Baski keel

Ajalugu ja klassifikatsioon

Baskide esivanemad kuuluvad Euroopa vanimate elanike hulka ja nende päritolu on teadmata, nagu ka keele päritolu. Paljud teadlased on püüdnud siduda baski keelt etruskide, Aafrika keelte, Kaukaasia keelte ja nii edasi, kuid enamik näeb baski keelt isoleeritud keelena. Seos ibeeria keelega on andnud lootust, kuid on ebaselge, kas sarnasused tulenevad geneetilistest sugulustest või lihtsalt lähedusest. Seda räägiti juba ammu enne seda, kui roomlased tõid Pürenee poolsaarele ladina keele.

Geograafiline levik

Baski keelt räägitakse piirkonnas, mis on väiksem kui see, mida tuntakse Baskimaa (baski keeles: Euskal Herria). Baski keelt räägiti kunagi suuremal alal, kuid mõnes kohas võttis ladina keel üle.

Ametlik staatus

Ajalooliselt on ladina keel või mõni romaani keel olnud ametlik.

Tänapäeval on baski keel kaasametliku keele staatus Hispaania baskide piirkondades: Baskimaa autonoomses kogukonnas ja mõnes Navarra piirkonnas. Baski keelel ei ole ametlikku staatust Prantsusmaa põhjapoolses baskimaal ja Prantsuse kodanikel on keelatud kasutada baski keelt Prantsuse kohtus.

Dialektid

On kuus peamist baski murret, mille hulka kuuluvad biskajaani, guipuzkoi ja kõrgnavarraani (Hispaanias) ning madalnavarraani, laburdin ja souletin (Prantsusmaal). Murdepiirid ei ole siiski kooskõlas poliitiliste piiridega. Üks esimesi teaduslikke uurimusi baskimurrete, eelkõige abiverbi vormide kohta, tegi Louis-Lucien Bonaparte (Napoleon Bonaparte vennapoeg).

Tuletatud keeled

Nüüd on olemas ühtne versioon nimega Batua ("ühtne" baski keeles), mida õpetatakse koolides. Batua põhineb suures osas Gipuzkoa piirkondlikul murrakul.

Baski keelt vabalt kõnelevate inimeste osakaal.

Grammatika

Baski keel on ergatiiv-absolutiivne keel. Selle grammatika on väga keerukas ja sisaldab palju erinevaid nimisõnade käändeid.

Vokaalsüsteem on sama, mis enamikul hispaania keele kõnelejatel, ja selles on viis puhast häälikut: /i e a o u/.

Sõnavara

Lähedaste rahvastega kokku puutudes on baski keel laenanud sõnu ladina, hispaania, prantsuse, gaskooni ja teistest keeltest, kuid aktsepteerinud vähem kui indoeuroopa keeled. Mõned väidavad, et paljud selle sõnad pärinevad ladina keelest, kuid foneetiline areng on pannud paljud neist nüüd näima kui emakeelsed sõnad, nt lore ("lill", sõnast florem), errota ("veski", sõnast rotam, "[veski] ratas"), gela ("tuba", sõnast cellam).

Kirjutussüsteem

Baski keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Universaalne eritäht on ñ, mida hääldatakse nagu n sibulas, samuti kasutatakse ç ja ü. Baski keeles ei kasutata c, q, v, w, y, välja arvatud laenusõnade puhul ja neid ei peeta tähestiku osaks. Samuti hääldatakse x nagu sh, nagu sära.

Näidislaused

• Bai = Jah
• Ez = Ei
• Kaixo! , = Tere
• Agur! , Adio! = Goodbye!
• Ikusi arte = Kohtumiseni!
• Eskerrik asko! = Aitäh!
• Egun on = Good morning (sõna-sõnalt: head päeva)
• Egun on, bai = standardne vastus Egun on'ile
• Arratsalde kohta = Hea õhtu
• Gabon = head ööd
• Mesedez = Palun
• Barkatu = Vabandage (mind)
• Aizu! = Kuula! (kellegi tähelepanu äratamine, mitte väga viisakas, kasutatakse sõpradega)
• Kafe hutsa nahi nuke = Kas ma saan kohvi?
• Kafe ebakia nahi nuke = Kas ma saan macchiato?
• Kafesnea nahi nuke = Kas ma võin saada kohviku latte?
• Garagardoa nahi nuke = Kas ma saan õlut?
• Komunak = tualettruumid
• Komuna, non dago? = Kus on tualetid?
• Non dago tren-geltokia? = Kus on rongijaam?
• Non dago autobus-geltokia? = Kus on bussijaam?
• Ba al da hotelik hemen inguruan? = Kus on (lähim, ainus) hotell?
• Zorionak = Häid pühi (jõulude ja uue aasta ajal), õnnitlused.
• Ez dakit euskaraz= Ma ei räägi baski keelt.
• Ba al dakizu ingelesez? = Kas sa räägid inglise keelt?
• Nongoa zara? = Kust sa oled pärit?
• Non dago...? = Kus on...?
• Badakizu euskaraz? = Kas sa räägid baski keelt?
• Bai ote? = Tõesti?
• Topa! = Tervitused!
• Hementxe! = Over / right here!
• Geldi! = Stop
• Lasai= Võta rahulikult
• Ez dut nahi= ma ei taha