Florence Nightingale — inglise meditsiiniõde ja meditsiinistatistika rajaja
Florence Nightingale, OM (12. mai 1820 – 13. august 1910) oli inglise meditsiiniõde, kirjanik ja sotsiaalreformija, keda peetakse kaasaegse õenduskunstiga seotud põhimõtete ning meditsiinistatistika rajajate hulka. Ta tuli laiemalt tuntuks Krimmi sõja ajal (1853–1856), kus juhatas Scutari haiglas haavatud ja haigete sõdureid hooldanud õdede meeskonda ning tegi suure töö haiglate hügieeni ja hoolduse parandamisel.
Õendus ja avalik tegevus
Nightingale’i tegevus muutis õenduse kui ametiala kuvandit: ta pani rõhu puhtusele, korralikule toitumisele, õigele ravijärgsele hooldusele ja andmete kogumisele, et parandada haiglate tööd. 1860. aastal avati tema initsiatiivil Londoni St Thomas’ haiglas esimene professionaalne õenduskool, mis aitas luua õendusele koolituse ja ametialase distsipliini.
Ta oli väga viljakas kirjanik: tema tuntumad teosed on Notes on Nursing (1859) ja mitmed aruanded haiglate ning sõjaväe tervishoiu kohta. Mõned tema kirjutised olid koostatud lihtsas inglise keeles, et need oleksid kergesti arusaadavad ka neile, kelle lugemisoskus on piiratud.
"Leedi lambiga" ja tunnustused
Nightingale’ile pandi rahvuslikult tuntud hüüdnimi „Leedi lambiga“ (The Lady with the Lamp), sest ta käis öösiti patruuide vahel ja kandis kaasas väikest lampi, mis kujunes tema sümboliks. Tema töö ja avalik tegevus tõid talle suurt tunnustust: ta oli esimene naine, kellele anti Briti kuninga/kuninganna poolt antav teenetemärk (Order of Merit) — talle anti OM 1907. aastal.
Meditsiinistatistika ja andmete kasutamine
Nightingale kasutas varakult graafikuid ja skeeme andmete esitamiseks ning töötas sellel alal koos riigi juhtiva avaliku statistika eksperdiga William Farr’iga (William Farr). Tema graafikud, sealhulgas kuulus „polar area“ ehk coxcomb-diagramm, aitasid selgelt näidata, et Krimmi sõja ajal hukkus sõduritest oluliselt rohkem infektsioonide tõttu kui otseses lahingutoimes. See tõstis esile vajaduse parandada sanitaar- ja hügieenitingimusi nii sõjaväes kui ka tsiviilelanikkonna hulgas.
- Olulised saavutused:
- professionaalse õenduse koolituse ja õppekavade algatus;
- süsteemsete haiglate aruannete ja sanitaarreformi edendamine;
- meditsiiniliste andmete esitlemine selgete diagrammide abil, mis mõjutasid poliitilisi otsuseid.
Haiguste teooriad ja vaktsineerimine
Nightingale ja Farr uskusid oma praktilise kogemuse ja tolleaegsete teaduslike arusaamade põhjal miasmateooriasse — arvatakse, et haigusi põhjustab „räpane õhk“. Krimmi sõja jooksul ja selle järel oli suur osa surmadest tingitud halvast hügieenist ja saastunud veest ning levinud olid nakkushaigused nagu düsenteeria, palavik ja koolera. Kõnealune teksti mainitud koolera tõepoolest on vesi- ja toidu kaudu leviv haigus: selle põhjuseks on bakter, mida levitavad inimesed, kes joovad kanalisatsiooniga saastunud vett.
John Snow tõestas Londonis toimunud suure kooleraepideemia ühest puhangu keskpunktist — Broad Streeti veepumbast — lähtuva seose ning avaldas oma uurimistöö 1855. aastal. Tänu tema tööle ja sellele järgnenud uurimustele hakati lõpuks tunnistama, et vee kaudu levivad mikroobid võivad haigusi põhjustada. See mikroobiteooria võeti laiemalt omaks alles järk-järgult; Farr tunnistas avalikult oma varasemaid eksiarvamusi 1866. aastal, kuid Nightingale püsis mõnevõrra kauem miasmade idees. Tähtis on märkida, et lõpuks aitasid paranenud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid oluliselt vähendada kooleraepideemiaid.
Pärand
Florence Nightingale’i töö mõjutas sügavalt haiglate ehitust, hügieeni standardeid, sõjaväe tervishoiu korraldust ning õendusharidust kogu Euroopas. Tema rõhutus andmete kasutamisele, puhtusele ja patsiendi väärikusele on tänapäevaste tervishoiusüsteemide aluseks. Ta elas 90-aastaseks ja jäi ajalukku nii praktilise tegutsejana kui ka mõtlejana, kelle tööst on kasu saanud miljonid patsiendid ja õed üle maailma.
Florence Nightingale
Florence Nightingale'i "Suremuse põhjuste skeem Ida armees"
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Florence Nightingale?
V: Florence Nightingale oli inglise meditsiiniõde, kes aitas luua kaasaegseid õendustehnikaid ja kellest sai Krimmi sõja ajal haavatud sõdureid aidanud meditsiiniõdede meeskonna juht.
K: Millega tegeles Florence Nightingale?
V: Florence Nightingale lõi kaasaegseid õendusmeetodeid ja juhtis õdede meeskonda, kes aitasid haavatud sõdureid Krimmi sõja ajal.
K: Millal sündis Florence Nightingale?
V: Florence Nightingale sündis 12. mail 1820. aastal.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 13. augustil 1910.
K: Mis on tema täisnimi?
V: Tema täisnimi on Florence Nightingale, OM (Order of Merit).
K: Kus ta töötas meditsiiniõena?
V: Ta töötas peamiselt Inglismaal, kuid Krimmi sõja ajal ka Krimmis.
