Juan Carlos I (sündinud 5. jaanuaril 1938 Roomas) valitses Hispaania kuningana 1975–2014. Ta on Borboni dünastia liige ja sai presidendikoha pärast diktaatori Francisco Franco surma. Juan Carlos mängis olulist rolli Hispaania üleminekul diktatuurilt demokraatiale, kuid tema valitsemise viimased aastad jäid varju finanssskandaalide ja terviseprobleemide tõttu.
Varajane elu ja päritolu
Tema nimi tulenes tema isast (Juan de Borbón), tema vanaisast (Alfonso XIII) ja tema ema isa nimest (Kahe Sitsiilia vürst Carlo). Juan Carlos sündis paguluses Roomas, kuna Hispaania kuninglik perekond oli pärast 1931. aasta vabariigi väljakuulutamist riigist lahkunud. Ta suurem osa lapsepõlvest ja noorusajast veetis välismaal ning sai hariduse nii Hispaanias kui ka väljaspool seda, sealhulgas kadetina mereakadeemias ja sõjalistes õpingutes.
Kroonimine ja üleminek demokraatiale
22. novembril 1975, kaks päeva pärast Francisco Franco surma, sai Juan Carlosist kuningas. Franco oli ta ametisse nimetanud ja ette valmistanud – 1969. aastal kuulutas Franco Juan Carlosi oma järeltulijaks. Kuningas Juan Carlos määras peaministriks Adolfo Suárezi ja toetas poliitilisi reforme, mis viisid 1978. aasta põhiseaduse ning Hispaania muutumiseni parlamentaarseks monarhiaks. Tema roll demokraatiale üleminekul on laialdaselt tunnustatud.
1981. aasta riigipöördekatse ja avalik kuvand
Juan Carlosile omistatakse otsustav osa demokraatia päästmises 23. veebruaril 1981, kui katse riigipöördega (kavandajaiks olid osa armeest ja politseijõud) üritas demokraatlikke institutsioone kukutada. Kuningas tegi televisioonis avalduse, milles toetas konstitutsioonilist korda ja keelas relvajõududel poliitilise sekkumise. See avalik seisukoht tugevdas tema staatust demokraatia sümbolina ja aitas suurendada tema populaarsust mitmeks aastakümneks.
Perekond
Juan Carlos abiellus 14. maist 1962 Hispaania kuninganna Sofíaga, kes on tema kauge sugulane ja Kreeka kuninga Konstantin II õde. Neil on kolm last: Infanta Elena (sünd. 1963), Infanta Cristina (sünd. 1965) ja tulevane kuningas Felipe VI (sünd. 1968). Juan Carlos on oma abikaasaga säilitanud ametlikud tiitlid ka pärast troonilt loobumist.
Loobumine troonist ja hilisem elu
2. juunil 2014 teatas Juan Carlos, et ta loobub troonist ja edastab kroonipärandi oma pojale Felipe VI. Ametist loobumine ja trooni üleandmine Felipe'ile toimus 19. juunil 2014. Loobumine oli motiveeritud soovist anda juhtimine nooremale põlvkonnale, samuti tekkisid kuningakoja ümber mitmed vastuolud ja avaliku elu muutunud ootused.
Tervis ja operatsioonid
Juan Carlos on vanas eas kogenud mitmeid terviseprobleeme. 24. augustil 2019 tehti talle südameoperatsioon. Tervise tõttu on ta pidanud mõnel korral tühistama avalikke ülesastumisi ja lühemalt avalikku elu rahulikumalt pidama.
Finantsskandaalid ja avalik tagasilöök
2010. aastate lõpus ja 2020. aastal sattus Juan Carlos uurimise alla seoses kahtlustustega tema era- ja rahalistes tehingutes, sealhulgas maksete ja varadega, mis olid seotud rahvusvaheliste lepingute ja äritehingutega. Skandaal vähendas tema populaarsust ja tekitas poliitilist survet kuninglikule majale. Selle taustal otsustas ta 3. augustil 2020 vabatahtlikult lahkuda Hispaaniast ja elama asuda väljapoole riiki, pärast kohtulike ja poliitiliste eriarvamuste puhkemist finantstehingute osas. Artikli avaldamise ajal elab ta Araabia Ühendemiraatides.
Pärand ja hinnang
Juan Carlos I pärand on keeruline ja kahepoolne. Ühelt poolt tunnustatakse teda kui demokraatia taastajat ja riigi moderniseerijat, kelle otsused 1970. ja 1980. aastatel aitasid kindlustada poliitilist stabiilsust. Teiselt poolt varjavad tema hilisemad finantsskandaalid ja välismaal elamine osa tema mainest ning on tekitanud diskussiooni monarhia rollist tänapäeva Hispaanias. Kuningas Felipe VI on püüdnud taastada institutsiooni usaldusväärsust ja mõjuvõimu koos kriisijärgselt suurenenud läbipaistvuse nõudega.
Juan Carlosi elu ja valitsemine jäävad oluliseks osaks Hispaania 20. sajandi lõpust ja 21. sajandi alguse ajaloost — nii saavutuste kui ka vastuolude tõttu.
