Libertaarne Partei (USA): ajalugu, ideoloogia ja mõju
Libertaarne Partei (USA): põhjalik ülevaade asutamisest 1971, vabaduslik ideoloogia, kasvav mõju valimistel ja tänane roll Ameerika poliitikas.
Libertarian Party on Ameerika Ühendriikide poliitiline partei, mis asutati 1971. aastal. Parteid juhib riiklik tase, mille üks peamisi organid on Libertarian National Committee; selle esimeheks valiti 2014. aasta juunis Nicholas Sarwark Arizonast.
Libertarian Party on mitmetes mõõtmetes valimiskonkursi ja kandidaatide arvu poolest suuruselt kolmas erakond Ameerika Ühendriikides ning seda peetakse sageli üheks kiiresti kasvavaks kolmandaks jõuks poliitilises maastikus. Partei roll ja mõju on suurem avalikus ideekonkursis kui Kongressi või osariikide tasandil esindatuse põhjal.
Ajalugu
Libertarian Party asutati 1971. aastal rühma vabadusmeelsete aktivistide ja poliitikahuviliste algatusel. Selle algusaegadest on tuntud mitu olulist verstaposti:
- 1972 — Libertarian Party pidas oma esimese rahvuskonventsiooni ja esitas presidendikandidaadina John Hospersi; Hospers sai kaetud ajaloo huvitavuse tõttu ühe elektoraadi hääle.
- 1980ndad–1990ndad — partei kasvas, osaledes kohalikel ja riiklikes valimistel; see periood tõi kaasa pideva kohaloleku ja püüdluse saavutada laiemat valimisõigust (ballot access).
- 2000ndad–2010ndad — Libertarian Party tugevnes kui ideede allikas, eriti vaba turu, isikuvabaduste ja mittesekkumise välispoliitika teemadel; partei esitas mitmeid presidendikandidaate, kelle seas on tuntud nimed nagu Gary Johnson ja Jo Jorgensen.
Ideoloogia ja põhiväärtused
Libertarian Party põhineb libertarianismi ideedel, mille keskseks motoks on individuaalne vabadus ja piiratud valitsuse roll. Peamised põhimõtted on:
- Isikuvabadus: rõhutatakse sõnavabadust, eraelu puutumatust ja valikut elustiili küsimustes.
- Majanduslik vabadus: eelistatakse vabaturgu, madalaid makse, vähem regulatsioone ja eraomandi kaitset.
- Piiratud riik: valitsuse ülesanneteks nähakse esmalt turvalisuse ja õiguse tagamine, mittekohustuslike teenuste üle antakse eelistus erasektorile.
- Mittesekkumine välispoliitikas: tavaliselt toetatakse sõjalise sekkumise vältimist ja rohkem rõhku diplomaatiale ning kaubandussuhetele.
- Õigusriik ja kriminaalõiguse reform: pooldatakse kriminaalõigussüsteemi reformi, narkopoliitika leevendamist ja karistusseadustiku ümbervaatamist.
Organisatsioon ja tegevus
Parteil on riiklik struktuur ja osariiklikud organisatsioonid, mis töötavad kohalike kampaaniate, kandidaatide õhutamise ja valimisõiguse küsimuste kallal. Rahvusorganisatsiooni roll on koordineerida kampaaniaid, pidada konventsioone ja kujundada partei poliitilist platvormi. Libertarian National Committee on üks juhtivaid organid riiklikul tasandil.
Valimiste ja mõju ülevaade
- Libertarian Party on püsiv osaline USA valimiskeskkonnas: kuigi selle esindatus kongressis ja osariikide seadusandlikes koguetes on piiratud, on partei erinõuandes ja valijatele suunatud sõnumites avaldanud mõju poliitilisele diskursusele.
- Mõningad Libertarian Party presidendikandidaadid on saavutanud tähelepanuväärseid rahvuslikke tulemusi, mis on aidanud suurendada partei nähtavust ja nõudlust alternatiivsete poliitikalahenduste järele.
- Süsteemsed piirangud, nagu ühehäälsüsteem (first-past-the-post) ja range ballot access, muudavad kolmandate parteide jaoks üleriigilise esindatuse saavutamise keeruliseks.
Kriitika ja sisemised erimeelsused
Nagu paljudel poliitilistel rühmitustel, esineb Libertarian Party sees arutelusid ja erinevaid suundi. Peamised vaidluskohad on tihti järgmised:
- minarchistide (väike riik) ja anarko-kapitalistlike (praktikas võimalikult vähe või mitte mingit riiki) suundade vahelised erimeelsused;
- poliitilise pragmatismi ja põhimõtelisuse vahelised konfliktid — kas püüda võita hääli ja teha kompromisse või jääda rangelt ideoloogilistele põhimõtetele;
- kriminaalõiguse, narkopoliitika ja välispoliitika spetsiifilised lahendused, mis võivad liikmete seas polariseerida.
Järeldus
Libertarian Party on Ameerika poliitilisel maastikul oluline kolmas jõud, kes propageerib väiksemat valitsust, suuremat individuaalset vabadust ja turumajandust. Kuigi partei ei ole saavutanud suurt esindatust riiklikus seadusandluses, on selle ideed mõjutanud avalikku debatti ja pakkunud valijatele alternatiivi kahe suurema partei programmidele. Parteiga seotud teemad — nagu isikuvabadused, majanduslik vabadus ja välispoliitika mittesekkumine — jätkavad avalikus arutelus tähtsat rolli.
Ideed
Libertaarne partei poliitilised ideed peegeldavad libertaarsuse ideid: vähem reguleeritud turgude, vähem võimsa riigi, tugevate kodanikuvabaduste (samasooliste abielu ja muude LGBT-õiguste pooldamine), kanepi legaliseerimine, kiriku ja riigi lahutamine, avatud immigratsioon, neutraalsus diplomaatilistes küsimustes, teiste riikide sõdadest eemalejäämine, kaubandus- ja reisimisvabadus kõikides välisriikides ning parem demokraatia toetamine. Samuti toetavad nad leebemaid relvaseadusi.
Libertaristlik partei on toetanud ka Ameerika Ühendriikide lahkumist ÜROst ja teistest organisatsioonidest. Kuigi erakonnal ei ole "vasakpoolset" ega "parempoolset" tiiba, peavad paljud seda rohkem vasakpoolseks kui Vabariiklikku parteid, kuid rohkem parempoolseks kui Demokraatlikku parteid. Paljud liikmed ütlevad, et nad on sotsiaalselt liberaalsemad kui demokraadid, kuid raha suhtes konservatiivsemad kui vabariiklased.
2016. aasta märtsi seisuga on üle 410 000 valija, kes on registreeritud liberaalidena. Sajad libertaarlaste kandidaadid on valitud või määratud avalikele ametikohtadele ja tuhanded on kandideerinud libertaarlaste lipu all.
Ideed
Libertaarne partei poliitilised ideed peegeldavad libertaarsuse ideid: vähem reguleeritud turgude, vähem võimsa riigi, tugevate kodanikuvabaduste (samasooliste abielu ja muude LGBT-õiguste toetamine), kanepi legaliseerimine, kiriku ja riigi lahutamine, avatud immigratsioon, neutraalsus diplomaatilistes küsimustes, teiste riikide sõdadest eemalejäämine, kaubandus- ja reisimisvabadus kõikides välisriikides ning parem demokraatia toetamine. Samuti toetavad nad leebemaid relvaseadusi.
Libertaristlik partei on toetanud ka Ameerika Ühendriikide lahkumist ÜROst ja teistest organisatsioonidest. Kuigi erakonnal ei ole "vasakpoolset" ega "parempoolset" tiiba, peavad paljud seda rohkem vasakpoolseks kui Vabariiklikku parteid, kuid rohkem parempoolseks kui Demokraatlikku parteid. Paljud liikmed ütlevad, et nad on sotsiaalselt liberaalsemad kui vabariiklased, kuid raha suhtes konservatiivsemad kui demokraadid.
2016. aasta märtsi seisuga on üle 410 000 valija, kes on registreeritud liberaalidena. Sajad libertaarlaste kandidaadid on valitud või määratud avalikele ametikohtadele ja tuhanded on kandideerinud libertaarlaste lipu all.
Presidendivalimised
Libertaarne Partei on saavutanud mitmeid rekordeid, näiteks oli ta esimene erakond, kes sai Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel naisele hääle. 5. mail 2012 sai Gary Johnson Libertaristliku Partei ametliku kandidaadi Ameerika Ühendriikide presidendiks 2012. aasta valimistel. 2016. aastal sai Johnson taas erakonna kandidaadiks koos kaasvõitleja William Weldiga. Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel 2016. aastal võitsid nad rohkem rahva hääli kui kunagi varem.
Presidendivalimised
Libertaarne Partei on saavutanud mitmeid rekordeid, näiteks oli ta esimene erakond, kes sai Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel naisele hääle. 5. mail 2012 sai Gary Johnson Libertarian Party ametliku kandidaadi Ameerika Ühendriikide presidendiks 2012. aasta valimistel. 2016. aastal sai Johnson taas erakonna kandidaadiks koos kaasvõitleja William Weldiga. Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel 2016. aastal võitsid nad rohkem rahva hääli kui kunagi varem.
Otsige