Mai on aasta viies kuu, mis jääb aprilli ja juuni vahele. Sellel on 31 päeva. Maikuu võis saada oma nime Rooma jumalanna Maia või tõenäolisemalt Rooma viljakusjumalanna Bona Dea järgi, kelle pühad toimusid mais.

Maikuu algus- ja lõpp-päevad varieeruvad aastati ning sõltuvad kalendriaastast (kas aasta on liigaasta või mitte). Seetõttu ei saa üldistada, et mai kunagi algaks või lõppeks alati samal nädalapäeval nagu mõni muu kuu — kattumised võivad esineda, kuid need sõltuvad konkreetsest aastast.

Nime ja traditsioonide taust

Mai nime tuletatakse ladinakeelsest sõnast Maius, mis seostub kevade, viljakuse ja maa elavnemisega. Rooma-ajal kuulutasid mais aset leidnud pühad taimede õitsemist ja kasvamist: näiteks Floralia (õitepühad) ja Bona Dea rituaalid. Mitmes rahvatraditsioonis on mai seotud kevadiste koristus- ja istutustöödega ning pühadega, mis tähistavad looduse ärkamist.

Pühad ja tähtpäevad mais

  • 1. mai – rahvusvaheline töörahvapüha (Töörahvapüha), paljudes riikides avalik püha ja meeleavalduste aeg.
  • Emadepäev – paljudes maades toimub emadepäev mais (tavaliselt mai teine pühapäev).
  • 9. mai – Euroopa päev (Brüsselis) ja mitmes riigis seotud ka Teise maailmasõja lõpu meenutustega.
  • Teised liikuvad pühad – sõltuvalt aastast võivad ka ülestõusmispühadele järgnevad tähtpäevad (nt ülestõusmispühade aegne nelipühade periood, ülestõusmispühade ja ülestõusmispühade vahelised pühad) langeda maini.
  • Rahvatraditsioonid – mitmes Euroopa piirkonnas on mai seotud kevadekuulutavate kommetega: maypole (mai samba) tantsud, kandle- ja laulupidude algus ning kohalikud kevadised rituaalid.

Loodus, ilm ja põllumajandus

Mai on paljudes parasvöötmetes tõeline kevadkuu: õitsevad puud ja põõsad, väljaliblikad ja mesilased muutuvad aktiivseks ning paljud linnud taastavad rände- ja pesitsusrütmi. Aednikud ja põllumehed teevad aktiivselt istutustöid ja külvivad sooja- ning pikema kasvuperioodiga kultuure. Ilm võib olla muutlik — külmaperioodid on enamasti lõppenud, kuid öökülma oht võib mõnel alal püsida.

Sümboolika ja astroloogia

  • Sümbolid – mai on traditsiooniliselt seotud viljakuse, uuenemise, armastuse ja looduse õitsenguga.
  • Tähtkujud – maikuuga seonduvad astroloogiliselt Sõnn (tavaliselt kuni 20. maini) ja Kaksikud (tavaliselt alates 21. maist).
  • Päritolu- ja rahvuslikud variatsioonid – eri kultuurides on maikuul erinevad sümbolid (nt pärn Eestis ja Kesk-Euroopas seotakse kevadise õitsemisega), seega ei ole ühtne universaalne sümboolika.

Huvitavad faktid

  • Mai on paljudele kultuuridele seotud pidude ja karnevalidega, mis tähistavad talve lõppu ja suve saabumist.
  • Ajalooliselt oli mais palju rituaale, mis pidid tagama hea saagi ja pere heaolu järgmise kasvuperioodi jooksul.
  • Erinevates keele- ja rahvatraditsioonides on mai nimi ning tähendused veidi erinevad, ent üldine teema on ühetaoline: elu ärkamine ja kasv.

Maikuu lill on talilill. Selle sünnikivi on smaragd. Smaragdi tähendus on edu armastuses.