Oldenburgi dünastia ajalugu, sugupuu ja roll Euroopa kuninglikel aladel

Oldenburgide suguvõsa on üks Euroopa vanimaid ja mõjukamaid vürstlikke perekondi, mille liikmed on ajalooliselt istunud mitme riigi troonil ning seotud paljude kaasaegsete kuninglike peredega. Majja kuuluvad nii saksa-algupärane peamine Oldenburgi haru ja selle lisa-harud kui ka Holstein-Gottorpi ja Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi oksad, mis andsid valitsejaid Taanile, Norrale, Kreekale ja mitmele saksa vürstiriigile.

Põhialused ja ajalugu

Oldenburgi suguvõsa päritolu ulatub keskaja lõpuaega, kui Oldenburgist kujunes iseseisev maakrahvkond. Peamised arenguetapid on:

Krahvkond Oldenburg – algus keskajal, hiljem tõus vürstide ja suurvürstide seas.
Christian I (1450–1481) – Oldenburgide kõige tuntum esindaja, kes 1448. aastal tõusis Taani troonile ja alustas Oldenburgide järjekestvust Taani kuninglike seas.
Holstein-Gottorp – Oldenburgide tütarharu, mis mõjutas tugevalt Põhja-Euroopa ja Venemaa poliitikat (nt Peeter III oli Holstein-Gottorpist).
Glücksburgi haru (Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg) – 19. sajandil tõusis tähtsaks ning selle kaudu on Oldenburgi järeltulijad kaasaegsetes monarhiates.

Olulised oksad ja liikmed

Oldenburgide peamine saksa haru – andis Grandihertsogkonna Oldenburgi valitsejaid (eriti 19.–20. sajandil).
Holstein-Gottorp – andis valitsejaid Rootsi (ajutiselt), Venemaal (Peter III ja tema järeltulijad osaliselt Romanovide kaudu) ja Taanis läbi dynastiliste liitude.
Glücksburg – 19. sajandi keskpaigast alates väga mõjukas: selle haru liikmed istuvad tänini Taani ja Norra troonil ning 19.–20. sajandil ka Kreeka troonil.

Sugupuu ja tänased seosed

Oldenburgide harud on Euroopa kroonuliste perede seas laialdaselt levinud läbi pulsside ja üleliiduliste liitudega. Tähtsamad seosed tänapäeval:

Taani kuningakoda: kuninganna Margrethe II on pärit Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi harust (Oldenburgi suguvõsa oks).
Norra kuningakoda: kuningas Harald V kuulub samuti Glücksburgi harule.
Kreeka kuninglik perekond: perekonda kuulus kuningas Konstantin II, viimane Kreeka kuningas (Glücksburgi haru); paljud Kreeka kuningliku perekonna liikmed on otseselt Oldenburgi järeltulijad.
Suurbritannia seosed: mitmed Suurbritannia kuningliku maja sugulased on seotud Oldenburgide kaudu. Näiteks prints Philip, Edinburghi hertsog oli pärit Kreeka ja Taani printside reast (Glücksburgi haru) enne abiellumist Suurbritannia kuningakojaga; tema sugupuus on selgeid Oldenburgi juuri.
Üldisemalt on Oldenburgide sugupuud laialdaselt segunenud teiste Euroopa valitsejate perekondadega, mis on tugevalt mõjutanud regioonide poliitikat ja troonivahetusi.

Poliitiline ja geograafiline mõju

Oldenburgide roll Euroopas oli mitmetahuline:

Trooniülekanded ja liidud – läbi pulsside said Oldenburgid aluseid uutele troonidele Põhja-Euroopas (Taani, Norra, Kreeka).
Šlesvig–Holsteini küsimus – Oldenburgide ja nende oksade kuuluvus Schleswigi ja Holsteini ümbritsevate vürstiriikide võrgustikku mõjutas 19. sajandi rahvusvahelisi konflikte, sealhulgas 1864. aasta Teist Šleswigi sõda Taani ja Preisi–Austria vahel.
Venemaa liin – Holstein-Gottorpide kaudu oli Oldenburgil mõju ka Ida-Euroopas ja Venemaal (nt Peeter III ja tema järeltulijad Romanovide kaudu).
Suguvõsakoridorid – Oldenburgide abielud teiste kuninglike peredega tekitasid laia poliitilise ja geneetilise võrgustiku, mis kestab kuni tänapäevani.

Tuntud isikud

Christian I – Oldenburgidest Taani kuningaks; Oldenburgide Taani-liini asutaja.
Peeter III (Karl Peter Ulrich) – Holstein-Gottorpist, sai lühiajaliselt Venemaa keisriks, tema pärand kandus Romanovide liinidesse.
Harald V (Norra), Margrethe II (Taani) – tänased kuninglikud valitsejad, kes kuuluvad Glücksburgi haru kaudu Oldenburgide järeltulijatesse.
Konstantin II – Kreeka kuningas, Oldenburgi/Glücksburgi järeltulija; tema perekond ja järeltulijad on tihedalt seotud Euroopa kuninglike peredega.
prints Philip, Edinburghi hertsog – sündinud Kreeka ja Taani printsina Glücksburgi harust; tema abielu kuninganna Elizabeth II-ga sidus Oldenburgi juuri ka Suurbritannia trooniga.

Tänane tähendus

Kuigi paljud vanad vürstiriigid ja grandihertsogkonnad on Euroopa kaardilt kadunud või muutunud, on Oldenburgide pärand selgesti nähtav tänastes monarhiates, diplomaatilistes suhetes ja kultuurilises pärandis. Oldenburgi heraldika, ajaloolised vürstikohtad ja muuseumikogud hoiavad alles perekonna ajalugu, samas kui sugupuud ja abielulüli ühendavad Oldenburgide nime praeguste kuninglike peredega üle Euroopa.

Oldenburgide ajalugu on hea näide sellest, kuidas üks perekond võib sajandite jooksul määrata riikide saatust ja kujundada Euroopa dünastilist maastikku.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Millistele kuninglikele suguvõsadele kuulub Oldenburgi suguvõsa?

V: Oldenburgi suguvõsa kuulub Kreeka, Taani ja Ühendkuningriigi kuninglikule perekonnale.

K: Kes on kuningas Konstantin II ja Taani kuninganna järeltulijad, kes kuuluvad Oldenburgi majja?

V: Kuningas Konstantin II ja tema järeltulijad ning Taani kuninganna ja tema järeltulijad kuuluvad Oldenburgi majja.

Küsimus: Millistele tiitlitele ja kuninglikele suguvõsadele kuulub prints Philip, kes on seotud Oldenburgi kojaga?

V: Prints Philip, Edinburghi hertsog, Kreeka, Taani ja Ühendkuningriigi prints ja tema järeltulijad kuuluvad Oldenburgi majja.

K: Kas Oldenburgi suguvõsa on seotud ainult Ühendkuningriigi kuningliku perekonnaga?

V: Ei, Oldenburgide suguvõsa on seotud nii Kreeka ja Taani kui ka Ühendkuningriigi kuningliku perekonnaga.

K: Kes asutas Oldenburgi Maja?

V: Oldenburgi koja asutas 1448. aastal Taani Christian I.

K: Milline on Oldenburgi koja tähendus?

V: Oldenburgi maja on ajalooliselt oluline kuninglik suguvõsa, mis on andnud Taani, Norra, Kreeka ja Venemaa monarhid.

K: Kas Oldenburgi koja kuulsad liikmed on olemas?

V: Jah, Oldenburgi koja kuulsate liikmete hulka kuuluvad Taani kuninganna Margrethe II ja Venemaa suurvürstinna Maria.