Norra keel: ametlik keel, bokmål, nynorsk ja 4,5+ miljonit kõnelejat

Avasta Norra keel: ametlik keel, bokmål ja nynorsk, üle 4,5 miljoni kõneleja, põhjagermaani pärand, õppimisnipid ja keeleline mitmekesisus.

Norra keel on Norra ametlik keel. Seda räägib üle nelja ja poole miljoni inimese (praegu ligikaudu 5 miljonit) ja see kuulub Skandinaavias kõneldavate põhjagermaani keelte rühma. Nende hulka kuuluvad rootsi, taani, islandi ja fääri keel.

Norra kirjakeelal on kaks ametlikku vormi: bokmål (sõna-sõnalt "raamatukeel") ja nynorsk ("uus norra keel"). Need kaks vormi on võrdsed seaduse mõistes, kuid erinevad nii sõnavara, morfoloogia kui ka mõningate õigekirjaliste valikute poolest.

Lühike ajalugu

Bokmål on arenenud Dano-Norra kirjakeelest, mida Norra kasutas Taani võimuajal (kuni 1814). Pärast iseseisvuse ja rahvusliku ärkamise perioodi 19. sajandil pöördus osa keeleuuendajatest tagasi Norra rahvuslikele dialektidele. Selle tulemusena lõi keeleuurija Ivar Aasen nynorski, mis põhineb põhiliselt lääne- ja sise-Norra talurahva murrete mudelil. 20. sajandil toimusid mitmed õigekirjareformid ja diskussioonid, sealhulgas katse lähendada bokmåli ja nynorski (nn samnorsk), kuid see lahendus ei saanud rahvuslikult laialdast toetust.

Kirjakeel ja igapäevakasutus

• Bokmål on kirjas laialdasemalt kasutusel meedias, linnades ja hariduses — ligikaudu 85–90% kooliõpilastest valib bokmåli kirjutamisvormiks (protsendid võivad ajas ja allikati erineda).
• Nynorsk on tugevam lääne- ja maalähedastes piirkondades; paljud omavalitsused ja koolid toetavad aktyivselt nynorski kasutust ning osades ametlikes kirjades ja dokumentides on nynorsk tavapärane.
• Riik tunnistab mõlema vormi võrdseks ning ametiasutused, parlamendiarutelud ja õigusaktid saavad olla mõlemas vormis.

Dialektid ja kõnevariatsioon

Norra keel on tuntud oma rikkaliku murrete võrgustiku poolest. Suurt rolli mängib dialektide kasutamine igapäevases kõnes: paljud norralased kasutavad kõnes oma kohalikku murret, mitte standardset riiklikku kõnekuju. Linnas on toimunud dialektiline tasandamine, kuid traditsioonilised murded on endiselt tugevad ja aktsepteeritud ühiskondlikult — vastupidiselt mõnele teisele riigile ei pretendeeri Norra ühine "vaba" murrete kasutus sageli sotsiaalsele stigmatiseerimisele.

Hääldus, tähestik ja mõju teistest keeltest

Norra kasutab ladina tähestikku, sh tähti æ, ø ja å, kokku 29 tähega. Hääldus varieerub murrete vahel märgatavalt: toonierinevusi, diftonge ja konsonantide asendusi esineb piirkonniti. Ajalooliselt on norra sõnavara saanud mõjutusi taani ja madalsaksa keeltest; tänapäeval on inglise mõju tugev (laensõnad, terminoloogia, kultuurilised mõjutused).

Keelenõukogu ja keelepoliitika

Norra keele arengut ja õigekirjareforme juhivad institutsioonid nagu Norra keelenõukogu (Språkrådet), mis annab soovitusi õigekirja, terminoloogia ja keelekasutuse küsimustes. Haridus- ja kultuuripoliitika toetavad mõlemat kirjavormi, ning koolis õpetatakse tavaliselt nii bokmåli kui ka nynorski saabumise võimalusena.

Võõrkeeleline mõistmine ja lähikontaktid

Norra keel on osaliselt vastastikku mõistetav rootsi ja taani keelega — kõnelejad suudavad sageli üksteisest aru saada, eriti kirjalikus vormis. See põhineb ühisel skandinaavia keelepõhjal ja ajaloolisel lähikontaktil.

Kokkuvõttes on norra keel mitmekesine ja elujõuline keel, millel on tugevad kohalikud traditsioonid ja kaks kõlaväärset ametlikku kirjavormi. See peegeldab nii ajaloolisi mõjutusi kui ka tänapäevase Norra ühiskonna keelelist mitmekesisust.

Otsing