Rassism

Rass ja rahvus

Inimesed liigitavad end sageli rassi või rahvuse järgi. Nad teevad seda nii põlvnemise kui ka nähtavate tunnuste, näiteks nahavärvi ja näojoonte alusel. Samasse etnilisse rühma kuuluvaid inimesi ühendab sageli põlvnemine, nad räägivad sama keelt, neil on sama kultuur ja nad elavad samades kohtades.

Teadlased väidavad siiski, et bioloogiliselt ei mahu inimesed nendesse kategooriatesse. Erinevate rasside inimeste DNA on väga sarnane. Geneetilised ja arheoloogilised tõendid viitavad sellele, et kõik inimesed pärinevad ühest ja samast Ida-Aafrika varajasest inimrühmast. See tähendab, et erinevad rassid ei tekkinud eri aegadel. Kõik inimesed pärinesid ühest ja samast rassist ja jagunesid hiljem eri rassideks. Kuna valgetel inimestel oli ajalooliselt rohkem võimu, nimetavad mõned inimesed valgete vastu suunatud rassismi vastupidiseks rassismiks.

Rassismi ajaloolised näited

• Jim Crow seadused Ameerika Ühendriikides, umbes 1890-1960
• Nürnbergi seadused ja holokaust natsi-Saksamaal 1935-45
• Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidiseadused pärast 1948. aastat
• Valge Austraalia poliitika Austraalias
• Ku Klux Klan, valge ülemäärase vägivalla guru

Rassistlikud ideoloogiad

Selles osas puuduvad allikad. Te saate aidata Vikipeediat, leides häid allikaid ja lisades need. (detsember 2012)

Euroopa rassism

18. sajandi lõpus hakkasid eurooplased kasutama mõistet "aarialased", et viidata algsetele eelajaloolistele proto-indoeurooplastele ja nende järeltulijatele kuni tänapäevani (st indoeuroopa rahvastele - neile kaukaaslastele, kes räägivad indoeuroopa keeli). Tollal eeldati ka, et aarialased olid kultuuriliselt kõrgemad inimesed. sajandi lõpus hakkasid mõned eurooplased kasutama aarialaste nime ainult Euroopa põhjamaiste rahvaste (indoeuroopa rahvaste üks haru) kui "puhta", "aadliku" ja rassiliselt "kõrgema" rassi kohta, kes väidetavalt põlvnesid algsetest aaria hõimudest. Teooria, et aarialased tulid kõigepealt Euroopast, sai eriti populaarseks Saksamaal ja vähemal määral ka Austrias ja Ungaris.

Sellele maailmatunnetusele tugines palju eelarvamusi, sest nii eurooplased kui ka idamaalased pidasid end teistest nahavärvidest paremaks, mis viisid Aafrika orjuse, apartheidini, Jim Crow'i seaduste, natsismi ja Jaapani imperialismini.

Rassism on kolonialism

Kui eurooplased tulid Ameerikasse, tapsid nad tuhandeid indiaanlasi ja kui Euroopa asunikud jõudsid Austraaliasse, hakkasid nad tapma suurt hulka aborigeene.

Oma impeeriumide sünniga kannatasid paljud teised põlisrahvad Kanadas, Uus-Meremaal, Hiinas, Pakistanis, Bangladeshis ja Indias.

Jaapanil olid sarnased arusaamad ka oma kolooniate hiinlaste ja korealaste kohta.

Inglise-prantsuse rassism

Rassism Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Prantsusmaal seisnes tavaliselt juutide, romade ja vähemuste, nagu Prantsuse baskide, õiguste piiramises.

Kui need riigid said pärast 1950. aastaid iseseisvaks, rändasid paljud neist Ühendkuningriiki ja Prantsusmaale, kuid nende vastu võeti meetmeid. Mõned Briti kohvikud ja hotellid ei võtnud Kariibi mere piirkonna külalisi vastu ning prantslased panid araablasi end mõnes Prantsuse linnas samuti ebasoovitavalt tundma. Alates 1960ndatest aastatest on Ühendkuningriiki kolinud India, Pakistani ja Bangladeshi elanikud, keda on ohvriks langetatud ja "Paki-bashed". 2001. aasta 11. september 2001 on suurendanud prantslaste ja brittide hirmu islami ja araablaste suhtes üldiselt. Ka Poola ja Brasiilia võõrtööjõudu diskrimineeritakse mõnes kohas. Rassistlikud erakonnad nagu Briti Rahvuslik Partei ja Rahvusrinne kasutavad neid hirme ära, et saada hääli.

Rassism natsismis

Väidetavaid teaduslikke avastusi rassiliste erinevuste kohta kasutas natside Saksamaa rassistliku poliitika õigustamiseks oma "Suur-Saksamaa" (Großdeutschland) kontseptsiooniga ja põhjamaise rassi ideega. Natside suhtumine juutidesse oli antisemiitlik ja süüdistas neid ekslikult Saksamaa kaotuses I maailmasõjas ja suures majanduslanguses. Natsid ja mõned nende antisemiitlikud liitlased, nagu Ungari, sooritasid Teise maailmasõja holokausti ajal juutide vastu genotsiidi.

Nii natsid kui ka Rumeenia raudne kaardivägi kiusasid taga ka romasid, keda peeti väidetavalt madalama "indiaani" rassi osaks. Teise maailmasõja ajal alustasid natsid süstemaatilist katset romade genotsiidiks, mida tuntakse Porajmosena. Natsid tapsid teadlikult ka tuhandeid slaavlasi, lesbid, kommunistid, liberaalid ja homoseksuaalid.

Rassism Itaalias

Fašist Benito Mussolini, in a 1919 Nõukogude Venemaad hukka mõistvas kõnes, väitis, et Londoni ja New Yorgi juudi pankurid on Moskva külge ahelatega seotud, ning väitis, et 80 protsenti Nõukogude juhtidest on juudid.

Paljud Itaalia fašistid olid slaavismivastastel seisukohtadel, eriti naaberriikide Jugoslaavia vastu, keda nad pidasid konkurentideks Itaaliaga, kes oli esitanud nõude Jugoslaavia Dalmaatsia piirkonnale.

Mussolini ütles, et Itaalia saab oma tahtmise ja on valmis kasutama jõudu vaidluste lahendamiseks. Varajane näide oli Itaalia pommitamine Kreeka Korfu saarel aastal 1923. Varsti pärast seda õnnestus tal luua Albaanias nukurežiim ja purustada mäss Liibüas, mis oli Itaalia koloonia alates sellest ajast. 1912.

Itaalia, nagu ka Saksamaa, Austria ja Ungari, pidas kõiki slaavlasi ja romasid rumalateks, sotsiaaldarvinismi mõjude tõttu rassiliselt alaväärseteks ja oma põhiõigusi mitteväärivateks. Araabivastast diskrimineerimist kasutati ka osades Liibüa osades.

Rassism Rumeenias

Raudgart oli antisemiitlik fašistlik liikumine ja poliitiline partei Rumeenias aastatel 1927-1941. Nad põlgasid ja mõistsid hukka nii juute kui ka romasid.

Rassism Ameerikas

Ameerika rassism on olnud riigis suur probleem juba enne selle asutamist. Ajalooliselt domineeris valge asunikuühiskond, kuid rass kui mõiste muutus Ameerika Ühendriikides oluliseks teiste rühmade suhtes. Üldiselt on rassistlikud hoiakud riigis olnud kõige koormavamad indiaanlaste, afroameeriklaste ja mõningate "võõraste" tegevuste suhtes, mis on suunatud muu hulgas ka Mehhiko immigrantide vastu. Hiinlastel, jaapanlastel ja iirlastel oli Ameerikas 19. sajandil probleeme, kuid mustanahalised sattusid Jim Crow seaduste alla, mis kunagi eraldasid rassiliselt mõned Ameerika osad mustanahaliste ja valgete vahel. Need tekkisid esimest korda 19. sajandi lõpus ja kestsid kuni 1960. aastate keskpaigani ja 1965. aasta valimisõiguse seaduse vastuvõtmiseni.

Miljonid aafriklased tapeti, kui eurooplased ja araablased pidasid neid vangidena või orjadena. Afroameeriklased ja mõned teised nimetavad seda "mustade holokaustiks".

Ameerika Ühendriikide õigussüsteemi on süüdistatud rassismis. 40% vangidest on mustanahalised. 12% üldelanikkonnast on mustanahalised. New Yorgi politseiprogrammi "stop-and-frisk" on süüdistatud rassilises profileerimises.

Raamat "To Kill A Mockingbird" on tuntud Ameerika romaan, mis keskendub peamiselt rassilisele küsimusele Jim Crow'i ajastul, mida on kirjeldatud eespool.

21. sajandil on teatud mittevalgete inimeste rühmad arvamusel, et kõigil valgetel inimestel on nende ees eelised, mis põhinevad nende nahavärvil, arvestamata perekondlikku tausta, isiklikku ajalugu või praegust olukorda.

Rassism Ühendkuningriigis

Ühendkuningriigis on kaks kõige populaarsemat natsionalistlikku erakonda Briti Rahvuspartei (BNP) ja Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP). On olemas ka rühmitus nimega Inglise Kaitseliit (EDL). Paljud inimesed peavad neid rassistlikuks. Nad on piiramatu sisserände ja islami jüngrite poolt tehtava koloniseerimise vastu. Kuigi moslemid võivad olla mis tahes rassist, on nad tavaliselt Lõuna-Aasiast. Moslemid praktiseerivad traditsiooniliselt šariaadi seadust (mis traditsiooniliselt karistab kurjategijaid avaliku amputatsiooni ja kividega surnuksloopimisega) ja kehtestavad seda. 2013. aasta küsitluses ütles 27% 1000-st 18-24-aastasest britist, et nad ei usalda moslemeid. Ühendkuningriigis on enamik inimesi valged. 7% on aasialased ja 3% mustanahalised. 4,83% Briti elanikkonnast on moslemid.

Apartheid

Lõuna-Aafrika apartheidiseadused olid süsteem, mida kasutati mitmete mittevalgete inimeste õiguste eitamiseks. Need algasid 1948. aastal. Seadused võimaldasid valgel vähemusel hoida mustanahalist enamust teatud piirkondadest eemal. Mustanahalised pidid kandma spetsiaalseid pabereid (passid) või omama luba elada ja töötada teatud piirkondades. Valged olid vastu mittevalgetega abiellumisele ja ka värvilisi diskrimineeriti, kuid mitte nii rängalt kui mittevalgeid. 1949. aasta seadusega "Segaabielude keelustamine" keelati eri rassist isikute vahelised abielud ja 1950. aasta sündsusetuse seadus muutis seksuaalsuhted teisest rassist isikuga kriminaalkuriteoks. Mustanahalised kannatasid väga palju ja neil keelati ühel hetkel isegi hääletamine. Nelson Mandelast sai 1994. aastal Lõuna-Aafrika esimene mustanahaline president. Mandela lõpetas apartheidi. Praegu diskrimineerivad rassikvootide seadused Lõuna-Aafrikas valgeid. Lõuna-Aafrika mustanahaline president Zuma laulab avalikult "Kill The Boer", mis tähendab "Tapa valge [põllumees]". Genocidewatch.org teatab, et valgeid lõuna-aafriklasi ähvardab genotsiid.

Jaapani Keiserliku Reegliabi Assotsiatsioon (Imperial Rule Assistance Association of Japan)

Keisririigi abistamise ühendus (Taisei Yokusankai) oli Jaapani fašistlike ja natsionalistlike poliitiliste liikumiste, nagu Keisririigi tee fraktsioon (Kōdōha) ja Ida Selts (Tōhōkai), koalitsioon. See moodustati Jaapani peaministri Fumimaro Konoe juhtimisel Enne IRAA loomist oli Konoe juba tõhusalt natsionaliseerinud strateegilised tööstusharud, uudismeedia ja ametiühingud, valmistudes totaalseks sõjaks Hiinaga. Jaapanil oli vaja rohkem maad, mineraale ja kolooniaid, mistõttu nad annekteerisid Korea, Mandžuuria ja osa Hiinast. Jaapanlased pidasid hiinlasi, korealasi ja eurooplasi alaväärseks rassiks, keda tuleks purustada ja ekspluateerida.

Kui Konoe järeltulija Hideki Tōjō võttis IRAA üle, püüdis ta end Jaapani keisri alluvuses kehtestada Jaapani absoluutse juhi ehk šogunina.

Mõned jaapanlased usuvad ikka veel, et nad ei sooritanud nii palju veresaunu, kui läänemaailm ja Hiina ütlesid, et nad tegid.

Keisririigi abiorganisatsiooni logo.


Märk Lõuna-Aafrikast apartheidi ajal.


Segregatsiooni pooldav (segregatiivne) silt restoranil Lancasteri, Ohio osariigis 1938. aastal. Ilmselt võisid siin süüa ainult valged, samas kui mustanahalised ja idamaalased ei olnud sinna oodatud.


Raudkaardi sümbol .


Romad küüditamisel Saksamaal, 22. mai 1940.


Austraallased teevad nüüd jõupingutusi, et aidata aborigeene, keda nad kunagi ammu diskrimineerisid.


Mustanahaline ori, keda peksti väga rängalt. Isik, kes teda lõi, töötas tema omaniku heaks.

Muutuv maailm

Holokausti paljastuste ja ülemaailmsete rassivastaste jõupingutustega muutusid vanad arusaamad rassist ja aeglasemalt kaovad mõned rassiga seotud eelarvamused. Kodanikuõiguste liikumine püüdis vabastada Aafrika päritolu inimesi rassistliku valge ülemvõimu valitsemisest Lõuna-Aafrikas ja USA lõunaosas. Pärast 50 aastat kestnud keeldu said mustanahalised Lõuna-Aafrikas hääletada.

Mõnel juhul on positiivne diskrimineerimine ja poliitiline korrektsus viinud olukorra vastupidisse äärmusesse, mis on Ühendkuningriigis, USAs ja Austraalias viinud süüdistusteni vastupidises rassismis, s.t rassismis etniliste vähemuste kasuks, mitte nende vastu. "Poliitiline korrektsus" on termin, mida kasutatakse keele, ideede, poliitika või käitumise puhul, mille eesmärk on minimeerida soolise, rassilise, kultuurilise, puudega, vanemaealiste või muude identiteedirühmade solvamist. Seevastu terminit "poliitiliselt ebakorrektne" kasutatakse keele või ideede kohta, mis võivad tekitada solvanguid või mida ei piira õigeusku või head kombed (nt rassistid ja islamofoobid).

Hispaanlastest elanikkonna kasv Mehhikost ja mujalt pärit sisserände kaudu koos kõrge sündimusega on üks tegur USA rahvaarvu kasvus viimase veerandsajandi jooksul. 2000. aasta rahvaloenduse kohaselt oli ka põlisameeriklaste/ameeriklaste rahvaarv kõige suurem, 4,5 miljonit, alates USA asutamisest 1776. aastal.

Seotud leheküljed

• Rass (sotsioloogia)
• Apartheid
• Natsid
• Diskrimineerimine
• KKK
• Rassiline segregatsioon
• Konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta