Baski autonoomne piirkond

Baskimaa autonoomne kogukond (baski: Euskal Autonomia Erkidegoa, EAE; hispaania: Comunidad Autónoma Vasca, CAV) on autonoomne kogukond Põhja-Hispaanias. Sellesse kuuluvad Baski provintsid Álava, Biskaia ja Gipuzkoa. Seda nimetatakse ka "Baskimaaks".

Baskimaad või Baskimaa autonoomset piirkonda nimetati Hispaania 1978. aasta põhiseaduses Hispaania rahvuseks. Navarra otsustas mitte kuuluda Baskimaasse. Selle asemel sai sellest teine autonoomne kogukond.

Praegu ei ole autonoomse piirkonna pealinn, kuid Vitoria-Gasteizis, Álava linnas, asuvad Baskimaa parlament, Baskimaa valitsus ja Baskimaa autonoomse piirkonna presidendi maja (Ajuria Enea palee). Baskimaa kõrgem kohus asub Bilbaos. Vitoria-Gasteiz on kõige suurema pindalaga linn, 277 km2 (107 ruut mi), Bilbao on kõige suurema rahvaarvuga, 353 187 inimest.

Baskimaast räägitakse ka siis, kui räägitakse suuremast kultuuripiirkonnast (baski keeles: Euskal Herria), mis on baskide kodumaa, kus asub autonoomne kogukond.

Geograafia

Need provintsid moodustavad autonoomse kogukonna:

Álava (Baski Araba), pealinn Vitoria-Gasteiz
Biskaia (hispaania Vizcaya, baski Bizkaia), pealinn Bilbao-Bilbo
Gipuzkoa (hispaania keeles Guipúzcoa), pealinn Donostia-San Sebastián

Omadused

Baskimaa piirneb läänes Kantaabriaga ja Burgose provintsiga, põhjas Biskaia lahega, idas Prantsusmaaga (Nouvelle-Aquitaine) ja Navarraga ning lõunas La Riojaga (Ebro jõe ääres). Territoorium koosneb kolmest osast, mida eraldavad Baskimaa mäed. Mägede põhijoon moodustab Atlandi ja Vahemere vesikonna vahelise valgalapi. Mägede kõrgeim koht on Aizkorri mäemassiiv (1551 m). Kolm piirkonda on järgmised:

Atlantic Basin

Atlandi basseinis on palju orge, kus voolavad mägedest Biskaia lahte suunduvad lühikesed jõed, nagu Nervión, Urola ja Oria. Rannik on karm, kõrgete kaljudega. Ranniku peamised osad on Bilbao Abra laht ja Bilbao suudmeala, Urdaibai suudmeala ja Bidasoa-Txingudi laht, mis moodustab piiri Prantsusmaaga.

Keskmine

Kahe mäeaheliku vahel on kõrge platoo, mida nimetatakse Llanada Alavesa (Álava tasandik), kus asub pealinn Vitoria-Gasteiz. Jõed voolavad mägedest lõuna poole Ebro jõkke. Peamised jõed on Zadorra jõgi ja Bayase jõgi.

Ebro org

Ebro on jõgi, mis algab Kantabrias ja voolab läbi Baskimaa autonoomse piirkonna lõunaosa. See moodustab piirkonna, mida nimetatakse Ebro oruks. Ebro org on tuntud kuulsa veini poolest.

Kliima

Baskimaa autonoomses piirkonnas voolavad jõed tavaliselt Baskimaa mägedest alla. Mäed eraldavad ka autonoomse piirkonna kliima: Biskaia ja Gipuzkoa põhjapoolsed orud ning Ayala org Álavas on osa rohelisest Hispaaniast, kus on palju vihma.

Kliima keskosas on pigem nagu Hispaanias. See annab soojad ja kuivad suved ning külmad ja lumised talved.

Ebro oru kliima on nagu Hispaania keskosas: talved on külmad ja kuivad ning suved väga soojad ja kuivad ning kõige rohkem sajab kevadel ja sügisel. Üldiselt ei saja selles autonoomse piirkonna osas väga palju vihma.

Txindoki mägi alates Lazkaomendist

Baski rannik Mundaka lähedal

Rioja viinamarjaistandused Ebro lähedal

Demograafia

Ajalooline elanikkond
Aasta	Rahvastik	±%
1900	603,596	- —
1910	673,788	+11.6%
1920	766,775	+13.8%
1930	891,710	+16.3%
1940	955,764	+7.2%
1950	1,061,240	+11.0%
1960	1,371,654	+29.3%
1970	1,878,636	+37.0%
1981	2,141,969	+14.0%
1991	2,104,041	−1.8%
2001	2,082,587	−1.0%
2011	2,185,393	+4.9%
2017	2,167,707	−0.8%
Allikas: INE

Peaaegu pool Baskimaa autonoomse piirkonna 2 155 546 inimesest elab Bilbao linna ümbritsevas piirkonnas. Kümnest suurimast linnast kuus kuuluvad Bilbao linnastumisse (Bilbao, Barakaldo, Getxo, Portugalete, Santurtzi ja Basauri). Seda nimetatakse ka Suur-Bilbao.

Kuna 28,2% baskide elanikkonnast on sündinud väljaspool autonoomset piirkonda, on sisseränne baskide demograafilise olukorra jaoks oluline. Alates 1900. aastast on enamik neist inimestest tulnud teistest Hispaania osadest, nagu Galiitsia või Kastiilia ja León. Hiljuti on paljud neist inimestest läinud tagasi sinna, kus nad on sündinud. Nüüd tuleb sisseränne teistest riikidest, peamiselt Lõuna-Ameerikast.

Rooma-katoliiklus on Baskimaal ülekaalukalt suurim religioon. Aastal 2012 nimetas end 58,6% baskidest roomakatoliiklaseks, kuid paljud inimesed ei usu religiooni: 24,6% olid mittekristlikud ja 12,3% baskidest olid ateistid.

Suuremad linnad

· v · t · e Suurimad linnad või asulad Baskimaal Instituto Nacional de Estadística (INE)
	Koht		Provints	Pop.	Koht		Provints	Pop.
Bilbao Vitoria-Gasteiz	1	Bilbao	Biskaia	351,629	11	Leioa	Biskaia	30,626	San Sebastián
	2	Vitoria-Gasteiz	Álava	245,036	12	Galdakao	Biskaia	29,130
	3	San Sebastián	Gipuzkoa	186,409	13	Sestao	Biskaia	28,831
	4	Barakaldo	Biskaia	100,369	14	Durango	Biskaia	28,618
	5	Getxo	Biskaia	80,026	15	Eibar	Gipuzkoa	27,507
	6	Irun	Gipuzkoa	61,102	16	Erandio	Biskaia	24,326
	7	Portugalete	Biskaia	47,756	17	Zarautz	Gipuzkoa	22,650
	8	Santurtzi	Biskaia	47,129	18	Mondragón	Gipuzkoa	22,027
	9	Basauri	Biskaia	41,971	19	Hernani, Gipuzkoa	Gipuzkoa	19,284
	10	Errenteria	Gipuzkoa	39,324	20	Llodio	Álava	18,498

Küsimused ja vastused

K: Mis on Baskimaa autonoomne piirkond?

V: Baskimaa autonoomne kogukond on autonoomne kogukond Põhja-Hispaanias, mis koosneb ءlava, Biskaia ja Gipuzkoa provintsidest. Seda nimetatakse ka "Baskimaaks".

Küsimus: Kuidas nimetati 1978. aasta Hispaania põhiseaduses Baskimaad või Baskimaa autonoomset piirkonda?

V: Hispaania 1978. aasta põhiseaduses nimetati Baskimaad või Baskimaa autonoomset piirkonda rahvuseks.

K: Miks otsustas Navarra mitte kuuluda Baskimaasse?

V: Navarra otsustas mitte kuuluda Baskimaasse ja sai hoopis teiseks autonoomseks kogukonnaks.

K: Kas autonoomses piirkonnas on praegu pealinn?

V: Ei, autonoomses piirkonnas ei ole praegu pealinna.

K: Kus asuvad selles piirkonnas mõned olulised institutsioonid?

V: Vitoria-Gasteizi linnas asuvad olulised institutsioonid, nagu Baskimaa parlament, Baskimaa valitsus ja Ajuria Enea palee (Baskimaa autonoomse piirkonna presidendi maja). Lisaks sellele asub Bilbao selle piirkonna kõrgema kohtu kohtumajaga.

Küsimus: Millises linnas on selles piirkonnas kõige rohkem maad?

V: Vitoria-Gasteizil on kõige rohkem maad, 277 km2 (107 ruut mi).

K: Millises linnas on selles piirkonnas kõige rohkem inimesi?

V: Bilbaos on 353 187 elanikuga kõige rohkem inimesi.