tihedalt seotud looduse ja aastaaegadega.
Nafta- ja gaasivarud
Beauforti meres on märkimisväärseid nafta- ja maagaasivarusid, mis leiti ja hakati kaardistama 1950. kuni 1980. aastatel. Energeetikavarude uurimine ja võimalik tootmine on olnud oluline teema nii majanduslikust kui ka keskkonna aspektist. Raske jää- ja kliimatingimuste tõttu on ringlusseviimine, puurimine ja võimalike õnnetuste likvideerimine tehniliselt ja logistiliselt keerulised. Lisaks on arutlusteemaks ka kogukondade huvid ja traditsiooniline kasutusala.
Rahvusvahelised küsimused
Ameerika Ühendriigid ja Kanada ei ole merepiiri osas ühel meelel — vaidlus puudutab osaliselt selle piirkonna offshore-alaid, kus võivad asuda väärtuslikud nafta- ja gaasitootmisvõimalused. Piiride tõlgendamine (näiteks kas järgitakse meridiaani- või ekvidistantsipõhist lähenemist) on poliitiliselt tundlik küsimus, mida lahendatakse diplomaatiliste läbirääkimiste ja rahvusvahelise õiguse raames.
Keskkonnaprobleemid ja tulevik
- Kliimamuutus: sulav merejää, permafrosti soojenemine ja muutuvad mereolud mõjutavad nii bioloogilist mitmekesisust kui ka inimpopulatsioone ja infrastruktuuri.
- Keskkonnariskid: nafta- ja gaasitööstuse võimalikud õnnetused jääkattega piirkonnas on raskesti likvideeritavad ja võivad avaldada pikaajalist mõju mereökosüsteemile.
- Kogukondade mõju: traditsiooniline eluviis, toidujulgeolek ja kultuurilised praktikad on haavatavad majanduslike planeeringute ja kliimamuutuse tõttu.
- Koostöö vajadus: jätkusuutlik haldus, teadusuuringud ja kohalike kogukondade kaasamine on olulised, et tagada piirkonna elurikkuse ja majanduslike huvide tasakaal.
Beauforti meri on seega kujunenud nii looduse kui ka geopoliitika ja majanduse huvipunktiks. Selle tuleviku suunad sõltuvad rahvusvahelisest koostööst, keskkonnakaitse meetmetest ja kohalikest otsustest, mis püüavad tasakaalustada ressursikasutust ja arktikat väärtustavat perifeerset elukeskkonda.
Beauforti mere kaart
Geograafia
Beauforti jõkke suubuvad mitmed jõed, näiteks Kongakuti jõgi Alaskal ja Firthi jõgi Yukonis. Suurim merre suubuv jõgi on Mackenzie, mis on Kanada pikim jõgi. Rannikuala on üsna kitsas, eriti Alaska mereosas Point Barrow' lähedal ja sellest ida pool. Mackenzie jõe delta lähedal muutub see laiemaks. See ei ole kunagi suurem kui 145 km (90 mi). Ranniku lähedal on sügavus madalam kui 60 m (200 jalga). Põhjasuunas muutub kiiresti suuremaks kuni mõne kilomeetrini. Meres ja Mackenzie jõe deltas on palju väikeseid saari. Mõned suuremad on Mackenzie jõest lääne pool, näiteks Herscheli saar (4 km kaldast) ja Barteri saar (0,3 km rannikust). Rannikud on madalad, maksimaalne kõrgus jääb vahemikku 250-750 m (820-2 460 ft). Pinnas on aastaringselt külmunud, moodustades igikeltsa. Suvel sulavad ainult ülemised kümned sentimeetrid. Hooned peavad olema maapinnast kõrgemal puupostidel.
Taimestik ja loomastik
Beauforti mere rannajoont katab tundra. See on jääkarude põhjapiir Põhja-Ameerikas. Mackenzie jõgi on oluline elupaik vaaladele ja merelindudele. Mackenzie jõe deltas on palju järvi ja tiike. Üks siin elavatest loomadest on muskusrott.
Meres elab umbes 80 liiki zooplanktonit, üle 70 liigi fütoplanktonit ning ligi 700 liiki polüteete, mürkloomi, koorikloomi ja molluskeid. Külma kliima tõttu on neid loomi aga vähe. Oluliste kalaliikide hulka kuuluvad polaartursk, arktiline tursk, safran-tursk, arktiline särg, kumpulõhe, arktiline särg, väikseim särg, järviseim, laiatursk, Vaikse ookeani heeringas, neljasarviline särg, inkonnu ja lestapüügilaadsed.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Beauforti meri?
V: Beauforti meri on Põhja-Jäämere äärepoolne meri, mis asub Loodeterritooriumidest, Yukonist ja Alaskast põhja pool ning Kanada Arktika saartest lääne pool.
K: Kelle järgi on meri nime saanud?
V: Meri on nime saanud hüdrograaf Sir Francis Beauforti järgi.
K: Milline jõgi suubub mere Kanada osasse?
V: Mackenzie jõgi suubub mere Kanada osasse.
K: Kas Beauforti mere kaldal on püsivaid asulaid?
V: Jah, Tuktoyaktuk on üks vähestest mere kaldal asuvatest püsiasulatest.
K: Millal on meri jäätunud?
V: Augustis-septembris avaneb mere kalda lähedal ainult kitsas kuni 100 km pikkune lõhe.
K: Millal avastati Beauforti meres nafta- ja maagaasivarud?
V: Nafta- ja maagaasivarud Beauforti meres avastati 1950. ja 1980. aastate vahel.
K: Kas Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel on erimeelsusi merepiiri osas?
V: Jah, Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel on erimeelsusi merepiiri osas.
Otsige