Hispaania kodusõda 1936–1939: ülevaade, põhjused ja tagajärjed

Hispaania kodusõda (18. juuli 1936 - 1. aprill 1939) oli sõda, milles Hispaania kindral Francisco Franco ja tema väed võtsid Hispaania edukalt kontrolli alla. Paljud erinevad rühmitused töötasid koos Hispaania Vabariigiga (tolleaegne valitsus), et teda peatada, sealhulgas sotsialistid, kommunistid, anarhistid ja muud vasakpoolsed rühmitused. Saksamaa ja Itaalia fašistlikud valitsused andsid Franco jaoks vägesid ja varustust, samas kui kommunistlik Nõukogude Liit müüs vabariiklikele vägedele relvi. Paljud inimesed teistest riikidest läksid vabatahtlikult Franco vastu võitlema (mõnikord oma riigi käsu vastu), sealhulgas inimesed Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Belgiast, Saksamaalt, Itaaliast ja paljudest teistest riikidest. Neid rühmi tunti rahvusvaheliste brigaadidena. Sõda lõppes 1. aprillil 1939, kui viimased vabariiklaste väed loobusid. Franco sai Hispaania valitsejaks kuni oma surmani 1975. aastal.

Sõjas hukkus pool miljonit inimest ja mõlemad pooled panid toime palju hirmutegusid. Kõige kuulsam oli Guernica pommitamine. 26. aprillil 1937 pommitas Guernicat Leegion Condor, mida toetas Hitleri natside režiim. See oli esimene kord, kui see tõi kaasa suuri tsiviilohvreid. Hävitus sai laialdast meediakajastust ja tekitas avalikkuse arusaama Saksamaa osalusest, mis püsib tänaseni.

Taust ja põhjused

Kodusõda oli pikaajaliste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete pinge­te eskaleerumine. Hispaanias olid vastuolud maaomandi, tööliste õiguste, religiooni ja regionaalse autonoomia üle. 1931. aastal kuulutatud Hispaania Vabariik viis läbi reforme (nt maa­reformid ja sekulariseerimine), mis tekitasid tugeva vastuse konservatiivsetes ja monarhistlikes ringkondades. 1936. aasta juunis võitis valimised vasaktsentristlik Vabariiklik Front, mis süvendas pingeid ja kiirendas sõjalist mässu, mida juhtisid parempoolsed kindralid famiilia- ja sõjaväeliste huvide kaitseks.

Sõjategevuse peamised etapid

Sõda algas riigipöördega armees 1936. aasta suvel. Mäss ebaõnnestus täielikult: riik jagunes, mõnes piirkonnas kehtestasid mässulised kontrolli, teistes jäi võim vabariiklaste kätte. Hilisematel aastatel kujunes konfliktiks pikaajaline ja verine vastasseis, mille tunnusjoonteks olid:

• Urbaniseeritud lahingud ja/ või mässuliste edasiminekud — näiteks Madridi all ja mujal.
• Suurte lahingute etapid — nagu Brunete, Belchite ja Ebro lahing, mis kulmineerus 1938. aasta suvel ja sügisel.
• Linnade ja maapiirkondade vallutamine — 1939. aastal langesid Barcelona ja lõpuks ka Madrid, mis viis Franco võiduni.

Rahvusvaheline sekkumine

Kodusõda oli osaliselt ka õppus Teise maailmasõja eelseks sõjatehniliseks ja taktikalise katsetamiseks. Saksamaa ja Itaalia toetasid Franco vägesid lennukite, tankide ja sõjaväeinstruktoritega (nt Condor Legion), samas kui Nõukogude Liit toetas vabariiklasi relvade, nõustajate ja mõningase diplomaatilise abiga. Paljud lääneriikide valitsused, sh Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, toetusid ametlikult „mittepiletumise” poliitikale, mis piirangu tõttu vähendas vabariiklaste võimalusi leida abi. Selle tulemuseks oli vabariiklaste suurem sõltuvus Nõukogude Liidust ja rahvusvaheliste brigaadide vabatahtlikest sõduritest, kes pakkusid moraalset ja sõjalist tuge.

Rahvusvahelised brigaadid ja sisepoliitilised pinged

Rahvusvahelised brigaadid koosnesid tuhandetest vabatahtlikest üle kogu maailma, kes nägid Hispaaniat võitlusena demokraatia ja fašismi vahel. Vabariiklaste real tekkisid ka sisemised pinged: kommunistliku mõju suurenemine tõi kaasa poliitilisi puhastusi ja konfliktide süvenemist anarhistide ja teiste vasakpoolsete rühmituste vahel. See lõi keerulise poliitilise maastiku, mis mõnikord nõrgestas sõjalist koostööd.

Tsiviilohvrid, sõjakuriteod ja Guernica

Tavalised tsiviilelanikud kannatasid suures ulatuses: pommitamised, massilised tapmised, represseerimine ja külade hävitamine olid laialt levinud. Kõige kuulsam episood oli Guernica pommitamine 26. aprillil 1937, mis kujunes sümboliks tsiviilohvrite kannatustele ja sõjakuritegudele. Picasso kuulus maal "Guernica" oli reaktsioonile ja sellest sai üks kontrastseimaid kunstilisi vastuhääli sõjale.

Tagajärjed ja pärand

Franco võit tõi 36 aastat kestnud diktaatori režiimi, mis nullis mitmeid vabariigiga seotud reforme, kehtestas range tsenseerimise ning represseeris poliitilisi vastaseid. Paljud vabariiklased pagendati või läbisid välislaagrite ja vanglates rasked olud. Kultuuriliselt ja demograafiliselt mõjutas kodusõda Hispaaniat sügavalt: majanduslik tagasilangus, põlvkondade traumad ja poliitiline pagulus kujundasid järgnenud kümnendeid.

Mälu ja ajalooline tähendus

Hispaania kodusõda vaadeldakse laiemalt kui eelproov II maailmasõja varsti saabuvatele konfliktidele: ideoloogiline võitlus fašismi ja vasakjõudude vahel, välisriikide sekkumine ja modernse sõjatehnika demonstreerimine. Kodusõja järgsed arutelud keskenduvad nii vastutusele sõjakuritegude eest kui ka sellele, kuidas ühiskond suudab tegeleda mineviku vigadega ja leppida erinevate mälestustega.

Olulised faktid kokkuvõtlikult

• Aeg: 18. juuli 1936 — 1. aprill 1939.
• Osapooled: vabariiklased (vasakpoolsed, demokraatlikud jõud) vs natsionalistid (Franco juhtimisel).
• Rahvusvaheline abi: Saksamaa ja Itaalia toetasid natsionaliste; Nõukogude Liit toetas vabariiklasi; paljud vabatahtlikud tulid välismaalt (rahvusvahelised brigaadid).
• Inimhinnang: hinnanguliselt kuni pool miljonit hukkunut ja suur hulk põgenikke.
• Pikem mõju: Franco diktatuur kuni 1975. aastani; sügavad poliitilised ja kultuurilised tagajärjed Hispaaniale.

Hispaania kodusõda on keeruline ja mitmetahuline teema, mille uurimine hõlmab nii sõjalisi, poliitilisi kui ka inimlikke aspekte. Selle pärand on nähtav paljudes tänapäevases Hispaania poliitikas, kultuuris ja mäluprotsessis.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Hispaania kodusõda?

K: Kes olid Hispaania kodusõja kaks osapoolt?

K: Millal lõppes Hispaania kodusõda?

K: Kes sai pärast sõda Hispaania diktaatoriks?

K: Kui kaua Franco oli Hispaania diktaator?

K: Mis juhtus 18. juulil 1936?

Otsing