Madrid — Hispaania pealinn: ajalugu, majandus, kultuur ja vaatamisväärsused

Madrid (hääldatakse: "mah-DRID" või /məˈdrɪd/) on Hispaania pealinn ja riigi suurim linn. Madrid asub Hispaania keskosas, Madridi kogukonnas, ning tema ümber on suur metroopoliitne ala, mis hõlmab nii pealinna kui ka mitmeid väikelinnu ja külasid. Kokku elab selles piirkonnas ligikaudu 7 miljonit inimest, neist üle 3 miljoni linnas endas. Linn asub umbes 655 m kõrgusel merepinnast, olles Euroopa riikide kõrgemate pealinnade hulgas. Madrid on üks Euroopa Liidu suuremaid linnu ja riigi administratiivne keskus: siin asub monarh (tema ametlikud ja isiklikud elamiskohad on samuti Madridis) ning toimuvad peamised valitsuse istungid. Madrid on ka Hispaania majandus- ja finantskeskus, kus paljudel suurtest ettevõtetel on oma peakorterid. Linn on tuntud ka jalgpallist: seal tegutsevad tähtsad klubid nagu Real Madrid, Atlético Madrid, Getafe ja Rayo Vallecano. Madridis elavaid inimesi kutsutakse tavaliselt madrileños.

Madridi ajalugu on pikk ja mitmekihiline. Linnapiirkonda valitsesid algselt roomlased alates 2. sajandist. Pärast 711. aastat pKr okupeerisid maurid selle maa, mis mõjutas tugevalt linna arhitektuuri ja kultuuri. Aastal 1083 võtsid linna taas kontrolli kristlikud valitsejad ning seejärel hakkas Madrid arenema tähtsaks keskuseks. Hiljem, keskaega ja varauusaega järgnevates sajandites, muutus linn oluliseks poliitiliseks ning kultuuriliseks keskuseks — katoliku kuningate ja hiljem Habsburgide ja Bourbonide valitsuse ajal. XX sajandi pöördel on Hispaania läbi elanud suuri muutusi: pärast Hispaania kodusõda järgnes diktatuur, mis kestis kuni 1970ndate keskpaigani, mil riik taastati kui demokraatia. See ajalugu peegeldub linna tänavatel, hoonetes ja muuseumides.

Kuigi Madrid on tänapäevane metropol, on seal rohkesti ajaloolisi mälestisi, avaraid parke, maailmakuulsaid hooneid, kunstigaleriisid ja kontserdisaale. Linn pakub rikkalikult kultuuri- ja vaba aja võimalusi nii turistidele kui ka kohalikele: teatrietendused, muusika‑ ja tantsufestivalid, spordivõistlused ning gastronoomilised elamused.

Peamised vaatamisväärsused

Prado muuseum — üks maailma tähtsamaid kunstikogusid (Velázquez, Goya jt).
Reina Sofía — moodsa kunsti muuseum, kus on näiteks Picasso "Guernica".
Thyssen-Bornemisza — lai kollektsioon erinevatest kunstiperioodidest.
Plaza Mayor ja Puerta del Sol — ajaloolised väljakud, kus toimub palju üritusi ja iga päev on sagimist.
Kuninga residents ja Madridi kuningapalee (Palacio Real) — ametlikud riigiüritused ja valitsuse tseremooniad.
Parque del Retiro — suur ja armastatud park jalutamiseks, paadisõiduks ja väljasündmusteks.
Santiago Bernabéu ja Wanda Metropolitano — tipptasemel jalgpallistaadionid, kus mängivad Real Madrid ja Atlético Madrid.
Gran Vía — peamine kaubandus‑ ja meelelahutustänav, täis poode, teatreid ja restorane.

Kultuur ja kunst

Madrid on Hispaania kultuurielu süda: teatrid, ooper, kontserdisaalid ning tänavakultuur on aktiivsed kogu aasta vältel. Linnas tegutsevad tähtsad muuseumid, kunstigaleriikeskused ja kirjanduslikud kohvikud. Suuremad ülikoolid, näiteks Universidad Complutense, annavad linnale akadeemilise ja noorusliku hõngu. Muusika‑ ning filmifestivalid ning kujutava kunsti näitused tõmbavad külastajaid üle maailma.

Majandus ja tööstus

Madrid on riigi finantskeskus — sellest tulenevalt paiknevad seal pangad, kindlustus- ja teenindusettevõtted ning mitmete rahvusvaheliste firmade peakontorid. Teenusmajandus, turism ja jaekaubandus on olulised tööhõive allikad. Linnas on ka tehnoloogia- ja loovmajanduse kasvavaid sektorid.

Liiklus ja ühistransport

Madridil on hästi arenenud transpordivõrgustik: lai metroosüsteem, linnasisene bussivõrk ning Cercanías-kiirraudtee, mis ühendab äärelinnad ja lähivaldad. Rahvusvaheline lennujaam on Adolfo Suárez Madrid–Barajas, mis on üks riigi tähtsamaid lennuühenduste sõlmpunkte. Linnas on mugav liigelda ka rattaga või jalgsi, eriti kesklinna kitsa tänavavõrgu ja jalakäijapiirkondade tõttu.

Kliima ja elukvaliteet

Madridil on mandriline vahemereline kliima — suved on kuumad ja kuivad, talved jahedamad ning vahel esineb külma ja lund. Elukallidus on Hispaania keskmisest kõrgem, kuid see varieerub sõltuvalt elamupiirkonnast ja elustiilist. Linn pakub laias valikus tervishoiu-, haridus‑ ja vaba aja võimalusi.

Köök, tavad ja festivalid

Madrid on gastronoomiliselt mitmekesine: populaarne on tapas-kultuur, traditsiooniline cocido madrileño (praadpott), churros con chocolate ja kohalikud turud nagu Mercado de San Miguel, kus saab proovida kohalikke hõrgutisi. Suve lõpus tähistatakse tugevalt San Isidro pidustusi, mis on Madridis üks suuremaid kohalikke festivaale. Lisaks toimuvad linnas aastaringselt muusika‑, kino‑ ja teatriauhinnad ning spordiüritused.

Külastusnõuanded

Kui võimalik, broneeri populaarsete muuseumide piletid ette, et vältida järjekordi.
Kesklinnas on palju jalakäijapiirkondi — mugavate kingadega on lihtsam ringi liikuda.
Tunneta kohalikke komme: õhtusöögid algavad sageli hilja (kell 21–23) ja tapas-baarides on mitmekesine valik.
Kaalu ühistranspordi (metro/Cercanías) kasutamist, sest parkimine kesklinnas võib olla kallis ja keeruline.

Madrid on linn, mis ühendab rikkaliku ajaloo ja modernse elulaadi: siin on maailmatasemel kunst, aktiivne ööelu, tugev spordikultuur ning rohkelt avalikke ruume, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad. See teeb Madridist atraktiivse sihtkoha nii turistidele kui ka pikaajaliseks elamiseks.

Plaza de Colón

Ajalugu

Hispaania ajaloo jooksul on seal elanud palju erinevaid inimesi. Foiniiklased tulid siia 1100 eKr, neile järgnesid kartagolased, roomlased, vandaalid, läänegoodid ja maurid. Alles 1492. aastal, kui katoliku monarhid said võimu, sai Hispaaniast ühtne riik. Juudid ja maurid, kes olid seal aastaid õnnelikult elanud, aeti minema. Hispaania sai väga rikkaks, sest ta vallutas palju ülemeremaid, eriti Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Siiski pidas Hispaania palju sõdu ja kaotas suure osa oma varadest. See oli väga vaene 1936. aastal, kui toimus kodusõda. Kindral Franco sai karmiks diktaatoriks kuni 1975. aastani, mil Juan Carlos I toodi tagasi Hispaaniasse ja tehti kuningaks. Nüüd on seal demokraatlik valitsus.

Eelajaloolisel ajal elasid inimesed praeguses Madridi piirkonnas. Roomlased elasid seal mitu sajandit. Tänase linna algus algab tegelikult 9. sajandil, kui Muhammad I lasi ehitada väikese palee sinna, kus praegu seisab Palacio Real. Maurid ehitasid 865. aastal Madridisse tugevad linnused ja panid linna ümber müüri. Need müürid seisid kuni 1476. aastani, mil need lammutati. Aastal 1561 viis Felipe I kuningliku õukonna Toledost Madridi. Madridist oli nüüd saanud väga suure impeeriumi pealinn. Järgnevatel aastatel ja aastakümnetel ehitati Plaza Mayor ning paljud suured hooned ja mälestusmärgid, millest paljud on tänaseni alles.

Kui Aragoni Ferdinand II ja Kastiilia kuninganna Isabella Madridisse saabusid, oli Hispaaniast saanud väga rikas riik. 16. ja 17. sajandit nimetatakse nüüd "kuldseks sajandiks". Nende pojapoeg oli kuulus Hispaania Karl I (tuntud ka kui Karl V, Püha Rooma keiser). Talle meeldis, et tema õukond asus Sevillas. Tema poeg Philip II (1527-1598) viis õukonna 1561. aastal Madridi.

1800. aastate lõpus toimus ülestõus, mida tuntakse Esimese Hispaania Vabariigi nime all. Hiljem taastati monarhia, kuid seejärel toimus Teine Hispaania Vabariik, millele järgnes Hispaania kodusõda. Teine Hispaania Vabariik algas 14. aprillil 1931 ja seda tähistati La puerta del Solil, mis on linna kesklinnas. Madrid kannatas selles sõjas palju. Seda pommitasid lennukid.

Francisco Franco diktatuuri ajal, eriti 1960. aastatel, muutus Madridi lõunaosa väga tööstuslikuks ja paljud inimesed maapiirkondadest kolisid Madridi, eriti linna kaguossa.

Kui kindral Franco suri ja demokraatia taastati, muutus Madrid jõukamaks. 1980ndatel ja 1990ndatel ehitati palju uusi hooneid.

Madridi on mitu korda terroristide poolt rünnatud. Nende hulka kuuluvad 1985. aastal toimunud pommiplahvatus restoranis, mille käigus hukkus 18 inimest, ja 2004. aastal toimunud rongiplahvatus, mille käigus hukkus üle 190 inimese.

Puerta de Alcalá

Geograafia

Madridi kliima on kuumasuvine vahemereline (Csa Koeppeni kliimaklassifikatsiooni järgi). Enim vihma sajab sügisel ja kevadel. Talved on jahedad, sest linn asub kõrgel ja aeg-ajalt sajab lund. Suved on kuumad ja kuivad. Juulis on temperatuur sageli üle 30 °C ja võib ulatuda 40 °C-ni. Öösel on palju jahedam. Seetõttu magavad inimesed pärastlõunal, kui on palav, une (siesta). Siis tulevad nad hilisõhtul uuesti välja ja söövad sageli hilisõhtul õhtusööki.

Madridi hooned

Hispaania kuninglik palee asub Madridis. See on üks suurimaid paleesid kogu Lääne-Euroopas. Kuid kuningas ja tema perekond ei ela seal enam; nad elavad väiksemas palees ja kasutavad kuninglikku paleed ainult tähtsate sündmuste puhul, näiteks teiste kuningate kohtumistel ja muudel ametlikel tseremooniatel. Kuninglikus palees saab käia sees ja tutvuda Hispaania monarhia ajalooga.

Teised kuulsad ehitised on: Prado muuseum, Debodi tempel, Santiago Bernabeú staadion ja Cuatro Torres'i äripiirkond.

Madridi kuninglik palee

Kunstigaleriid

Madridis on palju väga suuri ja olulisi kunstimuuseume. Kõige kuulsamad neist on Prado muuseum, Kuninganna Sofia muuseum ja Thyssen-Bornemisza muuseum. Neis on väljas maalid, skulptuurid ja muud kunstiteosed mõnelt maailma kuulsaimalt kunstnikult.

Nendes muuseumides on palju kuulsaid, olulisi ja väärtuslikke kunstiteoseid. Näiteks kuninganna Sofia muuseumis on Pablo Picasso kuulus maal "Guernica". Picasso maalis selle maali, et näidata, kui kurvaks ja vihaseks tegi teda see, kui Saksa natsid hävitasid 1937. aastal Hispaanias Guernica-nimelise linna. Picasso oli öelnud, et see maal ei tohiks kunagi Hispaaniasse tagasi tulla, enne kui Hispaanias on taas demokraatia. Kui see juhtus, siis ehitati Kuninganna Sofia muuseum, lihtsalt selleks, et oleks hea koht, kuhu see panna.

Muud vaatamisväärsused

Madridis on palju muidki vaatamisväärsusi. Paljud inimesed lähevad vaatama Plaza Mayor'i, mis oli turuplats. Plaza de la Villa oli teine kuulus turuplats. Gran Via ääres on palju poode. Real Madridi jalgpallifännid tähistavad Plaza de Cibeles'i väljakul. Kaks kuulsat väravat, mida vaadata, on Puerta del Sol ja Puerta de Alcalá. Uuem vaatamisväärsus on Almudena katedraal.

Madridis on mõned toredad pargid. Kõige kuulsam on Retiro park. Selles pargis asub Cristali palee.

Plaza de Toros't külastavad paljud turistid. Seal toimuvad härjavõitlused.

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Madridi rahvaarv?

V: Madridi kogukonna rahvaarv on 7 miljonit inimest, millest üle 3 miljoni elab linnas endas.

K: Milline on Madridi kõrgus merepinnast?

V: Madrid asub 655 m kõrgusel merepinnast, mis teeb sellest Andorra la Vella järel Euroopa suuruselt teise pealinna.

K: Kes on madrileños?

V: Madrileños on Madridi elanikud.

K: Millal valitsesid Madridi roomlased?

V: Madridi valitsesid roomlased alates 2. sajandist.

K: Kes hõivasid Madridi pärast 711. aastat pKr?

V: Pärast 711. aastat pKr okupeerisid Madridi maurid.

K: Millal sai Hispaaniast demokraatia?

V: Hispaaniast sai demokraatia 1970. aastate keskel pärast seda, kui Hispaania kodusõja järel valitses seal diktaator.

K: Mida võib Madridi tänavatel ja väljakutel jalutades näha ja tunda?

V: Madridi tänavatel ja väljakutel jalutades saab näha ja tunda Madridi ajalugu ilusate parkide, kuulsate hoonete, kunstigaleriide ja kontserdisaalide kaudu.