Philip II Hispaania (21. mai 1527 - 13. september 1598) oli alates 1556. aastast Hispaania, Burgundia, Madalmaade, Napoli, Sitsiilia ja Hispaania ülemeremaade kuningas. Ta sündis Valladolidis ja oli Püha Rooma keisri Karl V ja tema naise ainus poeg, kes elas täiskasvanuks. Ta oli katoliiklane. Tema valitsemine oli täis probleeme, mis põhjustasid tema karmust oma rahva ja teiste rahvaste suhtes.



Varajane elu ja haridus

Philip (Filip) kasvas üles Hispaanias, aga tal oli ka tugevaid sidemeid Habsburgide võrgustikus Euroopas. Tema ema oli Isabella Portugalist (Isabel de Portugal), kellelt ta päris sugulussidemed Portugali ja teiste kuningakojaga. Noore mehena sai ta hariduse poliitikas, õigus- ja sõjaküsimustes ning religioonis — katoliku usu hoidmine oli tema maailmavaate keskmes.

Valitsemine ja haldussüsteem

1556. aastal, kui Püha Rooma keiser Karl V osa riigiasjadest pärandas, sai Philippast mitme suure riigi monarh. Ta arendas välja tugeva bürokraatliku süsteemi, mille keskmes olid nõukogud (nt Nõukogu India asjade jaoks, Nõukogu Madalmaade küsimustes jt). Philip püüdis säilitada katoliku usu ja keskset autoriteeti, kuid tema juhtimisstiil oli kontrolliv ja detailidele orienteeritud — ta sekkus sageli väiksematessegi otsustesse.

Välispoliitika ja sõjad

Philip II valitsemise ajal olid tema poliitika põhisuunad järgmised:

  • Konfliktid Prantsusmaaga: Habsburgide ja Valois-de perekondade vastasseis tõi kaasa korduvaid sõjalisi kokkupõrkeid Itaalia ja mujal Euroopas.
  • Võitlus Osmanite impeeriumiga: Vahemeres toimusid laevastikuoperatsioonid ja piiratud sõjalised lahingud, mille eesmärk oli pidurdada Osmanite mõju.
  • Madalmaade mäss: Protestandi ja majandusliku rahulolematuse tõus viis 1560.–1580. aastatel Madalmaade (Hollandi ja Flandria) laialdase vastupanu ja lõpuks kaheks jagunemiseni — Põhja-Madalmaad (protestantlik, iseseisvumisele pürgiv) ja Lõuna-Madalmaad (katoliku, Hispaania kontrolli all).
  • Konflikt Inglismaaga: Philip toetas katoliku ülemvõimu Inglismaal, abielludes kuninganna Maria I-ga ja hiljem kuulutades mitteametlikku vastuseisu Elizabeth I režiimile. Kõige tuntumaks episoodiks sai 1588. aasta Suur Armada, mille rünnak Inglismaale ebaõnnestus.

Majandus ja sotsiaalsed tagajärjed

Philip II poliitika kõrged sõjakulud ja ülemeremaade haldamise kulu tõid Hispaaniale korduva rahalise stressi. Riik deklareeriti pankrotiks mitmel korral 16. sajandi lõpus. Samuti kasvatasid sõjad ja repressioonid siseriiklikku pinget, eriti Madalmaades, kus majanduslikud huvid ja usuasjad põimusid keeruliseks konfliktiks.

Religioon ja sisupoliitika

Philip oli kindel katoliiklusest lähtuv valitseja. Ta toetas teravalt katoliku vastureformi, koostööd Rooma kirikuga ning inkvisitsiooni tegevust Hispaanias ja tema aladel. See tugev religioosne poliitika aitas säilitada traditsioone ja kiriku rolli, kuid samal ajal tekitas kirglikku vastuseisu neis piirkondades, kus levis protestantlus.

Isiklik elu ja järglased

Philip abiellus mitmel korral. Tema abielud olid tihti poliitilised liidud Euroopa võimujaotuste kindlustamiseks. Tema lasterühm oli keeruline: mõni järglane suri noorelt (nt Don Carlos), teised said tulevikus tähtsaks (tema järglane Philip III sai kuningaks pärast tema surma). Philip ise on ajalookirjanduses kujutatud kui töökas, ettevaatlik ja vahel karmi iseloomuga valitseja.

Pärand

Philip II pärand on vastuoluline. Tema valitsemine tähistas Hispaania impeeriumi kõrgperioodi territoriaalse ulatuse poolest, kuid samas ka algust probleemidele — sõjad, majanduslikud raskused ja rahvuslikud liikumised vähendasid Hispaania mõju järgnevatel sajanditel. Tema tugev religioosne positsioon ja varaline ressursikasutus muutsid Euroopat nii poliitiliselt kui kultuuriliselt oluliselt.

Philip II kujutab endast ajaloolist figuuri, kelle otsused ja poliitikad mõjutasid tugevalt 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi alguse Euroopat ning kelle valitsemine on uurimisteemaks ajaloolastele ka tänapäeval.