Indoeuroopa keeled: päritolu, levik ja peamised keeleharud
Indoeuroopa keeled on maailma suurim keelepere.
Keeleteadlased usuvad, et nad kõik pärinevad ühest keelest, proto-indoeuroopa keelest, mida algselt räägiti kusagil Euraasias. Nüüd räägitakse neid üle kogu maailma.
Indoeuroopa keeled on mitusada omavahel seotud keelt ja dialekti hõlmav perekond, kuhu kuulub enamik Euroopa, Iraani tasandiku ja Lõuna-Aasia peamisi keeli. Mõned keeleteadlased usuvad ka, et Põhja-Jaapani ainu keel on (kaugelt) indoeuroopa keeltega suguluses.
Ajalooliselt oli see keelepere oluline ka Anatoolias ja Kesk-Aasias.
Varaseim indoeuroopa kiri pärineb pronksiajast Anatoolia ja Mükeene kreeka keelest. Indoeuroopa päritolu on pärast põllumajanduse leiutamist, sest mõned proto-indoeuroopa sõnad on põllumajandussõnad.
Kuigi selles on vähem erinevaid keeli kui mõnes teises keeleperekonnas, on seal kõige rohkem emakeeleõpetajaid, umbes 2,7 miljardit.
20 keelest, kus on kõige rohkem kõnelejaid, on 12 indoeuroopa keelt: inglise, hispaania, hindi, portugali, bengali, vene, saksa, sindi, pandžabi, marathi, prantsuse ja urdu keel.
ÜRO kuuest ametlikust keelest neli on indoeuroopa keeled: inglise, hispaania, prantsuse ja vene keel.
Päritolu ja rekonstrueerimine
Proto-indoeuroopa (PIE) on rekonstrueeritud keel, mida otseselt ei ole kirjalikult säilinud. Keeleteadlased kasutavad võrdleva meetodi abil sugulaskeeltes esinevaid häälikusüsteeme, morfoloogiat ja sõnavara, et taastada võimalikke vanema keele vorme. Selle tulemuseks on rekonstruktsioonid sõnadele, häälikutele ja grammatilistele kategooriatele (näiteks pööramine, käänded).
PIE kõneaja ulatust hinnatakse tavaliselt ajavahemikku umbes 4500–2500 eKr, kuid täpsed kuupunktid on vaidlusalused. On olulisi hüpoteese selle kohta, kus proto-keelt algselt räägiti: kaks peamist on Kurgani (ponti–kaspia stepi) hüpotees ning Anatoolia hüpotees. Kaasaegsed arheoloogilised ja geneetilised uuringud toetavad laialdaselt stepi-laienemise mudelit, kuid debateerimine jätkub.
Levik ja ajalugu
Indoeuroopa keeltest on kõige varasemad kirjalikud pärimused näiteks Anatooliast (hitiidi ja seotud keeled) ja Mükeene Kreekast (Lineaar B). Kreeka, Armeenia, itaalia (ladina) ja indoirani keelte varajased etapid on samuti hästi dokumenteeritud. Aja jooksul on indoeuroopa keeled levinud nii loomuliku rände, vallutuste kui ka hilisema kolonialismi ja globaliseerumise kaudu.
Tänapäeval on indoeuroopa keeled levinuimad üle maailma — paljusid neist kasutatakse rahvuskeelena, haridus- ja ametlikes kontekstides ning nad on mõjutanud väiksemaid kohalikke keeli läbi laensõnade ja keelekontaktide.
Peamised keeleharud
Indoeuroopa perekonnal on mitu suurt haru. Peamised neist on:
- Anatoolia (varased, nüüdseks suurel määral väljasurevad keeled, sh hittite)
- Tochari (kauged Aasia Kesk- või Idaosas leitud varased keeled, väljasurnud)
- Hellenic (kreeka keel ja selle varasemad etapid)
- Indo-Iraani (sh hindi, urdu, bengali, pandžabi, marathi ning iraani keeled nagu pärsia)
- Italic (ladina ja sellest arenenud romaani keeled: prantsuse, hispaania, portugali jt)
- Germanic (inglise, saksa, hollandi, rootsi jt)
- Balto-Slavic (läti, leedu ning slaavi keeled nagu vene, poola, tšehhi)
- Celtic (iiri, šoti gaeli, ka keldi keeled)
- Armeenia ja Albaania (mõlemad moodustavad omaette harud)
Iga haru jaguneb omakorda keelteks ja dialektideks, mõned harud on ajalooliselt andnud suuri kirjanduslikke ja kultuurilisi traditsioone.
Keelteaduslikud tunnused
Ühised tunnused, mille abil sugulust tuvastatakse, hõlmavad morfoloogiat (näit. rikkalik käänamine ja pööramine), paljusust kõnekäänetes, teatud sõnavaralemente (perekond, numbrid, kehaosad, põllumajandus) ning regulaarseid häälikumuutusi (nt Grimm’i seadus saksa haru puhul). Laryngeal-teooria ja muud rekonstruktsioonimeetodid aitavad seletada mõningaid näiliselt kummalisi kõlasid varases rekonstruktsioonis.
Tähtsus tänapäeval
Indoeuroopa keeltest pärinevad tänased maailma mõjukad keeled nagu inglise, hispaania, prantsuse ja vene, mis mängivad olulist rolli rahvusvahelises suhtluses, teaduses, poliitikas ja kaubanduses. Lisaks mõjutavad need keeled palju üksteist ja väiksemaid keeli läbi laensõnade, standardiseerimise ja meediasaate kaudu.
Uurimise suundumused ja arutelud
Keeleteadus jätkab proto-indoeuroopa rekonstrueerimist ja leviku uurimist, kombineerides keeleteaduslikke, arheoloogilisi ja geneetilisi andmeid. Paljud küsimused — täpne asukoht, laienemise kronoloogia ja varasemate harude eraldumine — on endiselt aktiivse uurimise objektiks.
Kokkuvõte: Indoeuroopa keeled on suur ja mitmekesine keelerühm, millel on ühine päritolu, rikas ajalooline dokumentatsioon ja suur tänane mõju maailmas. Nende uurimine aitab mõista nii keelelist evolutsiooni kui ka inimeste ajaloolisi rändeid ja kultuurikontakte.
Indoeuroopa keeled Euroopas
Peamised keelerühmad
Need on peamised indoeuroopa keelerühmad:
- Albaania
- Anatoolia: Luwi; hetiidi
- Armeenia
- Baltoslaavi
- keldi keel (näiteks iiri ja walesi keel)
- germaani keeled (nagu inglise, saksa ja rootsi keel).
- kreeka keel (ja tänapäeva kreeka keel)
- Indo-Iraani
- indoarjalised keeled (india keeled)
- Iraani
- ladina keel ja romaani keeled (nt prantsuse, itaalia ja rumeenia keel).
Enamik indoeuroopa keeli kasutab ladina kirjaviisi, kuid teised kasutavad devanagari, kirillitsat või araabia kirjaviisi.
Indoeuroopa keelepere. Klõpsake, et näha üksikasju.
Kokkuvõte
Esinejate arv on saadud statistikast või hinnangutest (2019) ja see on ümardatud:
| Number | Filiaal | Keeled | Emakeelsed kõnelejad | Peamised kirjasüsteemid | Ref |
| 1 | Albaania keel | 4 | 7,500,000 | ||
| 2 | Armeenia keel | 2 | 7,000,000 | Armeenia | |
| 3 | 25 | 270,000,000 | kirillitsas, ladina keeles | ||
| 4 | 6 | 1,000,000 | |||
| 5 | Germaani keeled | 47 | 550,000,000 | ||
| 6 | Kreeka keeled | 6 | 15,000,000 | ||
| 7 | 314 | 1,650,000,000 | Devanagari, Perso-Araabia keel | ||
| 8 | Kursiivsed keeled | 44 | 800,000,000 | ||
| Kokku | Indoeuroopa keeled | 448 | 3,300,000,000 | - – |
Indoeuroopa keeleteaduse ajalugu
16. sajandil hakkasid Euroopa külalised Indias tegema ettepanekuid India ja Euroopa keelte sarnasuse kohta. 1583. aastal märkas Thomas Stephens S.J., inglise jesuiitlik misjonär Goas, Indias, india keelte sarnasusi kreeka ja ladina keelega ning lisas need oma vennale saadetud kirjas, kuid see avaldati alles 20. sajandil.
Esimene sanskriti keelt mainiv aruanne pärineb Filippo Sassettilt. Ta sündis 1540. aastal Itaalias Firenzes ja oli kaupmees, kes oli üks esimesi eurooplasi, kes uuris sanskriti keelt. Kirjutades 1585. aastal, märkis ta mõningaid sõnade sarnasusi sanskriti ja itaalia keele vahel, nagu devaḥ/dio "jumal", sarpaḥ/serpe "madu", sapta/sette "seitse", aṣṭa/otto "kaheksa", nava/nove "üheksa"). Kumbki tähelepanek ei viinud siiski edasise teadusliku uurimise juurde.
1647. aastal märkis hollandi keeleteadlane ja õpetlane Marcus Zuerius van Boxhorn indoeuroopa keelte sarnasust ja oletas, et need pärinevad ühisest algupärasest keelest. Tema hüpotees hõlmas hollandi, kreeka, ladina, pärsia ja saksa keelt ning hiljem lisandusid slaavi, keldi ja balti keeled. Tema oletused ei saanud siiski laialdaselt tuntuks ega stimuleerinud edasisi uuringuid.
Gaston Coeurdoux ja teised olid teinud sarnaseid tähelepanekuid. Coeurdoux tegi 1760. aastate lõpus põhjaliku võrdluse sanskriti, ladina ja kreeka keele konjugatsioonide vahel, et oletada nende keelte vahelist seotust. Samamoodi võrdles Mihhail Lomonossov maailma eri keelerühmi, sealhulgas slaavi, balti, iraani, soome, hiina, hottentoti ja teisi.
See hüpotees kerkis uuesti esile 1786. aastal, 20 aastat pärast Coeurdoux'd, kui Sir William Jones esines esimest korda ettekandega kolme vanima teadaoleva keele hämmastava sarnasuse kohta: ladina, kreeka ja sanskriti keelte vahel. Hiljem lisas ta esialgu gooti, keldi ja vanapärsia keele, kuid tegi oma liigituses mõningaid vigu ja jättis välja.
1813. aastal kasutas Thomas Young esimesena terminit "indoeuroopa". Sellest sai standardne teaduslik termin, välja arvatud Saksamaal Franz Boppi "Võrdleva grammatika" kaudu. Aastatel 1833-1852 ilmunud termin oli indoeuroopa uuringute kui akadeemilise distsipliini alguseks.
Mõned 20. sajandi teadlased arvasid, et indoeuroopa keeled said alguse Armeeniast või Indiast, kuid enamik arvab, et see toimus Ida-Euroopas või Anatoolias. Hiljuti toetasid uuemad uuringud päritolu Põhja-Iraani ja Armeenia päritolu.
Küsimused ja vastused
K: Millist keeleperekonda räägitakse maailmas kõige rohkem?
V: Indoeuroopa keeled on kõige enam räägitud keelte perekond maailmas.
K: Kus räägiti algselt proto-indoeuroopa keelt?
V: Keeleteadlased usuvad, et algselt räägiti proto-indoeuroopa keelt kusagil Euraasias.
K: Millised on mõned peamised keeled ja murded, mis kuuluvad selle keeleperekonna alla?
V: Indoeuroopa keeled on mitusada omavahel seotud keelt ja dialekti hõlmav keelteperekond, mis hõlmab enamikku Euroopa, Iraani tasandiku ja Lõuna-Aasia peamisi keeli. Ajalooliselt on see olnud oluline ka Anatoolias ja Kesk-Aasias.
Küsimus: Millal ilmus selle keeleperekonna jaoks esmakordselt kiri?
V: Varaseim teadaolev kiri selle keelepere jaoks pärineb pronksiajast anatoolia ja mükeenia kreeka keeles.
K: Milline on arvatavasti proto-indoeuroopa keele päritolu?
V: Arvatakse, et proto-indoeuroopa keel sai alguse pärast põllumajanduse leiutamist, sest mõned selle sõnad on seotud põllumajandusega.
K: Kui palju on selle keeleperekonna emakeelseid kõnelejaid?
V: Selles keeleperekonnas on umbes 2,7 miljardit emakeelekõnelejat.
K: Millised neli ÜRO kuuest ametlikust keelest on indoeuroopa keeled?
V: ÜRO kuuest ametlikust keelest neli on indoeuroopa keeled - inglise, hispaania, prantsuse ja vene keel.
