Valge ülemvõim: mõiste, ideoloogia ja tagajärjed
Artikkel selgitab valge ülemvõimu mõistet, ideoloogiat ja tagajärgi — rassism, eraldatus ja antisemitism ning nende mõju ühiskonnale ja konfliktidele.
Valge ülemvõim on uskumus, et valged inimesed on teistest rassidest paremad ning et neil on õigus ühiskonnas domineerida. Seda terminit kasutatakse nii isikliku hoiakuna kui ka poliitilise ideoloogia kirjeldamiseks, mille eesmärk on säilitada või taastada valgete inimeste poliitiline ja sotsiaalne domineerimine. Valge ülemvõimu ideoloogia tugineb rassilisele hierarhiseerimisele ja olulisele vaenulikkusele teiste rühmade suhtes.
Mõiste ja eristused
Valge ülemvõim on üks vorm rassismist, kuid seda ei tohiks segi ajada üksikute inimeste poliitiliste või moraalsete vaadetega, mis ei püüa rassilist hierarhiat süsteemselt kehtestada. Valge ülemvõimu pooldajad toetavad sageli rasistlikku segregatsiooni ehk ideed, et eri rasside inimesed peaksid elama ja toimima eraldi. Selle ideoloogia juures käib sageli käsikäes ka antisemitism (juudivastane viha), samuti vaen igasuguse mitmekesisuse ja immigratsiooni vastu.
Ajalooline taust
Valge ülemvõimu ideed on esinenud eri kujul läbi ajaloo: kolonialismist ja orjandusest kuni 20. sajandi rassilise segregatsiooni ja natsismi poliitikani. Praktikas on need ideoloogiad viinud süsteemse diskrimineerimise, sotsiaalse alavääristamise, vägivaldsete rünnakute ning ka massimõrvadeni. Kõneldes tänapäevastest rühmitustest, kuuluvad sellesse laias plaanis nii ajaloolised organisatsioonid kui ka kaasaegsed äärmuslikud liikumised (nt KKK, natsismist lähtuvad rühmitused, neo-natsid ja valge rahvuslus).
Ideoloogiad ja rühmitused
Valge ülemvõimu poliitilised variandid ulatuvad pseudo-teaduslikest rassiteooriatest kuni religioossete või vandenõuteoreetiliste seletusteni. Rühmitused võivad olla organiseeritud parimaks näiteks salajased või avalikult tegutsevad grupeeringud, mis kasutavad sümboleid (nt natsismiga seotud sümbolid, Konföderatsiooni lipp, jms), propaganda ja vahel ka vägivalla julgustamise kaudu oma eesmärkide saavutamiseks.
Manifestatsioonid ja tagajärjed
Valge ülemvõimu väljendused võivad olla nii verbaalsed (solvangud, vihapropaganda) kui ka tegevuslikud (õigusvastane vägivallaakt, vandalism, rünnakud teatud inimrühmade vastu). Selle ideoloogia püsiv mõju on vaimne ja ühiskondlik: marginaliseerumine, ebavõrdsus tööturul, hariduses ja õiguskorra rakendamisel ning sügav sotsiaalne pinge. Ajalooliselt on sellised vaated viinud ka genotsiidi ja etnilise puhastamiseni.
Õiguslik ja ühiskondlik vastus
Paljudes riikides on rassistlikud ja vägivallale õhutavad tegevused kuritegudena karistatavad ning tihti on kehtestatud seadused vihkamissõnumi, küberrünnakute ja vihapõhiste tõrjutamiste vastu. Samuti tegutsevad mitmed valitsusvälised organisatsioonid ja kogukondlikud algatused, mis aitavad ohvritel, osutavad õiguslikku ja psühhosotsiaalset tuge ning töötavad ennetuse ja hariduse kallal.
Kuidas ennetada ja reageerida
Valge ülemvõimu leviku vastu saab tegutseda mitmel tasandil:
- Haridus: rassismist ja ajaloost rääkimine koolides ja kogukondades ning kriitilise meediapädevuse arendamine.
- Seadus ja poliitika: tõhusad seadused vihategevuse ja -kõne piiramiseks ning õiguskaitseorganite koolitamine vihapõhiste kuritegude käsitlemisel.
- Kogukonna toetus: ohvrite abistamine, kohalike kogukondade vahelise dialoogi tugevdamine ja sotsiaalsete tugivõrgustike loomine.
- Online-jälgimine ja vastumeetmed: digitaalsete platvormide vastutus äärmusliku sisu leviku tõkestamisel ning kasutajate harimine valeinfo ja vandenõuteooriate äratundmisel.
Kui näete või kogete vihapõhiseid rünnakuid või õhutamist, on oluline sellest teatada vastavatele ametiasutustele või usaldusväärsetele organisatsioonidele, mis tegelevad ohvrite kaitsega. Ühiskondlik vastutus, haridus ja juriidiline reageerimine on vajalikud selleks, et vähendada valge ülemvõimu mõju ja kaitsta rühmi, keda see ohustab.
The Good Citizen 1926, väljaandja Pillar of Fire International
Ajalugu
Poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult oli valge ülemvõim Ameerika Ühendriikides levinud enne Ameerika kodusõda ja aastakümneid pärast seda. Sama kehtib ka valge ülemvõimu režiimide kohta Lõuna-Aafrikas ja Rhodesias ning erinevates Euroopa osades erinevatel aegadel, eelkõige Natsi-Saksamaa Kolmanda Reichi ajal. Valge ülemvõimu mõju suurus lääne kultuurile ja viis, kuidas see mõjutab ühiskonda, on endiselt arutluse all. Mõnes Ameerika Ühendriikide osas ei saanud paljud inimesed, keda peeti mittevalgeteks, hääletada ja nad ei tohtinud osaleda valitsuses. Samuti ei tohtinud nad töötada enamikul riiklikel ametikohtadel - kuni 20. sajandi teise pooleni. Valged juhid pidasid sageli ameerika põliselanikke ja Austraalia aborigeene pigem ühiskonna edasiliikumist takistavateks, kui omaette asukateks. Paljud Euroopast asustatud riigid Vaikse ookeani ääres piirasid sisserännet Aasia ja Vaikse ookeani riikidest. Paljud USA osariigid keelasid rassidevahelised abielud "segunemisvastaste seaduste" kaudu kuni 1967. aastani, mil neid seadusi muudeti. Lõuna-Aafrika Vabariik ja Rhodesia säilitasid oma valgeid ülemvõimu diktaatoreid vastavalt 1994. ja 1980. aastani.
Valge ülemvõimu pooldajad on seostatud skinheadide subkultuuri rassistliku osaga, kuigi kui skinheadide stseen 1960ndate lõpus Ühendkuningriigis esmakordselt välja kujunes, oli see tugevalt mõjutatud Jamaica rude boys'i ja Briti modide poolt. 1980. aastateks oli moodustunud suur valge võimu skinheadide fraktsioon. []
Valge ülemvõimu liikumised ja ideed
Valge ülemvõimu rühmitusi võib leida enamikus riikides ja piirkondades, kus on suur valge elanikkond, sealhulgas Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Kõigis neis piirkondades esindavad nende vaated väikest osa elanikkonnast ja rühmades aktiivselt tegutsevate inimeste hulk on üsna väike. Valge ülemvõimu rühmituste sõjaline lähenemine on põhjustanud selle, et õiguskaitseametnikud jälgivad neid tähelepanelikult. Mõnes Euroopa riigis on olemas vihakõne vastased seadused, samuti muud seadused, mis keelavad või piiravad mõningaid valgeid ülimuslikkuse organisatsioone (kuid mitte kõiki).
Usulised liikumised
Kristliku identiteedi liikumine, mida enamik teisi kristlasi peab ketserlikuks, on tihedalt seotud valge ülemvõimu liikumisega. [] Kuigi Ku Klux Klani põhjused rassilise segregatsiooni toetamiseks ei põhine peamiselt religioossetel ideaalidel, on mõned Klani rühmitused oma põhjaeuroopalike/germaani juurte tõttu avalikult kristlikud protestantlikud. Mõned valge ülemvõimu pooldajad ütlevad, et nad järgivad odinistlikku usku, kuigi enamik odiniste lükkab valge ülemvõimu tagasi ja valge ülemvõimu pooldajad moodustavad vaid väikese osa neist, kes toetavad odinismi (usk Põhjamaade mütoloogia jumalatesse). Mõned valge ülemvõimu rühmitused, näiteks Lõuna-Aafrika Boeremag, ühendavad kristluse ja odinismi elemente.
Looja Maailmakirik, mida nüüd nimetatakse Loovusliikumiseks, propageerib föderaalselt tunnustatud rassilist usutunnistust nimega Loovus. Põhiline ideoloogia põhineb ideel, et terve mõistus on terve kehas terve ühiskonnas terve keskkonnas. Religioon on pühendunud "valge rassi ellujäämisele, laienemisele ja arengule" ning "valgem ja heledama maailma ehitamisele". Kesksel kohal on ainulaadne "püha sõda", millele viidatakse kui "RAHOWA", mille käigus valge rassi liikmed peavad astuma samme oma valge rassi säilitamiseks. Nad usuvad, et kõik rassid on omavahel vaenujalal territooriumi ja loodusvarade pärast ning nende sõda on ususõda. Nad ei ole kristlased ja sisuliselt ateistlikud agnostikud.
Teise Ku Klux Klani liikmed 1923. aasta miitingul.
Seotud leheküljed
- apartheid, valgete inimeste valitsemissüsteem Lõuna-Aafrikas
- Master race, uskumus, et üks rass on või peaks olema domineeriv.
Küsimused ja vastused
K: Mis on valge ülemvõim?
V: Valge ülemvõimu on uskumus, et valged inimesed on paremad kui kõik teised rassid, ning näitab valgete sotsiaalset ja poliitilist domineerimist. See on rassismi üks vorm.
K: Mida tahavad valged ülemvõimu pooldajad?
V: Valge ülemvõimu pooldajad tahavad rassilist eraldatust, mis tähendab, et eri rassidest inimesed elavad eraldi.
K: Keda on valged ülimuslikkuse pooldajad sihikule võtnud?
V: Valge ülemvõimu pooldajad on sihikule võtnud indiaanlased, aasialased, mitmerassilised inimesed, Lähis-Ida inimesed, mustlased, moslemid, mestizod või põlisrahvad, mittevalged latiinod ja LGBTQ+ inimesed.
Küsimus: Keda peavad valged ülimuslikkuse pooldajad oma suurimaks ohuks?
V: Valge ülemvõimu pooldajad peavad sageli juute oma suurimaks ohuks, sest nad arvavad, et juudid suudavad palju kergemini seguneda kui teised etnilised rühmad.
K: Kas valge ülemvõimu pooldajad on üksmeelel?
V: Ei, valge ülemvõimu pooldajate seas ei ole üksmeelt selles, keda peetakse "valgeks" ega ka selles, milline rühm on nende suurim vaenlane.
Otsige