Hansa Liit — Läänemere kaubandusgildide võimas liit (13.–17. saj.)

Hansa (saksa keeles: die Hanse, hollandi keeles: de Hanze, eesti keeles: hansa, läti keeles: Hanza poola keeles: Hanza, rootsi: Hansan) oli kaubanduskildade liit. Need gildid kehtestasid ja säilitasid kaubandusmonopoli Läänemere ja suurema osa Põhja-Euroopast. See monopol püsis mõnda aega hiliskeskajal ja varauusaegsel perioodil, 13. ja 17. sajandi vahel.

Paljud linnad olid selle osa.

Algus ja ajalooline taust

Hansa tekkis 13. sajandi alguses saksa kaupmeeste vabatahtliku koostööna, et kaitsta üksteise huve pika vahemaade ja ohtlike mereteede kaubanduses. Algselt olid need ühendused lokaalsed kaupmeeste gildid, mis ajapikku lõid võrgustiku – ühiseid kokkuleppeid, privileege ja ühist kaitset. Võtmelinnaks kujunes Lübeck, mis tõusis 13. sajandil de facto juhtivaks keskuseks Hanseliikumises ja mille kaudu koordineeriti paljusid poliitilisi ja majanduslikke otsuseid.

Organisatsioon ja toimimine

Hansa ei olnud riikliku iseloomuga organisatsioon, vaid liit eri linnade ja kaupmeeste vahel. Liidu toimimist reguleeriti tippkohtumistega (Hansetag), kus liikmeslinnad arutasid ühiseid huve: kauplemiskaitset, tolliküsimusi, sõjalist abi ja kaubavaidlusi. Hansal olid ka püsivad kaubanduskontorid ehk kontorid, kus tööti kauplejaid ja suunati tegevust väljaspool liidu kodulinnu.

Peamised kaubad ja kaubateed

Hansa kaubandust iseloomustasid nii ühe kui mitme maakonna tooted. Peamised ekspordi- ja importriigistused olid:

• ekspordiks: teravili, laud (puit), kaldkalad, heeringas, palk, vaha, karusnahad, merepuit ja sool;
• impordiks: kangad ja riie (eriti Flandriast ja Inglismaalt), vürtsid, veinid, metallid ja luksuskaupad.

Kaubateed kulgesid peamiselt Läänemere ja Põhjamere kaudu, ühendades Põhja-Euroopa sadamad Skandinaavia, Saksa, Poola, Balti alade ja Lääne-Euroopa puutepunktidega.

Olulised linnad ja kontorid

Hansa liikmeslinnadeks olid mitmed suured ja tähtsad sadamalinnad. Mõned tuntumad: Lübeck, Riga, Tallinn (Reval), Gdańsk (Danzig), Bergen, Brugge ja Köln. Välismaal tegutsesid Hansal püsivamalt tuntud kontorid nagu Londoni Steelyard, Bergenis asuv Bryggen ja Novgorodis tegutsenud Venemaa kontor.

Poliitiline mõju ja sõjalised konfliktid

Hansa kasutaski oma majanduslikku jõudu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks: sõlmiti liite, kehtestati boikotte ja mõnikord peeti sõjalisi operatsioone. Üks silmapaistvamaid saavutusi oli Stralsundi rahu (1370), mis tugevdas Hansa positsiooni Taani ja Põhjala poliitikas ning andis liidule olulisi õigusi merelisel kaubandusel.

Miks Hansa tugevnes ja miks langes

Hansa tugevnemise põhjused olid ühisturu loomine, püsivad kaubandusvõrgustikud, ühised kokkulepped ja võime pakkuda kaitset kaupmeestele. Languse põhjuseid oli mitu:

• uute merevõimude (eriti Holland ja Inglismaa) tõus, mis vähendas Hansaliidu domineerimist;
• Atlandi-avastused ja uute mereteede tähtsustumine, mis nihutasid kaubanduse keskpunktid Lääne-Euroopasse ja Atlandi ookeani äärde;
• riikide – eriti modernsete rahvusriikide – tugevnemine ja nende tollipoliitika, mis vähendas kohalike gildide mõju;
• majanduslik konkurents ja poliitilised konfliktid, mis lõhestasid ühtsust.

Samm-sammult, 15.–17. sajandil, kaotas Hansa oma varasema monopoli ja tähtsuse ning 17. sajandiks oli liit juba oluliselt nõrgenenud.

Pärand ja kultuuriline mõju

Hansa pärand on tänapäeval näha paljudes Põhja- ja Läänemere ranniku linnades: linnaplaneeringud, telliskivi-gooti arhitektuur (Brick Gothic), sadamakultuur ja ühised äritavad. Traditsiooniliselt nimetatakse mitmeid linnu ka tänini hansalinnadeks ning Hansa ajalugu on oluline osa paljude Läänemere regiooni identiteedist.

Kokkuvõte

Hansa ei olnud ainult kaubandusorganisatsioon, vaid laiem võrgustik, mis mõjutas poliitikat, linnade arengut ja rahvusvahelist kaubandust Põhja-Euroopas keskajast varauusaega. Selle mõju kestab arhitektuuris, linnade ajaloos ja kultuurilises mäluaines, kuigi liit ise kaotas aja jooksul oma varasema poliitilise ja majandusliku jõu.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli hansaliit?

K: Millal see monopol kestis?

K: Milliseid keeli kasutasid Hansa Liidu liikmed?

K: Mitu linna kuulus sellesse?

K: Mis tüüpi organisatsioon oli Hansa Liit?

Otsing