Ergatiiv‑absolutiivsed keeled (sageli lühendatult ergatiivsed keeled) on keeled, kus intransitiivse verbi subjekt (S) ja transitiivse verbi objekt (O) käituvad lauses samamoodi, samas kui transitiivse verbi agent (A) eristub neist. Teisisõnu: S ja O langevad kokku absolutiivses vormis, A ilmub ergatiivses vormis.

Põhimõte ja võrdlus nominatiiv‑akusatiivse süsteemiga

Võrdluseks: inglise keeles ja enamikus Euroopa keeltes (nn nominatiiv‑akusatiivsetes keeltes) on nii transitiivse verbi agent ("tegija", she lauses She walked the dog) kui ka intransitiivse verbi subjekt ("tegija", she lauses She walked) tavaliselt nominatiivis ning objekt ("selle üle, kellele tegu suunatud", dog lauses She walked the dog) on akusatiivis. See tähendab, et S ja A jagavad grammatilist vormi (nominatiiv), O on eraldi (akusatiiv).

Ergatiivses süsteemis on olukord vastupidine: transitiivse verbi agent märgitakse ergatiivses käändes (või ergatiivse vormiga), samas kui intransitiivse verbi subjekt (S) ja transitiivse verbi objekt (O) on absolutiivses käändes (tavaliselt ilma ergatiivse märgita). See toob kaasa erineva hierarhia ja seose lause elementide vahel.

Märgendamine, kääned ja verbikokkulepe

  • Ergatiivne käändusüsteem võib olla morfoloogiline (spetsiifilised käände‑ või sufiksivormid) või süntaktiline (nt järjestuse ja kokkuleppe erinevused).
  • Mõnes keeles on ergatiivne märgendus ainult substantiividel ja asesõnadel (nominatiivi‑tüüpi süsteemi asemel), teistes ilmub see ka verbilises kokkuleppes (nt verbile lisatud ergatiivne indeks).
  • Paljud keeltes esineb split‑ergativity — ergatiivsus kehtib ainult mõnes olukorras (näiteks minevikus või täismineviku aspektis, teatud isikute puhul või transitiivsete verbi kategooriate puhul).

Näited keeltest

Mõned hästi tuntud ergatiiv‑absolutiivsed keeled on baski, gruusia, maiade keeltest pärit keeled ja tiibeti keel. Iga keele ergatiivsuse väljendus võib erineda — näiteks baski käänab selgelt ergatiivi, gruusia kasutab keerukaid verbi‑ ja käänevorme, mitmed maiade keeled näitavad samuti ergatiivset mustrit ning tiibeti keel ekspresseerib seda nii morfoloogiliselt kui süntaktiliselt.

Lihtne illustratsioon (A, S, O)

Kui tähistada A = transitiivse verbi agent; S = intransitiivse verbi argument (subjekt); O = transitiivse verbi objekt, siis saab võrdluse näidata lihtsate lausetega.

Akusatiiv (nominatiiv‑akusatiivne) inglise keel:

Ta (A) leidis mind (O).

Ta (S) reisis.

(S‑vorm = A‑vorm)

Hüpoteetiline ergatiivne inglise keel (sama tähendus, kuid ergatiivse märgendusega):

Ta (A) leidis mind (O).

Tema (S) reisis.

(S‑vorm = O‑vorm)

Ergatiivsuse mõju süntaksile ja ülesehitusele

  • Ergatiivsus mõjutab, kuidas moodustatakse sidesõnalisi konstruktsioone (nt relativiseerimine) ja kuidas tehakse öeldise‑põhiseid operatsioone (nt passiiv või keskendumine objektile).
  • Mõnes keeles on absolutiivne argument "pivot" — selle järgi viiakse kokku erinevad lauseosad (kooskõla, konjugatsioon jm).
  • Ergatiivne märgendus võib keerukamaks muuta teatud valemite modelleerimist, kuid paljud ergatiivsed keeled arendavad oma reeglid, mis on emakeelsetele kõnelejatele loogilised ja produktiivsed.

Lisa ja üldised märkused

Ergatiiv‑absolutiivne ja nominatiiv‑akusatiivne lähenemine on keeleteaduses põhilised määratlused, mis aitavad kirjeldada, kuidas erinevad keeled väljendavad grammatilist rolli. Paljud keeltes levinud variatsioonid (nt split‑ergativity) näitavad, et reaalsed keeled kasutavad sageli segu strateegiatest. Ergativity on oluline ka keeletüüpilise mitmekesisuse mõistmiseks ja teoreetiliste grammatikamudelite testimiseks.

Kui soovite, võin lisada konkreetsed näited lausetest baski, gruusia või mõne maiade keele näitel (koos lause‑sõnastusega ja käänete selgitusega).