Hispaania haldusjaotus: 17 autonoomset piirkonda ja 50 provintsi
Hispaania haldusjaotus: üksikasjalik ülevaade 17 autonoomsest piirkonnast ja 50 provintsist, pealinnad, ajaloolised kogukonnad ja keeleerinevused.
Hispaania on jagatud 17 osaks, mida nimetatakse autonoomseteks piirkondadeks. Autonoomne tähendab, et igal neist autonoomsetest kogukondadest on oma täidesaatev , seadusandlik ja kohtuvõim. Need on sarnased, kuid mitte samasugused nagu näiteks Ameerika Ühendriikide osariigid.
Hispaanias on viiskümmend väiksemat osa, mida nimetatakse provintsideks. Aastal 1978 ühinesid need osad, moodustades autonoomsed piirkonnad. Enne seda olid mõned neist provintsidest küll koos, kuid nad olid lagunenud. Neid rühmi, mis olid varem koos, nimetatakse "ajaloolisteks kogukondadeks": Kataloonia, Baskimaa, Galiitsia ja Andaluusia.
Hispaania keel on ainus ametlik keel kõigis autonoomsetes piirkondades, välja arvatud kuues, kus hispaania keel on koos teiste keeltega ametlik:
- Kataloonia: Katalaani ja oktsitaani keel
- Valentsias: Katalaani keel (seal nimetatakse ka valentsia keeleks)
- Baleaari saared: Kataloonia
- Galicia: Galicia
- Baskimaa: Baskimaa
- Navarra: baskid (ainult põhjas ja Baskimaa piiri lähedal).
Loetelu autonoomsetest kogukondadest koos nende pealinnaga (koht, kus on valitsuse kontorid):
- Andaluusia (selle pealinn on Sevilla)
- Aragon (selle pealinn on Zaragoza)
- Astuuria (selle pealinn on Oviedo)
- Baleaari saared (selle pealinn on Palma de Mallorca)
- Baskimaa (selle pealinn on Vitoria)
- Kanaari saared (neil on kaks pealinna - Las Palmas de Gran Canaria ja Santa Cruz de Tenerife).
- Cantabria (selle pealinn on Santander)
- Castilla-La Mancha (selle pealinn on Toledo).
- Kastiilia ja León (selle pealinn on Valladolid).
- Kataloonia (selle pealinn on Barcelona)
- Extremadura (selle pealinn on Mérida)
- Galicia (selle pealinn on Santiago de Compostela)
- La Rioja (selle pealinn on Logroño)
- Madridi kogukond (selle pealinn on Madrid)
- Murcia piirkond (selle pealinn on Murcia)
- Navarra (selle pealinn on Pamplona)
- Valencia kogukond (selle pealinn on Valencia)
Hispaanias on ka kaks linna Aafrika põhjarannikul: Ceuta ja Melilla. Neid nimetatakse "autonoomseteks linnadeks" ja neil on samaaegselt nii autonoomse kogukonna kui ka provintside ja omavalitsuste võim.
Lisateave ja selgitused
Õiguslik alus: Hispaania autonoomiate praegune korraldus tuleneb 1978. aasta põhiseadusest ja sellest tulenevatest autonoomiat käsitlevatest seadustest ning iga piirkonna omast autonoomia põhiseadusest ehk statuudist. Statute reguleerib, milliseid volitusi piirkond omab (nt haridus, tervishoid, regionaalne transport, teatud juhtudel politsei ja maksuasjad).
Provintsid: Hispaanias on kokku 50 provintsi. Provintsid on kohalikud haldusyksused, millel on oma provintsi tasandi omavalitsus (diputación provincial või saarte puhul cabildo/consell). Mõned autonoomsed piirkonnad koosnevad mitmest provintsist (näiteks Castilla y León või Kastiilia-La Mancha), teised on aga ühes provintsis (uniprovinciaalne).
- Uniprovinciaalsed autonoomsed piirkonnad (üks provints iga piirkonna kohta): Astuuria, Baleaari saared, Cantabria, La Rioja, Madridi kogukond, Murcia piirkond ja Navarra.
- Mitmeprovintsilised näiteks Kataloonia, Andalusia, Castilla y León, Castilla-La Mancha, Valencia, Aragón jne.
Keeled: Kuigi hispaania (kastilia) keel on riigikeel ja ametlik kõigis piirkondades, on mitmes piirkonnas ka kohalikud keeled, millel on ametlik staatus koos hispaaniaga:
- Katalaani ja selle piirkondlikud variandid (nt valentsia keel) Kataloonias, Valentsias ja Baleaaridel;
- Galiisia keel Galiitsias;
- Baski keel Baskimaal ja osaliselt Navarras (põhjapoolsetes osades);
- Aranesi (oktsitaani) keel on ametlik Val d'Aranis, mis asub Kataloonia lõunaosast läänes.
Erandid ja eripärad: Kanaari saared ja Baleaari saared koosnevad saarestikest ning neil on saarte haldusvormid (provintsidele lisaks saarte nõukogud jne). Kanaari saartel on kaks provintsi pealinna: Las Palmas de Gran Canaria ja Santa Cruz de Tenerife, mis jagavad ametlikku pealinnastaatust piirkonnas.
Autonoomsed linnad: Ceuta ja Melilla asuvad Aafrika rannikul, kuid kuuluvad Hispaaniale; neil on autonoomia staatus, kuid ka eripärad seoses julgeoleku, migratsiooni ja tolli küsimustega.
Kokkuvõte
Peamised punktid lühidalt:
- 17 autonoomset piirkonda (autonoomsed kogukonnad) + 2 autonoomset linna (Ceuta, Melilla).
- 50 provintsi kogu riigis.
- Paljudel piirkondadel on oma keeleline ja kultuuriline eripära ning neid kaitstakse ja reguleeritakse autonoomia staatusest tulenevalt.
Kui soovite, võin lisada täieliku nimekirja kõigist 50 provintsist provintside pealinnadega või kaardistada, millised provintsid kuuluvad kokku iga autonoomse piirkonna alla.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse Hispaania 17 osa?
V: Hispaania 17 osa nimetatakse autonoomseteks piirkondadeks.
K: Kuidas on Hispaania autonoomsed kogukonnad võrreldavad Ameerika Ühendriikide osariikidega?
V: Hispaania autonoomsetel kogukondadel on samasugused volitused nagu Ameerika Ühendriikide osariikidel, kuid need ei ole täpselt samad.
K: Millised on neli Hispaania ajaloolist kogukonda?
V: Hispaania neli ajaloolist kogukonda on Kataloonia, Baskimaa, Galiitsia ja Andaluusia.
K: Millised keeled on igas autonoomses piirkonnas ametlikud?
V: Hispaania keel on ainus ametlik keel kõigis autonoomsetes piirkondades, välja arvatud kuues, kus see on koos teiste keeltega, nagu katalaani, oktsitaani, valentsiani, galiitsia ja baski keelega.
K: Milliste linnade puhul on samaaegselt autonoomse kogukonna ning provintside ja omavalitsuste enamusõigus?
V: Aafrika põhjarannikul asuvas Ceutas ja Melillas on samaaegselt nii autonoomse kogukonna kui ka provintside ja omavalitsuste enamus.
K: Milline on Andaluusia pealinn?
V: Andaluusia pealinn on Sevilla.
Otsige