Baski keel (euskara): mis see on, päritolu ja levik
Avasta baski keel (euskara): unikaalne indoeuroopa-keeletest sõltumatu keel — päritolu, ajalooline areng ja levik Baskimaal ning diasporas.
Baski keel (baski keel: euskara) on keel, mida räägivad baskid Baskimaal ja selle diasporas. Kuigi enamik teisi eurooplasi räägib indoeuroopa keeli, on baski keel isoleeritud keel ja ei ole nendega ega ühegi teise maailma keelega suguluses.
Päritolu ja klassifikatsioon
Baski keel on haruldane näide keelelisest isolaadist Euroopas: teaduslikul tasandil pole leitud veenvat sugulussidet teiste elavate keeltega. On tehtud mitmeid hüpoteese (nt seosed vana-ibero keelega või kauged ühendused kaugete keelkondadega), kuid ükski neist pole laialdaselt aktsepteeritud. Arheoloogilised ja toponüümilised andmed viitavad sellele, et baski keel või selle eelkäijad on piirkonnas räägitud väga kaua — eelkõige enne indoeuroopa keelte levikut Iberia poolsaarel.
Levik ja kõnelejate arv
Baski keel kuulub peamiselt Põhja-Iberia piirkonda, ehk siis Hispaania autonoomsetesse provintsidesse Baskimaa (Euskadi) ja Navarra ning Prantsusmaa loodeossa (Baskimaa põhjaosa). Lisaks on aktiivne diaspora emigratsiooni tõttu Ameerikasse ja mujale. Tänapäeval on baski keelt oskajaid hinnanguliselt umbes 700 000–750 000 inimese ringis; täpne arv sõltub mõõtmisviisist (emakeel vs. keeleoskus). Keel on Hispaanias mõnes piirkonnas ametlik või kaasametlik ning koolituse, meedia ja avaliku elu kaudu kaitstakse ja arendatakse seda aktiivselt; Prantsuse poolsel alal puudub riiklik ametlik staatus.
Dialektid ja standardkeel
Baski keelel on mitu põhilist murret, mis erinevad häälikute, sõnavara ja mõningase grammatikaga. Peamised dialektirühmad on näiteks:
- Biskaiera (Biscayan)
- Gipuzkera (Gipuzkoan)
- Navarrese (ülem- ja alam-Navarrese variandid)
- Lapurdian, Zuberoan (Prantsuse poolel levinud variandid)
20. sajandil töötati välja ühine standard Euskara Batua, mille algatus tuli peamiselt kultuuri- ja keeleinstitutsioonilt Euskaltzaindia (Baski keele akadeemia). See standard hõlbustab kirjakeele, hariduse ja meedia kasutamist üle regiooni, samas kui murded jäävad igapäevasesse kasutusse ja kultuurilist identiteeti kandvaks elemendiks.
Keel ja grammatika — mis teeb euskara eriliseks
Euskara grammatilised omadused erinevad paljuski indoeuroopa keeltest:
- Ergatiivsus: traditsiooniline grammatilise korralduse tüüp on ergatiiv-absolutiivne, mis mõjutab tegusõna ja nimisõnade käänamist.
- Rikkalik silbitus ja liitelisus: palju vorme moodustatakse järelliidete ja liitumiste abil — verbid ja nimisõnad võivad kanda mitmesuguseid lisasid.
- Sõnajärg: tavaliselt SOV (tegija-asi-verb), ent on paindlik sõltuvalt rõhutusest ja kontekstist.
- Pole grammatiliselt sugu: euskara ei erista sõnades grammatilist sugu nagu paljud indoeuroopa keeled.
- Käändesüsteem: euskara kasutab mitmeid käänetüüpe (absolutiiv, ergatiiv, datiivi jt) ning paiknemise/omandi väljendamiseks kasutatakse ka postpositsioone ja teisi morfeeme.
Kirjapilt, standardiseerimine ja kirjandus
Euskara kirjutatakse ladina tähestikus. Standardiseerimine ja ortograafia arengud on tugevalt seotud 20. sajandi keele- ja rahvusliku liikumisega. Euskara Batua on loodud selleks, et ühtlustada hariduse ja meedia vajadusi; see ei eemalda murrete kasutust kultuurilises ja isiklikus kõnes.
Baski kirjandus on rikkalik ning hõlmab nii suulist pärandit (kangelaslaulud, rahvalaulud) kui ka kaasaegset kirjandust, teatri- ja ajakirjandusväljaandeid. 20. sajandi lõpust alates on ilmunud palju teoseid baska keeles ning tekkinud oma meedia (nt telekanalid, raadiojaamad ja ajalehed).
Tänapäevane olukord ja keele taastamine
20. ja 21. sajandil on tehtud suuri jõupingutusi euskara elavdamiseks: keeleõpe koolides (ikastola-mudel), avalikus elus kasutamise suurendamine, meedia- ning kultuuriprojektid. Selle tulemusena on keeleoskus mõnes piirkonnas kasvanud, eriti nooremate põlvkondade seas. Samas esinevad väljakutsed — linnastumine, töö ja meedia mõju teistes keeltes, regionaalsed erinevused — mis nõuavad pidevat tähelepanu keele hoidmiseks ja arenguks.
Oluline roll selles töös on keeleinstitutsioonidel, koolidel, kogukonna organisatsioonidel ja poliitilistel otsustel. Ühtekokku annab see euskara jätkusuutlikkusele paremad võimalused, säilitades samal ajal murdelise mitmekesisuse ja kultuurilise identiteedi.
Mõned kasulikud terminid
- euskara — baski keele nimi baski keeles
- euskaldun — baski keelt rääkiv inimene
- Euskaltzaindia — Baski keele akadeemia (keeleuuringute ja standardimise organ)
- Euskara Batua — ühtne standardbaski keel
Kui soovite, võin lisada näiteid lihtsamatest sõnadest ja lausetest baski keeles või täpsustada mõnda grammatika- või ajaloolist teemat, millest rohkem teada tahate.
Baski murded
Ajalugu ja klassifikatsioon
Baskide esivanemad kuuluvad Euroopa vanimate elanike hulka ja nende päritolu on teadmata, nagu ka keele päritolu. Paljud teadlased on püüdnud siduda baski keelt etruskide, Aafrika keelte, Kaukaasia keelte ja nii edasi, kuid enamik näeb baski keelt isoleeritud keelena. Seos ibeeria keelega on andnud lootust, kuid on ebaselge, kas sarnasused tulenevad geneetilistest sugulustest või lihtsalt lähedusest. Seda räägiti juba ammu enne seda, kui roomlased tõid Pürenee poolsaarele ladina keele.
Geograafiline levik
Baski keelt räägitakse piirkonnas, mis on väiksem kui see, mida tuntakse Baskimaa (baski keeles: Euskal Herria). Baski keelt räägiti kunagi suuremal alal, kuid mõnes kohas võttis ladina keel üle.
Ametlik staatus
Ajalooliselt on ladina keel või mõni romaani keel olnud ametlik.
Tänapäeval on baski keel kaasametliku keele staatus Hispaania baskide piirkondades: Baskimaa autonoomses kogukonnas ja mõnes Navarra piirkonnas. Baski keelel ei ole ametlikku staatust Prantsusmaa põhjapoolses baskimaal ja Prantsuse kodanikel on keelatud kasutada baski keelt Prantsuse kohtus.
Dialektid
On kuus peamist baski murret, mille hulka kuuluvad biskajaani, guipuzkoi ja kõrgnavarraani (Hispaanias) ning madalnavarraani, laburdin ja souletin (Prantsusmaal). Murdepiirid ei ole siiski kooskõlas poliitiliste piiridega. Üks esimesi teaduslikke uurimusi baskimurrete, eelkõige abiverbi vormide kohta, tegi Louis-Lucien Bonaparte (Napoleon Bonaparte vennapoeg).
Tuletatud keeled
Nüüd on olemas ühtne versioon nimega Batua ("ühtne" baski keeles), mida õpetatakse koolides. Batua põhineb suures osas Gipuzkoa piirkondlikul murrakul.
Baski keelt vabalt kõnelevate inimeste osakaal.
Grammatika
Baski keel on ergatiiv-absolutiivne keel. Selle grammatika on väga keerukas ja sisaldab palju erinevaid nimisõnade käändeid.
Vokaalsüsteem on sama, mis enamikul hispaania keele kõnelejatel, ja selles on viis puhast häälikut: /i e a o u/.
Sõnavara
Lähedaste rahvastega kokku puutudes on baski keel laenanud sõnu ladina, hispaania, prantsuse, gaskooni ja teistest keeltest, kuid aktsepteerinud vähem kui indoeuroopa keeled. Mõned väidavad, et paljud selle sõnad pärinevad ladina keelest, kuid foneetiline areng on pannud paljud neist nüüd näima kui emakeelsed sõnad, nt lore ("lill", sõnast florem), errota ("veski", sõnast rotam, "[veski] ratas"), gela ("tuba", sõnast cellam).
Kirjutussüsteem
Baski keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Universaalne eritäht on ñ, mida hääldatakse nagu n sibulas, samuti kasutatakse ç ja ü. Baski keeles ei kasutata c, q, v, w, y, välja arvatud laenusõnade puhul ja neid ei peeta tähestiku osaks. Samuti hääldatakse x nagu sh, nagu sära.
Näidislaused
- Bai = Jah
- Ez = Ei
- Kaixo! , = Tere
- Agur! , Adio! = Goodbye!
- Ikusi arte = Kohtumiseni!
- Eskerrik asko! = Aitäh!
- Egun on = Good morning (sõna-sõnalt: head päeva)
- Egun on, bai = standardne vastus Egun on'ile
- Arratsalde kohta = Hea õhtu
- Gabon = head ööd
- Mesedez = Palun
- Barkatu = Vabandage (mind)
- Aizu! = Kuula! (kellegi tähelepanu äratamine, mitte väga viisakas, kasutatakse sõpradega)
- Kafe hutsa nahi nuke = Kas ma saan kohvi?
- Kafe ebakia nahi nuke = Kas ma saan macchiato?
- Kafesnea nahi nuke = Kas ma võin saada kohviku latte?
- Garagardoa nahi nuke = Kas ma saan õlut?
- Komunak = tualettruumid
- Komuna, non dago? = Kus on tualetid?
- Non dago tren-geltokia? = Kus on rongijaam?
- Non dago autobus-geltokia? = Kus on bussijaam?
- Ba al da hotelik hemen inguruan? = Kus on (lähim, ainus) hotell?
- Zorionak = Häid pühi (jõulude ja uue aasta ajal), õnnitlused.
- Ez dakit euskaraz= Ma ei räägi baski keelt.
- Ba al dakizu ingelesez? = Kas sa räägid inglise keelt?
- Nongoa zara? = Kust sa oled pärit?
- Non dago...? = Kus on...?
- Badakizu euskaraz? = Kas sa räägid baski keelt?
- Bai ote? = Tõesti?
- Topa! = Tervitused!
- Hementxe! = Over / right here!
- Geldi! = Stop
- Lasai= Võta rahulikult
- Ez dut nahi= ma ei taha
Küsimused ja vastused
K: Kes räägib baski keelt?
V: Baskide keelt räägib baskide rahvas Baskimaal ja selle diasporas.
K: Mis on baski keel?
V: Baski keel on keeleline isolaat, mis ei ole suguluses ühegi teise keelega maailmas.
K: Kuidas nimetatakse baski keelt baski keeles?
V: Baski keele nimi baski keeles on euskara.
K: Milliseid teisi keeli räägib enamik eurooplasi?
V: Enamik eurooplasi räägib indoeuroopa keeli.
K: Kas baski keel on indoeuroopa keeltega seotud?
V: Ei, baski keel ei ole indoeuroopa keeltega seotud.
K: Mida te peate silmas keelte isoleerimise all?
V: Keeleisolaat tähendab keelt, mis ei ole seotud ühegi teadaoleva keeleperekonnaga.
K: Kas maailmas on veel teisi keeli, mis on baski keelega sarnased?
V: Ei, maailmas ei ole teisi keeli, mis oleksid baski keelega sarnased, sest see on keeleline isolaat.
Otsige