Kool: tähendus, tüübid ja koolihariduse vormid

Kool on koht või süsteem, kus inimesed saavad teadmisi, oskusi ja sotsiaalseid kogemusi. Koolis õpitakse tavaliselt selliseid põhivaldkondi nagu lugemine, kirjutamine ja matemaatika, aga ka palju muid aineid ja praktilisi oskusi. Õpilaste õppimist juhendavad üks või mitu õpetajat ning haridus mõjutab inimese võimalusi tööle ja ühiskonnas osalemiseks.

Tasemed ja tüübid

Haridussüsteem jaguneb sageli erinevateks tasanditeks. Need võivad riigiti erineda, kuid üldiselt on levinud järgmised:

• Eelkool/lasteaed – varajane õpe ja sotsialiseerumine enne kooliiga;
• Põhikool/algkool – esmased lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskused ning laiem üldharidus;
• Keskkool/gümnaasium – süvendatud üldained ja ettevalmistus kõrghariduseks või tööks;
• Kutseõpe – kutsekoolides omandatakse praktilisi oskusi konkreetseks elukutseks;
• Kõrgkoolid – kolledžid ja ülikoolid pakuvad erialast ja teaduslikku haridust täiskasvanutele ja neile, kes on lõpetanud eelneva taseme.

Õppevormid ja keskkonnad

Õppimine võib toimuda mitmes vormis. Tavaklassis toimuv õpe on tavaline, kuid leidub ka alternatiive:

• Klassipõhine õpe – õpetaja juhib gruppi õpilasi õppetunnis;
• Rühm- või projektõpe – õpilased töötavad koos projektide kallal;
• Välisõpe ja praktiline õpe – looduses, töökodades või ettevõtetes omandatakse praktilisi kogemusi;
• Distants- ja veebipõhine õpe – interneti ja digivahendite abil õppimine, mis võimaldab paindlikkust;
• Koduharidus – vanemate või juhendaja poolt kodus korraldatud õpe;
• Täiskasvanuharidus ja ümberõpe – elukestev õpe, lühemad kursused ja koolitused tööalaseks kompetentsiks.

Õpetajad, ained ja erialaõpe

Väiksemate laste puhul õpetab sageli üks õpetaja kõiki aineid, kuid vanemates klassides on õpetajad tavaliselt erialaõpetajad. Lisaks põhioskustele õpetatakse ka loodusteadusi, kunste (näiteks muusika), humanitaarteadusi (näiteks geograafia ja ajalugu,) ning keeli. Kutsekoolides keskendutakse tööks vajalikule praktilisele oskusteabele ja praktikavõimalustele.

Õpetaja roll hõlmab teadmiste edasiandmist, oskuste arendamist, õpilaste motiveerimist ning sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste toetust. Hindamine toimub hinnete, eksamite, praktiliste tööde ja lõpudiplomite kaudu.

Kohustuslikkus ja kestus

Paljudes riikides peavad lapsed käima koolis teatud arvu aastaid ning haridus on sageli kuni põhihariduse lõpuni kohustuslik. Koolikohustus ja vanusevahemikud erinevad riigiti. Mõned inimesed õpivad kauem, sest teatud elukutsed või kõrgemad ametikohad nõuavad lisaharidust või kraadi.

Erivajadused ja erikoolid

Mõned õpilased ei õpi tavaklassis ühe või teise põhjuse tõttu. Näiteks raske psüühikahäirega lapsed või õpilased, kellel on spetsiifilised õpiraskused, võivad vajada eriväljaõpet või kohandatud õpikeskkonda. Sellisel juhul ei pea nad alati käima tavakoolis — neile on loodud eriprogrammid, tugiteenused või võimalus õppida erikoolis. Samuti on olemas erikoolid, kus õpetatakse spetsiaalseid aineid või meetodeid, mida tavakoolis ei pruugita pakkuda.

Aimsed, kasud ja väljakutsed

Peamised kooli eesmärgid on teadmiste ja oskuste edasiandmine, kriitilise mõtlemise arendamine, sotsiaalsete oskuste kujundamine ning noorte ettevalmistamine töiseks ja ühiskondlikuks eluks. Kooliharidus annab sertifikaate ja diplomeid, mis aitavad tööturule sisenemisel.

Samas seisavad koolid silmitsi väljakutsetega: ebaõiglane ligipääs kvaliteetsele haridusele, ressursipuudus, õpetajate koormus, eriõppija vajaduste rahuldamine ning tehnoloogilise arengu kiire tempos püsimine. Lahendused hõlmavad paremat õpetajakoolitust, tugisüsteeme, kaasavat haridust ja digioskuste arendamist.

Lisainfo

Õppesüsteemide täpne korraldus, õppeainete nimetused ja kestused võivad riigiti erineda. Kui soovid teada konkreetse riigi haridussüsteemist või koolitüüpide vanuselist jaotusest, võin otsida ja kokku võtta täpsemad andmed vastava riigi kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kool?

K: Millised teemad on koolihariduse kesksed?

K: Mitu õpilast on tavaliselt ühes klassiruumis põhikoolis?

K: Kas on olemas eri tüüpi koole?

K: Kas õppimine toimub ainult klassiruumis?

K: Kes käivad kolledžites ja ülikoolides?

K: Millistes koolides õpetatakse oskusi, mida inimesed vajavad tööks?

Otsing