Madrid
Madrid (hääldatakse: "mah-DRID" või /məˈdrɪd/) on Hispaania pealinn ja suurim linn. Madrid asub Hispaania keskosas, Madridi kogukonnas. Ühendus on suur ala, mis hõlmab nii linna kui ka väikelinnu ja külasid väljaspool linna. Ühenduses elab 7 miljonit inimest. Rohkem kui 3 miljonit elab linnas endas. See on Hispaania suurim linn ja 655 m kõrgusel merepinnast Euroopa riikide kõrgeim pealinn. See on Euroopa Liidu suuruselt kolmas linn. Kuna tegemist on pealinnaga, elab Madridis monarh ja seal toimub ka valitsuse koosolekud. Madrid on Hispaania finantskeskus. Paljudel suurtel ettevõtetel on seal oma peakontorid. Seal on neli tähtsat jalgpallimeeskonda: Real Madrid, Atlético Madrid, Getafe ja Rayo Vallecano. Madridis elavaid inimesi nimetatakse madrileños.
Madridi valitsesid roomlased alates 2. sajandist. Pärast 711. aastat pKr okupeerisid seda maurid. Aastal 1083 valitsesid Hispaaniat taas hispaanlased. Riiki valitsesid katoliku kuningad. sajandi keskpaigaks oli sellest saanud väga suure impeeriumi pealinn. Hispaaniat valitsesid monarhid Habsburgide, seejärel Bourbonide majast. Pärast Hispaania kodusõda valitses riiki diktaator kuni 1970ndate keskpaigani, mil sellest sai demokraatia.
Kuigi tegemist on kaasaegse linnaga, on linna tänavatel ja suurtel väljakutel jalutades näha ja tunda palju selle ajalugu. Seal on kauneid parke, kuulsaid hooneid, kunstigaleriisid ja kontserdisaale.
Plaza de Colón
Ajalugu
Hispaania ajaloo jooksul on seal elanud palju erinevaid inimesi. Foiniiklased tulid siia 1100 eKr, neile järgnesid kartagolased, roomlased, vandaalid, läänegoodid ja maurid. Alles 1492. aastal, kui katoliku monarhid said võimu, sai Hispaaniast ühtne riik. Juudid ja maurid, kes olid seal aastaid õnnelikult elanud, aeti minema. Hispaania sai väga rikkaks, sest ta vallutas palju ülemeremaid, eriti Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Siiski pidas Hispaania palju sõdu ja kaotas suure osa oma varadest. See oli väga vaene 1936. aastal, kui toimus kodusõda. Kindral Franco sai karmiks diktaatoriks kuni 1975. aastani, mil Juan Carlos I toodi tagasi Hispaaniasse ja tehti kuningaks. Nüüd on seal demokraatlik valitsus.
Eelajaloolisel ajal elasid inimesed praeguses Madridi piirkonnas. Roomlased elasid seal mitu sajandit. Tänase linna algus algab tegelikult 9. sajandil, kui Muhammad I lasi ehitada väikese palee sinna, kus praegu seisab Palacio Real. Maurid ehitasid 865. aastal Madridisse tugevad linnused ja panid linna ümber müüri. Need müürid seisid kuni 1476. aastani, mil need lammutati. Aastal 1561 viis Felipe I kuningliku õukonna Toledost Madridi. Madridist oli nüüd saanud väga suure impeeriumi pealinn. Järgnevatel aastatel ja aastakümnetel ehitati Plaza Mayor ning paljud suured hooned ja mälestusmärgid, millest paljud on tänaseni alles.
Kui Aragoni Ferdinand II ja Kastiilia kuninganna Isabella Madridisse saabusid, oli Hispaaniast saanud väga rikas riik. 16. ja 17. sajandit nimetatakse nüüd "kuldseks sajandiks". Nende pojapoeg oli kuulus Hispaania Karl I (tuntud ka kui Karl V, Püha Rooma keiser). Talle meeldis, et tema õukond asus Sevillas. Tema poeg Philip II (1527-1598) viis õukonna 1561. aastal Madridi.
1800. aastate lõpus toimus ülestõus, mida tuntakse Esimese Hispaania Vabariigi nime all. Hiljem taastati monarhia, kuid seejärel toimus Teine Hispaania Vabariik, millele järgnes Hispaania kodusõda. Teine Hispaania Vabariik algas 14. aprillil 1931 ja seda tähistati La puerta del Solil, mis on linna kesklinnas. Madrid kannatas selles sõjas palju. Seda pommitasid lennukid.
Francisco Franco diktatuuri ajal, eriti 1960. aastatel, muutus Madridi lõunaosa väga tööstuslikuks ja paljud inimesed maapiirkondadest kolisid Madridi, eriti linna kaguossa.
Kui kindral Franco suri ja demokraatia taastati, muutus Madrid jõukamaks. 1980ndatel ja 1990ndatel ehitati palju uusi hooneid.
Madridi on mitu korda terroristide poolt rünnatud. Nende hulka kuuluvad 1985. aastal toimunud pommiplahvatus restoranis, mille käigus hukkus 18 inimest, ja 2004. aastal toimunud rongiplahvatus, mille käigus hukkus üle 190 inimese.
Puerta de Alcalá
Geograafia
Madridi kliima on kuumasuvine vahemereline (Csa Koeppeni kliimaklassifikatsiooni järgi). Enim vihma sajab sügisel ja kevadel. Talved on jahedad, sest linn asub kõrgel ja aeg-ajalt sajab lund. Suved on kuumad ja kuivad. Juulis on temperatuur sageli üle 30 °C ja võib ulatuda 40 °C-ni. Öösel on palju jahedam. Seetõttu magavad inimesed pärastlõunal, kui on palav, une (siesta). Siis tulevad nad hilisõhtul uuesti välja ja söövad sageli hilisõhtul õhtusööki.
Madridi hooned
Hispaania kuninglik palee asub Madridis. See on üks suurimaid paleesid kogu Lääne-Euroopas. Kuid kuningas ja tema perekond ei ela seal enam; nad elavad väiksemas palees ja kasutavad kuninglikku paleed ainult tähtsate sündmuste puhul, näiteks teiste kuningate kohtumistel ja muudel ametlikel tseremooniatel. Kuninglikus palees saab käia sees ja tutvuda Hispaania monarhia ajalooga.
Teised kuulsad ehitised on: Prado muuseum, Debodi tempel, Santiago Bernabeú staadion ja Cuatro Torres'i äripiirkond.
Madridi kuninglik palee
Kunstigaleriid
Madridis on palju väga suuri ja olulisi kunstimuuseume. Kõige kuulsamad neist on Prado muuseum, Kuninganna Sofia muuseum ja Thyssen-Bornemisza muuseum. Neis on väljas maalid, skulptuurid ja muud kunstiteosed mõnelt maailma kuulsaimalt kunstnikult.
Nendes muuseumides on palju kuulsaid, olulisi ja väärtuslikke kunstiteoseid. Näiteks kuninganna Sofia muuseumis on Pablo Picasso kuulus maal "Guernica". Picasso maalis selle maali, et näidata, kui kurvaks ja vihaseks tegi teda see, kui Saksa natsid hävitasid 1937. aastal Hispaanias Guernica-nimelise linna. Picasso oli öelnud, et see maal ei tohiks kunagi Hispaaniasse tagasi tulla, enne kui Hispaanias on taas demokraatia. Kui see juhtus, siis ehitati Kuninganna Sofia muuseum, lihtsalt selleks, et oleks hea koht, kuhu see panna.
Muud vaatamisväärsused
Madridis on palju muidki vaatamisväärsusi. Paljud inimesed lähevad vaatama Plaza Mayor'i, mis oli turuplats. Plaza de la Villa oli teine kuulus turuplats. Gran Via ääres on palju poode. Real Madridi jalgpallifännid tähistavad Plaza de Cibeles'i väljakul. Kaks kuulsat väravat, mida vaadata, on Puerta del Sol ja Puerta de Alcalá. Uuem vaatamisväärsus on Almudena katedraal.
Madridis on mõned toredad pargid. Kõige kuulsam on Retiro park. Selles pargis asub Cristali palee.
Plaza de Toros't külastavad paljud turistid. Seal toimuvad härjavõitlused.
Küsimused ja vastused
K: Kui suur on Madridi rahvaarv?
V: Madridi kogukonna rahvaarv on 7 miljonit inimest, millest üle 3 miljoni elab linnas endas.
K: Milline on Madridi kõrgus merepinnast?
V: Madrid asub 655 m kõrgusel merepinnast, mis teeb sellest Andorra la Vella järel Euroopa suuruselt teise pealinna.
K: Kes on madrileños?
V: Madrileños on Madridi elanikud.
K: Millal valitsesid Madridi roomlased?
V: Madridi valitsesid roomlased alates 2. sajandist.
K: Kes hõivasid Madridi pärast 711. aastat pKr?
V: Pärast 711. aastat pKr okupeerisid Madridi maurid.
K: Millal sai Hispaaniast demokraatia?
V: Hispaaniast sai demokraatia 1970. aastate keskel pärast seda, kui Hispaania kodusõja järel valitses seal diktaator.
K: Mida võib Madridi tänavatel ja väljakutel jalutades näha ja tunda?
V: Madridi tänavatel ja väljakutel jalutades saab näha ja tunda Madridi ajalugu ilusate parkide, kuulsate hoonete, kunstigaleriide ja kontserdisaalide kaudu.
