Rootsi keel: päritolu, hääldus ja grammatika — üle 9 miljoni kõnelejat

Avasta rootsi keel: päritolu, hääldus, grammatika ja murded — üle 9 miljoni kõnelejat. Kasulik juhend algajatele ja keelehuvilistele.

Rootsi keel ( svenska ) on keel, mida räägitakse peamiselt Rootsis ja osades Soome osades, tavaliselt lõuna- ja läänerannikul ning Ahvenamaal. Rootsi keelt räägib üle üheksa miljoni inimese. See on sarnane kahe teise Skandinaavia keelega, norra ja taani keelega, ning inimene, kes mõistab ühte neist keeltest, saab ka teistest aru. Teised Skandinaavia keeled, nagu islandi ja fääri keel, on vähem lähedalt seotud ja rootsi keele kõnelejad ei saa neist aru. Standardset rootsi keelt räägitakse ja kirjutatakse kogu Rootsis, kuid väikelinnades ja maapiirkondades on mõned kohalikud murded, mille grammatika ja sõnavara erineb.

Rootsi keel sai alguse vanapõhja keele dialektina, mida kõik Skandinaavias viikingiajastul mõistsid. Umbes 12. sajandil hakkas rootsi keel aeglaselt teistest murretest erinema. Nendest murretest kujunesid hiljem need, mida me täna nimetame norra, islandi, fääri ja taani keeleks. Rootsi keel on germaani keel, millel on mõningaid sarnasusi inglise keelega, sest viikingid tungisid 10. sajandil Inglismaale. Veelgi enam sarnaneb see saksa ja hollandi keelega, osaliselt tänu keskaegsele hansaliidule, mil Rootsi tegi Saksamaaga väga avalikku kaubandust.

Rootsi keeles on kolm märki, mida inglise keeles ei kasutata. Need on å, ä ja ö. Täht å on vokaal, mis asub [a] ja [o] vahel, sarnaselt ingliskeelsele sõnale awe. Täht ä on häälik, mis sarnaneb [ɛ], nagu ingliskeelses sõnas bed. Täht ö on häälik [o] ja [ɛ] vahel, hääldub [øː], nagu u inglise sõnas burn. Need tähed on kasutusel ka soome keeles, samas kui norra ja taani keeles asendatakse ä ja ö sarnaste tähtedega æ ja ø.

Rootsi keeles on ka mõned olulised erinevused grammatikas. Määratlusartiklid on sufiksiga lisatud oma nimisõnade lõppu, nii ett hus (maja) muutub huset (maja). Erinevalt inglise keelest kasutatakse rootsi keeles ka kahte grammatilist sugu, mida nimetatakse üldnimeks ja neutraalseks. Üldsugulas olevaid nimisõnu nimetatakse mõnikord "en-sõnadeks" ja paljud elavate (või kunagi elanud) asjade sõnad on "en-sõnad". Neutraalse soo noomenid nimetatakse mõnikord "ett-sõnadeks".

Päritolu ja leviala

Rootsi keele tuum kuulub idakermaani harusse ja on üks Põhjagermaani ehk skandinaavia keeltest. Tänapäeval on rootsi ametkeelena ja esmane keel Rootsis ning ka Soome kakskeelses piirkonnas, kus seda nimetatakse sageli suomenruotsi või finlandssvenska. Ahvenamaa (Åland) rootsikeelne kogukond on ajalooliselt ja keeleliselt tihedalt seotud Rootsi mandriosaga.

Hääldus ja tähestik

Rootsi tähestik põhineb ladina tähestikul ja koosneb 29 tähest: A–Z plus Å, Ä ja Ö. Hääldus on vokaalirikast, rootsi keeles on ligi 9 vokaalfonemi, mis erinevad pikkuse poolest (lühike vs pikk). Lisaks tavapärastele vokaalidele on eristavaks tunnuseks kaks tonaalset aktsenti (nimetatakse sageli aksent A ja aksent B), mis mõnel juhul eristavad tähenduselt erinevaid sõnu (nt anden 'hane' vs anden 'vaim', sõltuvalt rõhu- ja toonimustrist).

Mõned praktilised hääldusvihjed:

• å hääldub keskmise avara taga- või keskvokaalina (ligikaudu [o]–[ɔ]).
• ä on eesvokaal [ɛ] (sarnane inglise bed häälikule).
• ö on ümardatud eesvokaal [ø] või [œ] (sarnane prantsuse eu häälikule).

Grammatika - põhitõed

Rootsi grammatika on suhteliselt lihtsustatud võrreldes vanemate germaani keeltes säilinud pöördeliste süsteemidega. Olulisimad punktid:

• Nimisõnadel on kaks sugu: en (üldsooline) ja ett (neutraalne). Sugu tuleb meelde jätta sõnadega.
• Määrav artikkel liidetakse nimisõna lõppu sufiksina (nt en bok 'raamat' → boken 'raamat (määratud)').
• Mitmuse vormid moodustatakse eri viisidel sõltuvalt sõnagrupist (näiteks bok → böcker, hus → hus). On mitu regulaarset pluralivormi.
• Verbide pööramine ei erista isikus (ma, sa, ta jne), st verb ei muutu vastavalt tegijale — muutub peamiselt ajavormide ja moduse järgi (nt jag är, du är, han är — kõigil sama vorm är 'on').
• Sõnajärg pealauseis järgib reeglina V2-põhimõtet (tähendab, et verb on teisel kohal): näiteks Idag läser jag boken 'Täna loen ma raamatut'.
• Adjektiivid nõustuvad sooga ja arvuga ning võivad võtta erineva lõpuga vorme (näiteks en stor bil, ett stort hus, stora bilar).

Õhustik, murded ja standardkeel

Rootsi murdeid jagatakse laiemalt lääne- ja ida-murretesse ning lõuna- ja põhjaaladele. Standardset rootsi nimetatakse sageli rikssvenska või standardsvenska, kuid tegelikus kõnes on palju regionaalseid erinevusi (näiteks Stockholmi, Göteborgi ja Malmõ kõnepruugis). Finlandssvenska (Soome rootsi) erineb oma intonatsiooni, mõne sõnavara ja mõningate hääldusjärkude poolest, olles samas ametlikult tunnustatud vähemuskeelena Soomes.

Kirjapilt ja ajalugu

Rootsi kirjasüsteem on arenenud läbi keskaja ja hilisemate ortograafia reformide. Kuulus 1906. aasta reform standardiseeris paljusid kirjapildi erisusi (nt aa → å) ning tugevdas tänapäevase tähevariandi kasutust. Rootsi on läbi ajaloo laenanud palju sõnu saksa, prantsuse ja viimastel sajanditel inglise keelest (nt tehnoloogia ja kultuuri valdkonnas).

Kaasaegsed muutused ja ühiskondlik staatus

Rootsi on ametlik keel Rootsis ja üks Soome kahest riigikeelest. Rootsi ühiskonnas on tugev kirjaliku ja formaalse keele traditsioon, kuid kau kaasaegne kõnekeel ja släng muutuvad pidevalt. Uusi keelemustreid mõjutavad massimeedia, immigratsioon ja inglise keele laenud. Rootsi lingvistikas on tähelepanu alla tulnud ka sugu puudutavad küsimused: näiteks neutraalne asesõna hen on viimastel aastatel laialdasemalt kasutusele võetud sooneutraalse tähenduse väljendamiseks.

Kuidas õppida rootsi keelt

Rootsi õppimiseks sobivad mitmesugused ressursid: keelekursused (nt Svenska för invandrare SFI Rootsis), veebikursused, keelevahetuspartnerid ja rakendused nagu Duolingo. Head õppimispraktikad on regulaarsus, kuulamise harjutamine (rootsikeelne raadio, tele), lihtsate tekstide lugemine ja suuline praktika native-kõnelejatega. Algajatele kasulikud fraasid:

• Hej! — Tere!
• Tack — Aitäh
• Varsågod — Palun (vastuseks tänule) / Palun (pakkuja)
• Förlåt — Vabandust
• Hur mår du? — Kuidas sul läheb?

Kokkuvõte

Rootsi keel on rikas ajaloolise taustaga ja tänapäeval elav Põhjagermaani keel, mida räägib üle üheksa miljoni inimese. Selle lähedus teiste skandinaavia keeltega muudab suhtlemise nendega sageli lihtsamaks, samas kui hääldus, määrsõnavalik ja murreerinevused annavad rootsi keelele omapärase kõla ja rikkuse. Rootsi õppimine avab ukse nii kultuurile, töövõimalustele kui ka laiemale keelealasele sidususele Põhjamaadega.

Küsimused ja vastused

K: Millist keelt räägitakse Rootsis enamasti?

K: Kui palju inimesi räägib rootsi keelt?

K: Kas inimene, kes räägib ühte Skandinaavia keelt, saab teistest keeltest aru?

K: Kas rootsi keeles on ka kohalikke murdeid?

K: Milline on rootsi keele päritolu?

K: Kas rootsi keeles kasutatakse mingeid tähemärke, mida inglise keeles ei kasutata?

K: Millist grammatilist sugu kasutatakse rootsi keeles?

Otsing