Ameerika Ühendriikide presidendi ja asepresidendi valimine on kaudne hääletus, mille käigus kodanikud hääletavad USA valimiskolleegiumi liikmete poolt. Need valijamehed annavad seejärel presidendi ja asepresidendi kohta otsehääle. Valimistel peab presidendi või asepresidendi kandidaat saama absoluutse enamuse valimiskolleegiumi häältest, et võita otseselt. Kui presidendi kandidaat ei saa enamust, valib presidendi esindajatekoda; kui asepresidendi kandidaat ei saa enamust, otsustab senat. Presidendivalimised toimuvad iga nelja aasta tagant valimispäeval, mis alates 1845. aastast on novembrikuu esimesele esmaspäevale järgnev teisipäev ja langeb sageli kokku teiste föderaal-, osariigi- ja kohalike valimistega. Varasem näide: viimased Ameerika Ühendriikide presidendivalimised toimusid 8. novembril 2016; järgmised riiklikud presidendivalimised peeti 5. novembril 2024.

Valimiskollegiumi koosseis ja häälte jagunemine

Valimiskolleegium koosneb kokku 538 valijamehest. See arv tekib senati- ja esindajatekoja liikmete põhjal: iga osariik saab sama palju valijamehi kui tal on senaatoreid ja esindajaid üheskoos, ning Washington D.C.-l on lisaks kuni kolm valijameest (23. muudatus). Absoluutne enamus kõigist valimiskolleegiumi häältest on hetkel 270 häält.

Suur osa osariikidest kasutab osariigi tasandil «winner-takes-all» põhimõtet, st kõik osariigi elektori hääled lähevad sellele kandidaadile, kes võidab osariigis populaarse hääle. Erandid on Maine ja Nebraska, mis jagavad hääli osaliselt kongressipiirkondade kaupa.

Kuidas valijamehed valitakse ja kuidas nad hääletavad

  • Enne üldvalimisi toimuvad parteide primaarid ja parteikongressid, kus määratakse nominentide kandidaadid (tavaliselt aasta esimesel poolel kuni suve keskel).
  • Üldvalimisel novembris hääletavad valijad formaalselt osariigi poolt ette nähtud valijameeste nimekirja poolt; populaarne hääl määrab, millised valijamehed osariiku esindavad.
  • Valijamehed kogunevad oma osariigis detsembris (tavaliselt esimesel esmaspäeval pärast teist kolmapäeva detsembris — ametlikult «the first Monday after the second Wednesday in December») ja annavad kaks eraldi häält: ühe presidendi ja ühe asepresidendi kandidaadi jaoks (see kord on sätestatud 12. muudatusega).
  • Valijameeste hääled sertifitseeritakse ja saadetakse Kongressile, kus presidendi ametivanne kinnitatakse tavaliselt jaanuaris (tavaliselt esimese kahe nädala jooksul pärast uue aasta algust) ning ametlik hääletuse üleriigiline kokkuarv tehakse Kongressi ühisseansil (tavaliselt 6. jaanuaril pärast novembrivalimisi).

Kui keegi ei saa enamust

  • Kui ükski presidendikandidaatidest ei saa valimiskollegiumis enamat häält kui enamus (270+), otsustab presidendi üle esindajatekoda. Seal hääletavad delegatsioonid osariigi kaupa (iga osariikil üks hääl) ja valitakse kolmest enim hääli saanud kandidaadist.
  • Kui asepresidendi kandidaat ei saa enamust, otsustab senat; seal hääletab iga senaator eraldi ja valitakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

Tähtsad tähtajad ja menetlused

  • Primaarid ja eriolukorrad: poliitilised parteid korraldavad vähehaaval primaar- ja erakongresside süsteemi, mille täpsed kuupäevad ja reeglid sõltuvad osariikidest ja parteidest.
  • Üldvalimispäev: novembri esimesel teisipäeval pärast novembri esimest esmaspäeva (alates 1845).
  • Valijameeste kogunemine ja hääletamine: tavaliselt esimene esmaspäev pärast teist kolmapäeva detsembris.
  • Kongressi ametlik kokkuarvamine: ühisseanss, kus avatakse ja loetakse valijameeste hääled (tavaliselt 6. jaanuaril), ning seejärel kuulutatakse ametlikult välja võitja.
  • Ametisseastumine: võitja astub ametisse 20. jaanuaril kell 12:00 (20. muudatus).

Muud tähelepanekud ja vaidlused

Valimissüsteem on olnud ajast aega vaidluste all: kriitikud osutavad, et kaudne süsteem võib anda võidu kandidaadile, kes ei ole saanud rohkem populaarset häält riigis tervikuna. Selle probleemi lahendamiseks on tekkinud erinevaid ettepanekuid, sh üleriigilise otsese rahvahääletuse kehtestamine või osariikidevahelised kokkulepped nagu National Popular Vote Interstate Compact, mis paneb osariigid andma oma valijameeste hääled rahvusliku populaarse häälteenamuse saajale, kui kokkuleppus osalevate osariikide valijameeste arv jõuab kokku vähemalt 270-ni.

Sageli kommentaarides kajastub ka teema «usaldamatud» või «ebakindlad» valijamehed (faithless electors), kes ei hääleta vastavalt oma osariigi viimasele populaarsele häälele. Pärast ülemkohtu otsust Chiafalo v. Washington (2020) on aga osade osariikide seadused, mis nõuavad valijameestelt hääletamispinget või võimaldavad trahvi/vahetust, õiguspärased.

Kui vajate, saan lisada ka graafiku valimistsükli tähtsamatest etappidest, näiteid osariikide häälejaotusest või selgitada üksikasjalikumalt esindajatekoja hääletusprotsessi (osariikide delegatsioonide süsteemi).