Härjavõitlus
Härjavõitlus on vana spordiala. Tänapäeval harrastatakse seda peamiselt Hispaanias ja Portugalis ning mõnes Lõuna-Ameerika riigis.
Suurim härjavõitlusareen on Plaza México Mexico City kesklinnas, kuhu mahub 48 000 inimest, ja vanim on Hispaanias Sevillas asuv La Maestranza, mida kasutati esimest korda härjavõitlusteks 1765. aastal.
Hispaania härjavõitlus (Corrida de toros) on võitlus surmani. Tänapäeva härjavõitlusel on rituaal. Sellel on kolm erinevat etappi, mille algusest annab märku trompet. Härjavõitlejad (Toreros) sisenevad areenile paraadina Paso doble-muusika saatel. Reeglid, kostüümid ja traditsioonid pani paika Paquiro (Francisco Montes Reina, 13. jaanuar 1804 - 4. aprill 1851, oma aja suurim matador).
Härgade meeskond koosneb seitsmest mehest. Juht on matadoor ja tal on kuus assistenti, kes mängivad draamas rolle. Härjavõitlejate kostüümid on inspireeritud 18. sajandi Andaluusia riietusest. Matadores ("need, kes tapavad härja") on kergesti märgatavad oma kuldse traje de luces'i ("valguskostüümi") järgi.
Lõpuks tuleb tercio de muerte ("surma kolmas osa"). Matador siseneb uuesti rõngasse üksinda, väikese punase keebi ja mõõgaga. Mütse nimetatakse muletaks. Matador kasutab oma keppi selleks, et meelitada härg mitmete läbikäikude abil. Faena on etendus koos keebiga. Faena lõpeb viimaste käikude seeriaga, mille käigus härjavõitleja püüab pulli positsioonile viia. Seejärel pistab ta selle õlgade vahele ja läbi aordi ehk südame. Mõõga sisselöömist nimetatakse estocada'ks.
Kui matadoor teeb valesti, võib ta saada härja sarvedest läbi ja surma. Seda juhtubki: mõned väga kuulsad matadoorid on surnud rõngas. Kui suur matador Manolete 31-aastaselt rõngas surma sai, peeti kolm päeva kestnud ametlik riiklik lein. Härjavõitlustel on olemas haigla koos operatsioonisaaliga, kus saab sarvehaavu saanud härjavõitlejaid koheselt ravida.
Loomakaitseorganisatsioonid on härjavõitlustele väga vastu. On olemas ka härjavõitluse versioonid, kus loomale ei tehta vigastusi.
Korrida algne rongkäik kolme härjavõitlejate meeskonnaga.
Suerte de capote : matador kasutab kapuutsi, et panna härg temast mööduma.
Matador tercio de muerte'is.
Édouard Manet' maal "Härjavõitlus".
Hispaania stiilis härjavõitlused kogu maailmas: härjavõitlus on seaduslik. Härjavõitlused, mida varem traditsiooniliselt harrastati, on keelatud. Märkus: Mõned omavalitsused on keelustanud härjavõitluse riikides ja piirkondades, kus see on muidu seaduslik.
Härjavõitluse levik Hispaania provintsides 19. sajandil.
Härjavõitluse levimus Hispaania provintsides täna.
Art
Härjavõitlus on mõjutanud kõiki kunsti- ja kultuurivorme. Ernest Hemingway ütles härjavõitluse kohta: "Härjavõitlus on ainus kunst, kus kunstnik on surmaohus ja kus esituse hiilgavus on jäetud võitleja au otsustada". Hispaania tantsu- ja muusikavormid, nagu paso doble ja flamenco, on tugevalt mõjutatud härjavõitluse vaatemängust.
Küsimused ja vastused
K: Milline on vanim pullirõngas?
V: Vanim härjavõitlusareen on Hispaanias Sevillas asuv La Maestranza, mida kasutati esimest korda härjavõitlusteks 1765. aastal.
K: Mitu inimest mahutab suurim härjaväljak?
V: Suurim härjaväljak on Plaza México kesklinnas Méxicos, kuhu mahub 48 000 inimest.
K: Kes sorteeris välja tänapäeva härjavõitluse reeglid ja traditsioonid?
V: Tänapäevase härjavõitluse reeglid ja traditsioonid töötas välja Paquiro (Francisco Montes Reina).
K: Mitu liiget on härjavõitlejate meeskonnas?
V: Üks härjavõitlejate meeskond koosneb seitsmest mehest. Juht on matador ja tal on kuus assistenti, kes mängivad draamas rolle.
K: Millist riietust kannavad matadoorid?
V: Matadorid kannavad 18. sajandi Andaluusia riietusest inspireeritud kostüüme, mida tuntakse kui traje de luces ("valgusülikond").
K: Mis toimub tercio de muerte ("surma kolmas") etapis?
V: "Tercio de muerte" ("surma kolmas osa") etapis siseneb matador uuesti rõngasse üksinda, kandes väikest punast keppi ja mõõka, mida nimetatakse muletaks. Ta kasutab oma keppi selleks, et meelitada härg ligi mitme faena-nimelise läbisõidu abil. Lõpuks püüab ta härja enne mõõga löömist õlgade vahele ja läbi südame lüüa - seda tegevust nimetatakse estocada'ks.
K: Kas on olemas ka selliseid versioone, kus loomad jäävad võitluse ajal vigastamata?
V: Jah, on olemas versioone, kus loomad jäävad võitluse ajal vigastamata, nagu näiteks loomade heaoluorganisatsioonide korraldatud versioonid.
