2016. aasta Ameerika Ühendriikidepresidendivalimised toimusid teisipäeval, 8. novembril 2016. Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks ja 48. asepresidendiks. Endine president Barack Obama ei saanud Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 22. muudatuse kohaselt, mis sätestab, et president võib olla ametis ainult kuni kaks ametiaega, kandideerida kolmandaks ametiajaks.

Pärast valimisi nimetati Donald Trump Ameerika Ühendriikide presidendiks ja tema kandidaat Mike Pence Ameerika Ühendriikide asepresidendiks. Trump sai 304 valijahäält, mis on 34 häält rohkem, kui oli vaja võitmiseks, Clinton aga 227 häält. Kuigi Clinton võitis rahva häälte arvu, otsustavad valimiste tegeliku võitja valimishääled. Trump astus ametisse 20. jaanuaril 2017.

Kes kandideerisid ja eelvalimised

Põhikonkurendid olid vabariiklasest ärimees ja telerist tuntud isik Donald Trump ning demokraadist endine välisministri kandidaadina tuntud poliitik Hillary Clinton. Demokraatide sisevõitluses oli oluline vastasseis Hillary Clintoni ja senati liikme Bernie Sandersi vahel; vabariiklaste esindusõigusel osales suur hulk kandidaate, sealhulgas Ted Cruz, Marco Rubio, John Kasich ja teised. Eelvalimised (primaries ja caucuses) kestsid mitu kuud ning määrasid ära parteide ametlikud kandidaadid.

Valimissüsteem ja otsustavad osariigid

Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemuse määrab valimiskogu (Electoral College), mitte otseselt rahvahääl. Igal osariigil on määratud arv valimishääli, mis põhineb osariigi kongressi esindajate arvul. 2016. aastal olid otsustavad ja väga napid võidud mitmes kesk- ja põhjapoolses osariigis nagu Michigan, Wisconsin ja Pennsylvania, mille napid kaotused Clintoni jaoks tekitasid olukorra, kus ta võitis rahvahääletuse, kuid jäi alla valimiskogus.

Tulemused ja numbrid

  • Valimiskogu häältes: Donald Trump 304, Hillary Clinton 227 (tulemused sisaldavad mõningaid usaldamatuid valijate hääli; valimiskogu koguprotsess kinnitas presidendi valimise).
  • Rahvahääled: Hillary Clinton sai rohkem hääli koguarvult kui Donald Trump — Clinton sai ligikaudu 65,85 miljonit hääl, Trump umbes 62,98 miljonit hääl, mis tähendab, et Clinton võitis rahvahääle enamuse enam kui kaheksa sajade tuhandete kuni ~2,87 miljoni häälega.
  • Kolmandate erakondade kandidaatideks olid näiteks Libertaarse partei kandidaat Gary Johnson ja Rohelise Partei kandidaat Jill Stein, kes mõnel juhul mõjutasid tasakaalu pingelistes osariikides.

Vaidlused, skandaalid ja uurimised

2016. aasta valimised olid tugevate poliitiliste pingete, meedia tähelepanu ja mitmete vastuoluliste sündmuste täidetud. Olulised teemad olid:

  • Hillary Clintoni e-kirjade skandaal — Clintoni ametiaegse e-posti kasutamise asjaolud ja FBI uurimine tõid valimiskampaaniale tähelepanu ning FBI direktor James Comey tegi oktoobris 2016 avalduse uurimise ajutise äratõmbamise kohta, mis tekitas kriitikat ja väidetakse, et mõjutas avalikku arvamust.
  • Välisriigi sekkumine ja desinformatsioon — USA ametiasutused tuvastasid, et Venemaa kavandas ja läbi viis informatsioonioperatsioone ning sotsiaalmeedia mõjutuskampaaniaid, et sekkuda valimistesse. Hiljem viis eriprokurör Robert Mueller läbi uurimise, mille raport rõhutas Venemaa sekkumist ja uuris seoseid kampaaniaga.
  • Sotsiaalmeedia ja valeinfo levik — sotsiaalvõrgustikel levinud valeuudised ja mikroturundus said suure rolli valijate mõjutamisel ning tekitasid küsimusi platvormide vastutusest.
  • Hääletuse ümberloendused ja usaldus — pärast valimisi algatati teatud osariikides ümberloendused ja uurimised, mõnel juhul erasektori ja kolmandate isikute algatusel, kuid üldine tulemus kinnitati ja ametlikuks tunnistati Trumpi võit valimiskogus.

Järgnev ja avalik reaktsioon

Ettenähtud inauguratsioon toimus 20. jaanuaril 2017, kui Donald Trump astus ametisse Ameerika Ühendriikide 45. presidendina. Valimiste järgselt toimusid suured meeleavaldused ja poliitilised liikumised, sealhulgas Women's March (naiste marss) ning laiemad arutelud poliitilise polariseerumise, hääletussüsteemi ja välismõju üle.

Mõju ja tähtsus

2016. aasta presidendivalimised jätsid olulise jälje Ameerika ja rahvusvahelisele poliitikale. Tulemus muutis USA sise- ja välispoliitika kursust, tekitas uusi õiguslikke, meediapoliitilisi ja julgeolekualaseid küsimusi ning andis hoogu arutelule valimiskogusüsteemi ja valimiste läbipaistvuse üle.

Oluline on märkida, et valimistulemust ja selle tagamaid on aastate jooksul mitmel korral uuritud ning erinevad aruanded ja analüüsid on toonud välja nii tehnilisi kui poliitilisi detaile, mis aitavad paremini mõista 2016. aasta valimiste keerukust ja tagajärgi.