Impuzamugambi: Rwanda miilits ja roll 1994. aasta genotsiidis
Impuzamugambi: uurimus Rwandas 1992 loodud miilitsa rollist 1994. aasta genotsiidis — algus, ideoloogia, kuriteod ja vastutus.
Impuzamugambi oli Rwandas 1992. aastal loodud miilits. "Impuzamugambi" tähendab Ruanda ametlikus keeles Kinyarwanda "neid, kellel on sama eesmärk".
Impuzamugambi koosnes hutude-nimelise etnilise rühma noortest. Sarnane miilits, Interahamwe, koosnes samuti noortest hutudest. Koos tapsid need kaks relvarühmitust Rwanda genotsiidi käigus kümneid tuhandeid tutse, teise etnilise rühma liikmeid. Nad tapsid ka mõned hutud, kes ei nõustunud hutupoolse valitsusega.
Lisaks sellele lühikesele ülevaatele oli Impuzamugambi osa laiemast organiseeritud vägivalla masinavärgist, mis eskaleerus 1994. aasta aprillis ja kestis umbes 100 päeva. Militsad olid tihedalt seotud tollase valitsuse partei ja riiklike julgeolekujõududega: neile jagati relvi, neid koolitati ning neid kasutati tsiviilelanikkonna ründamiseks ja etniliste loendite täitmiseks. Miilitsad korraldasid maanteel kontrolpunkte, koondasid ohvreid nimede ja isikutunnistuste alusel ning viisid läbi massimõrvu, vägistamisi ja muul moel massiivset julmuste kampaaniat.
Genotsiidi ajal kasutati aktiivselt ka propaganda- ja kommunikasioonikanaleid, et õhutada vihkamist ja organiseerida rünnakuid. Raadiojaamad, trükimeedia ja kohalike organisatsioonide kaudu levitati väljatöötatud vihapropagandat, mis dehumaniseeris tutsisid ja õigustas vägivalda. Impuzamugambi ja Interahamwe liikmed tegutsesid sageli koos professionaalse relvajõuga, jagades vastutust nii organiseerimise kui ka vahetute tapmiste eest.
Ohvrite arvu hindamiseks kasutatakse üldiselt umbes 500 000–1 000 000 hukkunut; enimlevinud hinnang on ligikaudu 800 000 inimest. Enamik ohvreid kuulus tutside rühma, kuid hukkusid ka poliitiliselt või eetiliselt erinevalt mõelnud hutud.
Pärast genotsiidi lõppu on paljud Impuzamugambi juhtivad liikmed ja organiseerijad toodud kohalikesse kohtu- või rahvusvahelistesse kohtutesse. Rahvusvaheline Rwandale pühendatud tribunaal (ICTR) ning Rwandas toimunud protsessid ja hiljem ka kogukondlikud gacaca-kohtud on mõningad vahendid, mille abil püüti vastutust selgitada ja süüdlasi karistada. Samuti on algatatud programme ohvrite toetuseks, süüdlaste reintegreerimiseks ning riiklikuks ja rahvusvaheliseks mälestustööks, et säilitada tõde ja ennetada edasisi massikuritegusid.
Peamised tähelepanekud:
- Impuzamugambi oli noortest hutudest koosnev relvarühm, loodud 1992. aastal.
- Selle liidrid ja liikmed tegutsesid koos Interahamwega ning mängisid keskset rolli 1994. aasta genotsiidis.
- Metoodikate hulka kuulusid kontrollpunktid, nimekirjad, relvastatud rünnakud, massi- ja erisurmad ning seksuaalvägivald.
- Pärast genotsiidi on toimunud kohtuprotsessid ning käimas on taastamise-, mälestamise- ja õiguslikud protsessid, et vastutusele võtta süüdlasi ja toetada kogukondade taastumist.
Impuzamugambi kohta
1992. aastal lõid kaks hutu presidenti toetanud erakonda Impuzamugambi ja Interahamwe. Need erakonnad olid äärmuslikud hutu-poolsed rühmitused.
Militsionäärid said väljaõppe Rwanda armeelt. Mõned rühmad ja tunnistajad on öelnud, et ka Prantsuse sõdurid koolitasid miilitsat välja. Üks relvarühmituse komandör kiitles, et tema mehed on nii hästi välja õpetatud, et nad suudavad 20 minutiga tappa 1000 tutsi.
Impuzamugambi genotsiidi ajal
6. aprillil 1994 olid Ruanda president Juvénal Habyarimana ja Burundi president lennukis, mis tulistati alla. Mõlemad mehed olid hutud. Nagu Ameerika Ühendriikide välisministeerium hiljem ütles:
| " | Mõlemad presidendid tapeti. Justkui oleks mahalaskmine olnud signaal, hakkasid sõjaväe- ja miilitsarühmitused koondama ja tapma kõiki tutse ja poliitilisi mõõdukaid [valitsuse liikmed, kes ei olnud äärmuslased], sõltumata nende etnilisest taustast. | " |
Teetõkked
Poole tunni jooksul pärast lennuki kukkumist hakkasid Impuzamugambi ja Interahamwe blokeerima teedeid Ruanda pealinnas Kigalis. Kõik rwandalased pidid kandma isikutunnistusi, millel oli kirjas nende etniline rühm. Militsionäärid tapsid iga tutsi, kelle nad leidsid.
Militsionäärid kasutasid jätkuvalt teetõkkeid, millest sai Rwanda genotsiidi strateegia oluline osa:
- Identifitseerimiskaartide abil oli lihtne öelda, kes oli tutsi.
- Juhid andsid miilitsale nimekirjad inimestest, keda nad tahtsid tappa; kui keegi neist inimestest peatub teesulas, tapab miilits nad ära.
- Teetõkked tegid tutsid liiga hirmul, et proovida Rwandast maanteedel põgeneda.
Ukselt-uksele tapmine
Genotsiidi esimestel päevadel võtsid Rwanda armee ja presidendikaart üle inimeste hukkamise Kigalis. Impuzamugambi ja Interahamwe olid aga nendega koos ja sõdurid õpetasid neile, mida teha. Varsti töötasid nad koos. Kõigepealt tulistasid sõdurid granaate, pisargaasi ja kuulipildujaid kohtadesse, kus tutsid võisid viibida. Siis lubati miilitsatel minna sisse ja tappa kõik seal viibijad. Sageli kasutasid nad inimeste tapmiseks macheteid või nuiad. Seejärel otsisid sõdurid ja miilits sentimeetrihaaval üles kõik, kes võisid end veel varjata.
Nii tapsid Rwanda armee ja miilitsad 20 000 inimest genotsiidi esimese viie päeva jooksul.
Genotsiidi levitamine
Human Rights Watchi andmetel oli enne 6. aprilli miilitsatel vaid umbes 2000 liiget, enamasti Kigalis. Kuid: "Kui genotsiid algas ja miilitsaliikmed hakkasid vägivallast kasu lõikama, [kasvas nende arv kiiresti] kahekümne ja kolmekümne tuhande vaheliseks [kogu] riigis[.]" Lõpuks kasvasid Impuzamugambi ja Interahamwe nii palju, et koos oli neil 50 000 liiget. See oli poole vähem liikmeid kui Rwanda tavalisel armeel oli.
See võimaldas relvarühmitustel levitada genotsiidi kogu Rwandas. Militsiaid oli üle kogu riigi. Siiski ei sooritanud miilits kõiki tapmisi genotsiidi käigus. Nad julgustasid ja mõnikord sundisid tavalisi inimesi tapma oma tutsi naabreid, sõpru, naisi või mehi. Kui nad seda ei teinud, tapeti nad ise.
Militsionäärid tapsid putsi rühmi, kes püüdsid end varjata sellistes kohtades nagu koolid ja kirikud. Näiteks 21. aprillil 1994. aastal Murambi tehnikakoolis toimunud veresaunas tapsid miilitsaliikmed ühe päevaga peaaegu 65 000 tutsi.
Militsionäärid vägistasid ja ründasid seksuaalselt ka paljusid naisi ja tüdrukuid. Kokku vägistati genotsiidi ajal 150 000-250 000 naist ja tüdrukut (kuigi ei ole võimalik teada, kui palju neist kuritegudest panid toime miilitsad ja kui palju sõjaväelased).
Murambi tehnikakoolis tapetud inimeste koljud
Genotsiidi lõpp
Uganda armee ühines tutsi mässuliste armeega, kes võitlesid äärmuslike hutude vastu. Vähehaaval võtsid nad kontrolli üle üha enamate Rwanda piirkondade üle. Lõpuks, 4. juulil 1994, võtsid nad Kigali kontrolli alla.
Pärast seda põgenes umbes kaks miljonit hutut Ruandast Zaire'i (praeguse nimega Kongo Demokraatlik Vabariik). Kui tutsid olid kontrolli all, lõppes genotsiid.
Süüdistamine ja karistamine
Paljud Impuzamugambid kuulusid nende kahe miljoni inimese hulka, kes põgenesid Ruandast Ida-Zaire'i. Tutsi ja Uganda armeed läksid neile järele. BBC andmetel: "Inimõiguste rühmitused ütlevad, et [tutsi mässuliste armee] tappis tuhandeid hutu tsiviilelanikke, kui nad võtsid võimu - ja veel rohkem pärast seda, kui nad läksid [Zaire'i] [miilitsate] järel." Siiski ei ole võimalik teada, kui palju Impuzamugambi liikmeid võis surma saada.
Rahvusvaheline kohus suutis siiski kaks Impuzamugambi komandöri süüdi mõista: Hassan Ngeze ja Jean Bosco Barayagwiza. 1995. aastal asutas ÜRO Julgeolekunõukogu Rwanda rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICTR). Selle eesmärk oli võtta vastutusele inimesi, kes osalesid genotsiidis, sõjakuritegudes või inimsusevastastes kuritegudes.
2003. aastal leidis ICTR, et nii Ngeze kui ka Barayagwiza on süüdi genotsiidi kavandamises ja juhtimises, püüdes panna teisi inimesi genotsiidi toime panema ning inimsusevastastes kuritegudes. Mõlemale mõisteti eluaegne vanglakaristus. Barayagwiza suhtes määratud karistust vähendati hiljem juriidilise vea tõttu 35 aastani. Ta jääb vanglasse vähemalt 27 aastaks.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Impuzamugambi?
V: Impuzamugambi oli 1992. aastal Rwandas loodud miilits.
K: Mida tähendab mõiste "Impuzamugambi"?
V: "Impuzamugambi" tähendab Ruanda ametlikus keeles Kinyarwanda "neid, kellel on sama eesmärk".
K: Kes moodustasid Impuzamugambi?
V: Impuzamugambi koosnesid hutudeks kutsutud etnilise rühma noortest.
K: Kas oli sarnane miilits, mis koosnes noortest hutudest?
V: Jah, sarnane miilits nimega Interahamwe koosnes samuti noortest hutudest.
K: Mis oli Impuzamugambi ja Interahamwe peamine eesmärk?
V: Impuzamugambi ja Interahamwe peamine eesmärk oli tappa Rwanda genotsiidi käigus kümneid tuhandeid tutse, teise etnilise rühma liikmeid.
K: Kas need relvarühmitused tapsid ka mõned hutud?
V: Jah, nad tapsid ka mõned hutud, kes ei nõustunud hutupoolse valitsusega.
K: Millal toimus Rwanda genotsiid?
V: Rwanda genotsiid toimus 1994. aastal.
Otsige