Guernica — Picasso kuulus sõjavastane seinamaal, ajalugu ja tähendus

Guernica — Picasso kuulus sõjavastane seinamaal: 1937. aasta Guernica pommitamise traagika, ajalooline taust ja sügav tähendus rahu ning inimkannatuse sümbolina.

Guernica on Pablo Picasso maailmakuulus maal. See mustvalge ja monumentaalse formaadiga teos on üks tuntumaid sõjavastaseid kunstiteoseid maailmas ning kujutab traagilist sündmust 20. sajandi ajaloos — Hispaania linna Guernica pommitamist 1937. aastal Hispaania kodusõja ajal. Picasso teos ei ole lihtne kronoloogiline illustratsioon, vaid keeruka sümboolikaga visioon sõja mõjudest tsiviilelanikele.

1937. aastal palus Pablo Picassol Hispaania vabariiklik valitsus maalida suur seinamaal Pariisi maailma­näituse (Exposition Internationale) Hispaania paviljonile; tulemuseks sündis Guernica. Tellimus andis kunstnikule võimaluse avaldada meelt ja kutsuda rahvusvahelist tähelepanu kodusõja õudustele. Maal esindas Hispaania vabariiklaste vastuseisu fašismile ja vägivallale ning sellest kujunes kiiresti rahvusvaheline rahusümboliks.

Guernica on peamiselt halli­toonis (musta, valge ja erinevate hallide toonidega) õli lõuendil. Maali mõõtmed on ligikaudu 3,5 meetrit kõrge ja 7,8 meetrit lai — täpsemalt umbes 3,49 × 7,76 m — seega vastab see just suursuguse seinamaali formaadile. Teos valmis Picassol Pariisis ja seda eksponeeriti esmakordselt 1937. aasta näitusel; praegu ripub see eksponeerituna Madridi Museo Reina Sofía muuseumis, kus seda hoitakse ja uuritakse muuseumide professionaalsete standardite järgi.

Mis on maalil kujutatud ja mida see tähendab?

Guernica ei püüa pakkuda realistlikku stseeni, vaid pigem fragmenteeritud ja sürrealistlikku väljendust õudusest. Maal sisaldab mitmeid korduvaid ja tulvil tähendust sümboleid, mille tõlgendused on olnud eri aegadel ja eri kriitikute seas erisugused. Mõned olulisemad motiivid:

• hirmunud ja vigastatud hobune — sageli tõlgendatud sõja ja tsiviilohvrite esindajana;
• tõusev ja mõtisklev härg (tuntud ka kui pull) — Picassol korduv sümbol, mille tähendus jääb mitmetähenduslikuks (näha nii Hispaania traditsiooni kui ka jõu või julmuse allegooriat);
• naine, kes hoiab surnud last — emotsionaalne keskpunkt, mis rõhutab tsiviilinimeste kannatusi;
• lõhkenud sõdur, lauda vajunud lamp ja terav kunstiline valgus (sarnanedes pirnile) — valguse ja absurdi sümbolid, mis tõstavad esile hävingu ja mõtiskluse teemat;
• katkendlikud inimesekehad, laibad, karjed ja kiremotiivid — need kõik loovad fragmentaarse, traumeeritud ruumi, kus lineaarne narratiiv on murdunud.

Ajalooline käik ja tähendus

Pärast Pariisi näitust läks maal rahvusvahelisele ringreisile, et koguda tähelepanu Hispaania vabariiklaste olukorrale ja toetada humanitaarabi. 1939. aastal, pärast kodusõja lõppu ja Franco võimuletulekut, viidi maal üsna kiiresti väljapoole Hispaaniat. Picasso keeldus laskmast teosel tagasi pöörduda senisesse režiimi poolt valitsetud kodumaale ning nii asus Guernica pikka aega väljaspool Hispaaniat — mitme aasta jooksul oli see ka New Yorgi Museum of Modern Art'i (MoMA) kogus kuni selle tagastamiseni demokraatiale ülemineku järgses Hispaanias 1981. aastal.

Guernica ei olnud ja ei ole lihtne propagandapilt ühe konkreetse sündmuse kohta; selle jõud seisneb emotsioonis ja sümbolites, mis kõnetavad laiemalt sõja õuduste vastu. Kuigi maal ei lõpetanud Hispaania kodusõda, aitas selle rahvusvaheline mõju suurendada maailmavaatlust Hispaania sündmuste suhtes ja tugevdada avalikku diskursust sõja ning fašismi vastase vastuseisu vajalikkusest.

Konservatsioon, uurimine ja avalik mõju

Guernica on läbi aastakümnete olnud nii uurijate kui ka laia avalikkuse huviorbiidis. Muuseumid ja restauraatorid on teost põhjalikult uurinud, kasutades kaasaegseid konservatsioonimeetodeid ning tehnilisi uuringuid (nt röntgen, infrapuna), et mõista Picassole omast pintslitööd, kihtide järjekorda ja lõuendi seisundit. Teost on korduvalt kopeeritud, tõlgendatud ja kasutatud meelsusavaldustel — selle pilt on muutunud globaalseks ikooniks rahu ja sõjavastase meeleavalduse puhul.

Maal on olnud ka poliitiliste vaidluste objekt: selle liikuv ajalugu, tagastamise küsimused ning eksponeerimise tingimused on tekitanud diskussioone kunstipoliitika ja kultuuripärandi üle. Tänapäeval hoitakse teost range turvalisuse ja muuseumipraktika all, et tagada selle säilimine tulevastele põlvedele.

Guernica jääb üheks kõige mõjukamaks kunstiteoseks 20. sajandil — nii esteetiliselt kui poliitiliselt — ning jätkab vaatajate liigutamist ja intellektuaalset ärgitamist, kutsudes üles mõtlema sõja moraalsetele ja humanitaarsetele tagajärgedele.

Küsimused ja vastused

K: Kes maalis maailmakuulsa maali Guernica?

K: Mille poolest on Guernica tuntud?

K: Millist sündmust kujutab Guernica?

K: Kes palus Picassol maalida suure seinamaali Pariisi kunstinäituse jaoks?

K: Millise sõnumi edastab Guernica pommitamise kujutamisega?

K: Kuidas aitas Guernica kuulsus kaasa Hispaania kodusõja lõppemisele?

K: Kus on Guernica praegu eksponeeritud?

Otsing