Baskimaa (EAE): Baskide autonoomne piirkond — ülevaade ja põhifaktid

Baskimaa (EAE) — põhjalik ülevaade ajaloo, provintside Álava, Biskaia, Gipuzkoa, Vitoria-Gasteiz/Bilbao rolli, poliitika, kultuuri ja oluliste faktide kohta.

Baskimaa autonoomne kogukond (baski: Euskal Autonomia Erkidegoa, EAE; hispaania: Comunidad Autónoma Vasca, CAV) on autonoomne kogukond Põhja-Hispaanias. Sellesse kuuluvad Baski provintsid Álava, Biskaia ja Gipuzkoa. Seda nimetatakse ka "Baskimaaks".

Asukoht ja haldus

Baskimaa paikneb Püreneedeni ulatuva ranniku ja sisemaa vahel, Atlandi ookeani ääres. Autonoomne kogukond hõlmab kolm provintsi: Álava (baski keeles Araba), Biskaia (Bizkaia) ja Gipuzkoa. Kuigi ajalooliselt ja kultuuriliselt on seotud ka Navarra, otsustas Navarra mitte ühineda Baskimaaga ning on omaette autonoomne kogukond.

Poliitika ja institutsioonid

Baskimaad või Baskimaa autonoomset piirkonda nimetati Hispaania 1978. aasta põhiseaduses Hispaania rahvuseks. Praegu ei ole autonoomse piirkonna pealinn, kuid Vitoria-Gasteizis, Álava linnas, asuvad Baskimaa parlament, Baskimaa valitsus ja Baskimaa autonoomse piirkonna presidendi residents (Ajuria Enea palee). Baskimaa kõrgem kohus asub Bilbaos. Vitoria-Gasteiz on pindalalt suurim linn (277 km2), Bilbao on rahvaarvult suurim (umbes 350 000 inimest).

Baskimaa omab laialdast enesekorraldusõigust ning eripära majanduslikes küsimustes — piirkonnal on tuntud fiskalautonoomia (concierto económico), mis annab provintsidele õiguse koguda ja jagada suuri osa maksutuludest.

Keel ja kultuur

Piirkonna ametlikud keeled on hispaania ja baski (euskara). Baskimaa kultuur on tugevasti diferentseeritud, hõlmates oma rahvuslikke tavasid, muusikat, tantsu, rahvalaule, kööki (kuulsad on pintxos ning txakoli veinid) ja traditsioonilisi spordialasid (nt pelota). Baskimaast räägitakse tihti ka kui suuremast kultuuripiirkonnast — Euskal Herria —, mis hõlmab baskide kodumaad ja ulatub osaliselt ka väljapoole autonoomset kogukonda (sh osa Prantsuse Pyreneede aladest ja Navarra).

Ajalugu (lühike ülevaade)

Baski rahvus ja territoriaalsed eripärad ulatuvad kaugele ajaloos. Kaasaegsel ajal mõjutasid piirkonda tugevalt 20. sajandi poliitilised sündmused Hispaanias. Baskimaal on olnud tugev autonoomiapüüe ja rahvuslik liikumine; selle kontekstiga seoses on piirkonna minevikus olnud ka vägivaldseid konflikte (ETA) — need sündmused kuuluvad viimase sajandi oluliste ja keeruliste lehekülgede hulka ning praegune olukord on rahumeelne ja poliitiliselt pluralistlik.

Majandus ja tööstus

Baskimaa on üks Hispaania majanduslikult jõukamaid ja industrialiseeritumaid piirkondi. Tugevad majandussektorid on tööstus (metallurgia, masinaehitus), laevandus ja sadamate tegevus (Port of Bilbao on regionaalne keskusterminal), teenindussektor (turism, finantsteenused) ning kaasaegsed tehnoloogiad. Riiklikud ja kohalikud struktuurid toetavad ettevõtlust, teadus- ja arendustegevust ning elukvaliteeti.

Linnad ja demograafia

• Bilbao — suurim linn ja piirkondlik majanduskeskus; tuntud Guggenheimi muuseumi ja linnaarengu poolest.
• Vitoria-Gasteiz — administratiivne keskus, kus asub autonoomse regiooni parlament ja valitsus.
• Donostia / San Sebastián (Gipuzkoa) — tuntud turismisihtkoht, randade ja rahvusvahelise filmifestivaliga.

Kogu autonoomse kogukonna rahvaarv on umbkaudu 2,2 miljonit inimest (sõltuvalt viimastest statistikutest). Keeleline jaotus on piirkonniti erinev: euskara on tugevam Gipuzkoas ja suuremates osades Bizkaiast ning teatud aladel Álavas, samas kui hispaania on laialdaselt kasutatav kõikjal.

Transport ja ühendused

Baskimaa on hästi ühendatud nii maanteede, raudtee kui ka lennuga. Suurte linnade vahel on kiiremad rongiühendused ja piirkondlikud rongi- ja metroosüsteemid (nt Bilbao metro). Peamised lennujaamad on Bilbao (BIO), San Sebastián (EAS) ja Vitoria (VIT; oluline ka kaubanduses). Port of Bilbao ja teised sadamad mängivad tähtsat rolli impordis ja ekspordis.

Turism ja vaatamisväärsused

Baskimaa pakub mitmekesist turismi: linnakultuuri ja moodsa arhitektuuri (Guggenheim Bilbao), ranniku ning looduse elamusi (Püreneedest madalamad mägipiirkonnad), gastronoomiat (maailmaklassi restoranid ja pintxos) ning kultuurisündmusi (San Sebastián filmifestival, Bilbaos Aste Nagusia jt). Vizcaya Bridge (Puente de Vizcaya) on UNESCO maailmapärandi objektipiirkonna example ning paiknev tööstuspärand on huvipakkuv.

Kokkuvõte — põhipunktid

• Baskimaa (EAE) on Hispaania autonoomne kogukond, mis koosneb provintsidest Álava, Biskaia ja Gipuzkoa.
• Piirkonnal on unikaalne kultuur ja keel (baski), ning laialdane autonoomsus poliitikas ja rahanduses.
• Pealinn funktsionaalselt on Vitoria-Gasteiz, samas kui suurim linn ja majanduskeskus on Bilbao.
• Baskimaa on majanduslikult arenenud regioon, tuntud tööstuse, sadamate, turismi ja kulinaaria poolest.

See ülevaade annab kokkuvõtliku pildi Baskimaa autonoomsest piirkonnast, selle halduslikest eripäradest, kultuurist, majandusest ja olulisematest linnadest. Lähem uurimine avab veel paiku, traditsioone ja ajaloolisi nüansse, mis teevad Baskimaast erilise ja mitmekülgse piirkonna.

Geograafia

Need provintsid moodustavad autonoomse kogukonna:

• Álava (Baski Araba), pealinn Vitoria-Gasteiz
• Biskaia (hispaania Vizcaya, baski Bizkaia), pealinn Bilbao-Bilbo
• Gipuzkoa (hispaania keeles Guipúzcoa), pealinn Donostia-San Sebastián

Omadused

Baskimaa piirneb läänes Kantaabriaga ja Burgose provintsiga, põhjas Biskaia lahega, idas Prantsusmaaga (Nouvelle-Aquitaine) ja Navarraga ning lõunas La Riojaga (Ebro jõe ääres). Territoorium koosneb kolmest osast, mida eraldavad Baskimaa mäed. Mägede põhijoon moodustab Atlandi ja Vahemere vesikonna vahelise valgalapi. Mägede kõrgeim koht on Aizkorri mäemassiiv (1551 m). Kolm piirkonda on järgmised:

Atlantic Basin

Atlandi basseinis on palju orge, kus voolavad mägedest Biskaia lahte suunduvad lühikesed jõed, nagu Nervión, Urola ja Oria. Rannik on karm, kõrgete kaljudega. Ranniku peamised osad on Bilbao Abra laht ja Bilbao suudmeala, Urdaibai suudmeala ja Bidasoa-Txingudi laht, mis moodustab piiri Prantsusmaaga.

Keskmine

Kahe mäeaheliku vahel on kõrge platoo, mida nimetatakse Llanada Alavesa (Álava tasandik), kus asub pealinn Vitoria-Gasteiz. Jõed voolavad mägedest lõuna poole Ebro jõkke. Peamised jõed on Zadorra jõgi ja Bayase jõgi.

Ebro org

Ebro on jõgi, mis algab Kantabrias ja voolab läbi Baskimaa autonoomse piirkonna lõunaosa. See moodustab piirkonna, mida nimetatakse Ebro oruks. Ebro org on tuntud kuulsa veini poolest.

Kliima

Baskimaa autonoomses piirkonnas voolavad jõed tavaliselt Baskimaa mägedest alla. Mäed eraldavad ka autonoomse piirkonna kliima: Biskaia ja Gipuzkoa põhjapoolsed orud ning Ayala org Álavas on osa rohelisest Hispaaniast, kus on palju vihma.

Kliima keskosas on pigem nagu Hispaanias. See annab soojad ja kuivad suved ning külmad ja lumised talved.

Ebro oru kliima on nagu Hispaania keskosas: talved on külmad ja kuivad ning suved väga soojad ja kuivad ning kõige rohkem sajab kevadel ja sügisel. Üldiselt ei saja selles autonoomse piirkonna osas väga palju vihma.

Txindoki mägi alates Lazkaomendist


Baski rannik Mundaka lähedal


Rioja viinamarjaistandused Ebro lähedal

Küsimused ja vastused

K: Mis on Baskimaa autonoomne piirkond?

Küsimus: Kuidas nimetati 1978. aasta Hispaania põhiseaduses Baskimaad või Baskimaa autonoomset piirkonda?

K: Miks otsustas Navarra mitte kuuluda Baskimaasse?

K: Kas autonoomses piirkonnas on praegu pealinn?

K: Kus asuvad selles piirkonnas mõned olulised institutsioonid?

Küsimus: Millises linnas on selles piirkonnas kõige rohkem maad?

K: Millises linnas on selles piirkonnas kõige rohkem inimesi?

Otsing