Galicia (Galiza): Hispaania autonoomne kogukond Pürenee loodeosas

Galicia (Galiza) — Hispaania autonoomne kogukond Pürenee loodeosas: rikkalik kultuur, rohelised maastikud, dramaatiline rannik ja unikaalne galicia keel. Avasta ajalugu ja gastronoomia.

Galicia ehk Galiza on rahvusüksus Hispaanias, millest sai 1978. aastal Hispaania autonoomne kogukond. See asub Pürenee poolsaare loodeosas. See piirneb lõunas Portugali ning idas Kastiilia ja Leóni ning Astuuria kogukondadega.

Geograafia ja loodus

Galicia kattub Pürenee poolsaare lääneservaga ja on tuntud rohelise maastiku, tihedate metsade, künklike sisealade ja sügavate lahekesksüsteemide — nii‑öelda rías'ide — poolest. Rías moodustavad käänulisi lahesopisid peaaegu Atlandi ookeani suunas ja annavad rannikule rikkaliku mereelustiku ning eriti tuntud kalanduse ja merenduse traditsiooni. Sisemaa hõlmab madalamaid orge, jõgesid ja mõningaid kõrgemaid mäeahelaid, mille kliima on niiske ja mõõdukalt jahe võrreldes Hispaania lõunapoolsete aladega.

Ametlik korraldus ja haldusjaotus

Galicia autonoomsel kogukonnal on oma regionaalvalitsus (Xunta de Galicia) ja parlament. Halduse mõttes jaguneb piirkond neljaks provintsiks: A Coruña, Lugo, Ourense ja Pontevedra. Suurimad linnad on A Coruña, Vigo ja Pontevedra, kuid Galicia pealinn ning oluline kultuuri ja usu paik on Santiago de Compostela, kus asub kuulus katedraal ja miljonite palverändurite sihtkoht.

Keel ja kultuur

Galicias räägitakse kahte peamist keelt: hispaania keelt (kastilia) ja galeegi keelt (gallego), mis on romaani keel ja on tihedalt seotud portugali keelega. Galeegi keel on ametlik regiooni keel koos hispaania keelega ning seda kasutatakse igapäevaelus, meedias ja hariduses. Kultuuriliselt on Galicia tuntud oma rahvamuusika (süntesaatorid, torupill ehk ), rahvatantsude, rahvapühade ja tugevate traditsioonide poolest, mis peegeldavad nii maismaist kui merelist elu.

Ajalugu lühidalt

Galicia ajaloolised juured ulatuvad keldi rahvastesse ja hiljem roomlaste perioodi. Keskajal kujunes Galicia tähtsaks usu- ja palverännaku keskuseks tänu Santiago de Compostela haudadele ning eelnenud sajandeid mõjutasid piirkonda erinevad kuningriigid ja autonoomsed liikumised. Kaasaegses ajaloos sai Galicia 1978. aastal autonoomse kogukonna staatuse, mis andis sellele suurt poliitilist ja kultuurilist enesemääramisruumi.

Majandus ja elatusallikad

Galicia majandus toetub mitmele põhivaldkonnale: merendusele ja kalandusele (sh konservide ja mereandide töötlemine), põllumajandusele (piimatootmine, loomakasvatus, taimne tootmine), metsandusele ning kasvavalt ka teenindussektorile ja turismile. Tööstuslikes keskustes on kalatööstus ja toiduainetetööstus olulised tööhõive allikad. Viimastel aastatel on panustatud ka tehnoloogiasse, transpordiinfrastruktuuri ja turismi arendamisse.

Turism ja vaatamisväärsused

Turistidele pakub Galicia mitmekesist loodust: kivised ja rohelised rannikud, rías'ide vaated, kivised saarered, rahvuspargid ja matkarajad. Kultuuriliselt on tähtsaimaks sihtkohaks Santiago de Compostela katedraal ja püha Jakobi palverännak ehk Camino de Santiago. Lisaks on populaarsed mereäärsed linnad nagu Vigo ja A Coruña, traditsioonilised kalurikülad ning kohaliku gastronoomia, mis sisaldab mereande, merekarpe, sea- ja lambaliha ning tuntud jooke.

Gastronoomia

Galicia köök rõhutab värskeid mereande: austreid, rannakarpe, krevetid, merisiiglit jm. Tuntud on ka roog pulpo a la gallega (seapaganadest tükeldatud ja vürtsitatud kaheksajalg), erinevad konservitud kalatooted ning kvaliteetne piimatoodang ja juustud. Toit on üldjuhul lihtne, värske ja maitsev, sidudes merelist ja sisemaa traditsioone.

Liikuvus ja ühendused

Regionaalselt ühendab Galiciat tee- ja rongivõrk Hispaania teiste osadega ning mitmed sadamad ja lennujaamad (nt Santiago de Compostela rahvusvaheline lennujaam) tagavad nii sise- kui rahvusvahelise ühenduse. Rias'ide tõttu on ka sadamapõhine laevandus oluline, eriti kalanduses ning reisijate- ja kaubaliikluses.

Rahvastik

Galicia elanike arv on mitmetes provintsides erinev ning piirkonna vananemine ja väljaränne on olnud sotsiaalsed väljakutsed. Samas on mitmetes linnades ja rannikualadel täheldatud majanduslikku elu ja elanike arvu stabiliseerumist või kasvu tänu turismile ja tööhõive paranemisele.

Kokkuvõtlikult on Galicia eriline piirkond Hispaanias oma keele, kultuuri, merendustraditsioonide ja erilise maastikuga, mis pakub nii kohalikele kui külastajatele rikkalikult loodust, ajalugu ja maitseelamusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Galiitsia?

K: Kus asub Galiitsia?

K: Milliste riikidega on tal ühine piir?

K: Millal sai sellest autonoomne kogukond?

K: Kas see on osa Hispaaniast või Portugalist?

K: Kas selle lähedal on mõni teine piirkond?

Otsing