Kontserdisaal: mõiste, akustika ja maailmakuulsad saalid

Kontserdisaal: mõiste, akustika ja maailmakuulsad saalid — avasta kuulsate saalide ajalugu, akustikalahendused ja kuidas valida parim esitlusruum.

Kontserdisaal on koht, kus toimuvad klassikalise muusika kontserdid. "Kontserdisaal" võib tähendada kas tegelikku ruumi, kus kontserdid toimuvad, või kogu hoonet. Kontserdisaalis võib olla "lava" (kus esinejad on) ja "auditoorium", kus istub publik. Lisaks orkestrile on kontserdisaalides sageli ruum solistidele, dirigendile, koorile ja mõnikord ka esinevate ansamblite pooleks jagatud lavapind. Hea kontserdisaali eesmärk on tagada nii selge kõlapilt kui ka emotsionaalne lähedus esinejate ja publiku vahel.

Ajaloost ja ehitusest

Mõned kontserdisaalid on spetsiaalselt ehitatud. See tähendab, et nad on ehitatud kontserdisaalideks. Teised kontserdisaalid võisid aastaid tagasi olla midagi muud, näiteks Corn Exchange (koht, kus põllumehed müüsid oma vilja) ja hoone on hiljem muudetud kontserdisaaliks. Kontserdisaalid hakati ehitama umbes 20. sajandi alguses. Sel ajal hakkasid teadlased aru saama, kui oluline on hea akustika (kus on hea heli).

Varem kasutati ka teisi ruume kontsertide jaoks (näiteks kirikud, amfiteatrid ja balletti läbiviivad saalid), kuid 19. ja 20. sajandi pöördeajal hakati järjest rohkem kavandama eraldiseisvaid hooneid, mille peamine eesmärk oli muusika esitamine. Tänapäeval sisaldavad kontserdisaalid lisaks saalile ka fuajee, prooviruume, tehnika- ja salvestusvõimalusi ning sageli ka väljapanekuruume ja süütevõimeid publikule.

Istekohad ja mitmekülgsus

Kontserdisaalides, mis on spetsiaalselt ehitatud, on tavaliselt fikseeritud istekohad (istmed, mida ei saa liigutada). Mõnedes saalides võib olla istekohti, mida saab liigutada, kas väikeste virnade või kokku pandud istekohtade abil või kokkupandavate istekohtade abil. See võimaldab saali kasutada muudeks asjadeks, nt tantsimiseks. Liigutatavad istmed annavad paindlikkuse eri lavakujude, publikukogemuste ja sündmuste jaoks.

Istekohad varieeruvad mahutavuse poolest: väikesed kammermuusika saalid võivad mahutada mõnekümnest kuni mõnesaja inimeseni, suuremad sümfoonia- või ooperisaalid sageli tuhande või enama kuulajani. Mõnel hoonel on ka mitme tasandiga rõdud või loenguruumid, mis parandavad nähtavust ja helikogemust igast kohast.

Akustika

Akustika on kontserdisaali disaini keskne osa. Hea akustika tähendab, et heli on selge, tasakaalustatud ja ruumiline — publiku kõrvu jõuab nii individuaalsete instrumentide nüanss kui ka kogu ansambli koosmäng. Mõned peamised akustilised kaalutlused:

• Reverberatsiooniaeg: aeg, mille jooksul heli ruumis kaja jätkab; liiga pikk muudab kõne ebaselgeks, liiga lühike muudab heli kuivaks. Klassikalise muusika jaoks on sageli soovitav veidi pikem kajamisaja pikkus kui näiteks popkontserdi jaoks.
• Shoebox vs vineyard: traditsiooniline "shoebox" (pikk, ristkülikukujuline) kujundus (nt Concertgebouw) ja nn "vineyard" (astmelised terrassid ümber lava) pakuvad eri tüüpi helilevitust.
• Peegeldavad pinnad ja hajutid: katusetektilised peegelduspaneelid, seinte profiil ja kummist või puidust viimistlus aitavad helil ühtlasemalt ruumis levitada.
• Reguleeritavad elemendid: liigutatavad kardinaid, akustilised paneelid ja helikapid võimaldavad kohandada saali kõla eri repertuaari ja salvestusvajaduste jaoks.

Lisaks akustilistele lahendustele pööratakse tähelepanu ventilatsioonile ja tehnilisele varustusele, et minimeerida taustamüra ning tagada puhas salvestus- ja esitushääl.

Ehituslikud ja tehnilised lahendused

Saali kujunduses arvestatakse ka nähtavust (sightlines), lava kõrgust, orkestri paigutust ning tagaruumide (backstage) ja publikualade ühendusi. Mõnel saalil on orkestri pits (pit), mis võimaldab ooperietendustel või ballettidel lava ja orkestri paigutust kombineerida. Tänapäeval sisaldavad kontserdisaalid sageli ka kaasaegset helitehnikat, salvestusvõimalusi ja ringhäälinguühendusi.

Kasutus ja programm

Kuigi kontserdisaalid seostuvad kõige enam klassikalise muusikaga, kasutatakse neid ka jazziks, kammermuusikaks, pop- ja rock-kontsertideks, tantsuetendusteks, konverentsideks ja erakorralisteks üritusteks. Mõned saalid on disainitud puhtalt edukontsertide jaoks, teised on mitmeotstarbelised ja kohandatavad eri žanrite vajadustele.

Kuulsad saalid

Mõned kontserdisaalid on eriti kuulsad. Londonis on Royal Festival Hall Thamesi jõe kaldal, Barbican Centre linnas (St Pauli katedraali lähedal) ja Royal Albert Hall Kensingtonis, mida kasutatakse ka muude ürituste korraldamiseks. Seal on ka kuulus kontserdisaal nimega Wigmore Hall. New Yorgis on Carnegie Hall, Viinis on Viini Musikverein, kus on kaunis saal nimega Golden Hall, kus antakse kuulsaid aastavahetuse kontserte. Saksamaal on Berliinis Berliner Philharmonie ja Leipzigis Gewandhaus. Amsterdamis on Concertgebouw (mis tähendab: "kontserdisaal").

Need saalid on tuntud nii oma akustika, arhitektuuri kui ka ajalooliste kontsertide ja plejaadi tippesitajate tõttu. Paljud neist on muutunud kultuurisümboliteks, mis meelitavad igal aastal sadu tuhandeid külastajaid üle maailma.

Kokkuvõte

Kontserdisaal on spetsiaalselt muusika esitamiseks loodud ehk kohandatud ruum, kus olulisel kohal on akustika, vaatajate kogemus ja tehniline taristu. Olenevalt suurusest ja otstarbest võib saal olla väga eriline — alates intiimsetest kammerisaalidest kuni suurete sümfoonia- ja ooperimajadeni. Hea kontserdisaal loob tingimused, kus muusika kõlab nii esitajaile kui publikule parimal viisil.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kontserdimaja?

K: Kas kõik kontserdisaalid on selleks otstarbeks ehitatud?

K: Millist tüüpi istekohad on enamikus spetsiaalselt ehitatud kontserdisaalides?

K: Mis on kontserdisaal?

K: Kas on olemas kuulsaid kontserdisaale?

Otsing