Koolera

Põhjus

Inimesed saavad koolera tavaliselt ebapuhta toidu või vee joomisega. Kui inimestel on koolera, siis on neil palju kõhulahtisust ja koolera bakterid jäävad elama nende väljaheidetes. Arengumaades ei ole sageli head sanitaarsüsteemid. Koolera võib levida, kui see kõhulahtisus satub vette, mida teised inimesed kasutavad. Näiteks kui reovesi (inimjäätmed) satub jõkke, võivad inimesed kolerasse haigestuda, kui nad:

• Jooge jõe vett.
• Süüa toitu, mida nad on jões pesnud.
• Sööge jões elavat kala, kui seda ei ole piisavalt hästi keedetud, et tappa koolera bakterid.
• See on kõige levinum koolera tekkepõhjus arenenud riikides. Inimesed söövad mereande, näiteks austreid, mis on võetud koleerbakteritega veekogudest ja saadetud arenenud riikide kauplustesse.

Koolera levib väga harva otse inimeselt inimesele.

Märgid ja sümptomid

Koolera peamised sümptomid on väga halb kõhulahtisus ja selge vedeliku oksendamine. Need sümptomid algavad tavaliselt järsku. Need algavad pool päeva kuni viis päeva pärast nakatumist. (Seda nimetatakse koolera "inkubatsiooniperioodiks").

Kui nad ei saa ravi, surevad umbes pooled väga raskes koleras haigetest. Väga raske kooleraga inimestel võib olla nii palju kõhulahtisust, et nende kehas ei ole enam piisavalt vett ja elektrolüüte (soolasid), et ellu jääda. Koolerat on nimetatud "siniseks surmaks", sest koolerasse surev inimene võib kaotada nii palju kehavedelikke, et tema nahk muutub sinakashalliks.

Muud sümptomid võivad olla järgmised:

• Letargia (energia puudumine)
• Silmad, mis näevad välja peast sisse vajunud, suukuivus ja lõtvunud nahk (dehüdratsioonist).
• Muutused hingamises
• Segadus
• Hüpotensioon (madal vererõhk)
• Tahhükardia (kiire südame löögisagedus)
• Dehüdratsioonist põhjustatud šokk (nn hüpovoleemiline šokk).
• Krambid (eriti lastel)
• kooma, eriti lastel

Koolera ajal esinev kõhulahtisus näeb sageli välja nagu "riisivesi".


Inimene, kellel on kolera tõttu raske dehüdratsioon. Tal on sissevajunud silmad ja dehüdratsioonist tingitud lõtvunud nahk.

Prognoos

Kui koolerat põdevad inimesed saavad head ja kiiret ravi, sureb sellesse haigusse vähem kui 1%. Kui aga koolerat ei ravita, surevad vähemalt pooled (50-60%) haigestunutest.

Vibrio cholera bakteri mõnedel tüvedel on teistest erinevad geenid, mis muudavad need ohtlikumaks. Need ohtlikumad koolera bakteritüved põhjustasid 2010. aasta epideemia Haitil ja 2004. aasta puhangu Indias. Inimene, kes saab neid koolera tüvesid, võib surra kahe tunni jooksul pärast haigestumist. See tähendab, et inimesel on väga vähe aega ravi saamiseks.

Ravi

Koolerat ei ole võimalik ravida. Siiski on olemas erinevad ravimeetodid, mis võivad aidata. Näiteks:

• vedelike andmine dehüdratsiooni raviks kas suu kaudu või veeni sisestatud nõela kaudu (intravenoosselt).
• Oluliste elektrolüütide, nagu kaalium ja naatriumkloriid (sool), andmine.
• Antibiootikumide andmine (mõnikord). Need muudavad sümptomid kiiremini kaduma ja ei ole nii halvad. Kuid inimesed paranevad ka ilma nendeta, kui nad ei ole liiga dehüdreeritud. Seetõttu soovitatakse antibiootikume inimestele, kellel on väga raske koolera ja kes on väga dehüdreeritud.
• Patsiendid peaksid jätkama söömist; see aitab nende soolestikul normaliseeruda.

Õed ravivad koolerapatsienti 1992. aastal

Ajalugu

Koolera sai tõenäoliselt alguse India subkontinendil. Juba 5. sajandil eKr kirjutasid inimesed Gangese jõe deltas koolerast. Esimest korda levis haigus Venemaale 1817. aastal kaubateede kaudu (nii maismaal kui ka meritsi). Hiljem levis koolera ülejäänud Euroopasse ning Euroopast Põhja-Ameerikasse ja mujale maailma.

Viimase 200 aasta jooksul on toimunud seitse koolerapandeemiat. Viimane algas Indoneesias 1961. aastal. Samuti on olnud palju tõsiseid haiguspuhanguid. Lähiajaloo raskeim haiguspuhang toimus Haitil pärast 2010. aasta maavärinat. Ajavahemikul 2010. aasta oktoobrist kuni 2015. aasta augustini haigestus koolerasse üle 700 000 haitilase ja üle 9000 suri. Puhangu põhjustas ÜRO baas, kus elasid Nepali sõdurid. Sõdurid viskasid inimjäätmeid Artibonite'i jõkke, mida paljud haitilased kasutasid joogiks, toiduvalmistamiseks ja suplemiseks.

Alates kolera levikust 19. sajandil on see tapnud kümneid miljoneid inimesi. Ainuüksi Venemaal suri aastatel 1847-1851 koolerasse üle miljoni inimese. Teise pandeemia ajal, mis kestis aastatel 1827-1835, suri sellesse haigusse 150 000 ameeriklast. Aastatel 1900-1920 suri Indias koolerasse kuni kaheksa miljonit inimest.

1854. aastal sai inglise arst John Snow esimesena aru, et saastunud vesi põhjustab koolerat. Tänapäeval filtreerivad ja lisavad Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid oma veevarustusele kloori. See on muutnud koolera nendes riikides väga haruldaseks.

Joonis, kus surm toob koolerat (Le Petit Journal, 1912)