Rootsi keel

Rootsi keel ( svenska ) on keel, mida räägitakse peamiselt Rootsis ja osades Soome osades, tavaliselt lõuna- ja läänerannikul ning Ahvenamaal. Rootsi keelt räägib üle üheksa miljoni inimese. See on sarnane kahe teise Skandinaavia keelega, norra ja taani keelega, ning inimene, kes mõistab ühte neist keeltest, saab ka teistest aru. Teised Skandinaavia keeled, nagu islandi ja fääri keel, on vähem lähedalt seotud ja rootsi keele kõnelejad ei saa neist aru. Standardset rootsi keelt räägitakse ja kirjutatakse kogu Rootsis, kuid väikelinnades ja maapiirkondades on mõned kohalikud murded, mille grammatika ja sõnavara erineb.

Rootsi keel sai alguse vanapõhja keele dialektina, mida kõik Skandinaavias viikingiajastul mõistsid. Umbes 12. sajandil hakkas rootsi keel aeglaselt teistest murretest erinema. Nendest murretest kujunesid hiljem need, mida me täna nimetame norra, islandi, fääri ja taani keeleks. Rootsi keel on germaani keel, millel on mõningaid sarnasusi inglise keelega, sest viikingid tungisid 10. sajandil Inglismaale. Veelgi enam sarnaneb see saksa ja hollandi keelega, osaliselt tänu keskaegsele hansaliidule, mil Rootsi tegi Saksamaaga väga avalikku kaubandust.

Rootsi keeles on kolm märki, mida inglise keeles ei kasutata. Need on å, ä ja ö. Täht å on vokaal, mis asub [a] ja [o] vahel, sarnaselt ingliskeelsele sõnale awe. Täht ä on häälik, mis sarnaneb [ɛ], nagu ingliskeelses sõnas bed. Täht ö on häälik [o] ja [ɛ] vahel, hääldub [øː], nagu u inglise sõnas burn. Need tähed on kasutusel ka soome keeles, samas kui norra ja taani keeles asendatakse ä ja ö sarnaste tähtedega æ ja ø.

Rootsi keeles on ka mõned olulised erinevused grammatikas. Määratlusartiklid on sufiksiga lisatud oma nimisõnade lõppu, nii et ett hus (maja) muutub huset (maja). Erinevalt inglise keelest kasutatakse rootsi keeles ka kahte grammatilist sugu, mida nimetatakse üldnimeks ja neutraalseks. Üldsugulas olevaid nimisõnu nimetatakse mõnikord "en-sõnadeks" ja paljud elavate (või kunagi elanud) asjade sõnad on "en-sõnad". Neutraalse soo noomenid nimetatakse mõnikord "ett-sõnadeks".

Näide mõnest sõnast rootsi keeles

Rootsi	Inglise keeles

Ett/En	Üks
Två	Kaks
Tre	Kolm
Fyra	Neli
Fem	Viis
Sugu	Kuus
Sju	Seitse
Åtta	Kaheksa
Nio	Üheksa
Tio	Kümme
Ja	Jah
Nej	Ei
Jag	I
Du	Sa
Mig	Mina
Han	Ta
Hon	Ta
Vi	Me
De/dem	Nad/neiud
Jag är	Ma olen
Sverige	Rootsi
Hus	Maja
Hem	Kodu
Väg	Way
Björnar	Karud
Hjälp	Abi

Põhilised rootsi väljendid

Jumal dag/Hej	Hea päev / Tere
Hur mår du?	Kuidas teil läheb?
Jag mår bra, tack	Väga hea, tänan teid
Tack	Tänan teid
Tack så mycket	Tänan teid väga
Jumal morgon	Tere hommikust.
Jumal eftermiddag	Tere õhtust.
Hej då	Hüvasti

Küsimused ja vastused

K: Millist keelt räägitakse Rootsis enamasti?

V: Rootsis räägitakse enamasti rootsi keelt (svenska).

K: Kui palju inimesi räägib rootsi keelt?

V: Rootsi keelt räägib üle üheksa miljoni inimese.

K: Kas inimene, kes räägib ühte Skandinaavia keelt, saab teistest keeltest aru?

V: Jah, inimene, kes saab aru ühest Skandinaavia keelest, näiteks norra ja taani keelest, saab ka teistest aru.

K: Kas rootsi keeles on ka kohalikke murdeid?

V: Jah, väikelinnades ja maapiirkondades on mõned kohalikud murded, mis erinevad grammatika ja sõnavara poolest.

K: Milline on rootsi keele päritolu?

V: Rootsi keel sai alguse vanapõhja keele dialektina, mida kõik Skandinaavias viikingiajastul mõistsid. Umbes 12. sajandil muutus see aeglaselt teistest murretest erinevaks.

K: Kas rootsi keeles kasutatakse mingeid tähemärke, mida inglise keeles ei kasutata?

V: Jah, rootsi keeles kasutatakse kolme märki, mida inglise keeles ei kasutata - å, ä ja ö.

K: Millist grammatilist sugu kasutatakse rootsi keeles?

V: Lisaks tavalisele ja neutraalsele soole, mis erinevad inglise keele grammatikareeglitest, on nimisõnade otsa lisatud ka kindlaid artikleid, et neid veelgi paremini eristada.