Koolera on nakkushaigus, mida põhjustab bakter Vibrio cholerae. See nakatab peensoolt.

Vibrio cholera bakterit on mitut tüüpi (tüve). Mõned neist põhjustavad raskemaid haigusi kui teised. Seetõttu ei ole mõnel koolerasse haigestunud inimesel mingeid sümptomeid; teistel on sümptomid, mis ei ole väga rasked, ja teistel on väga rasked sümptomid.

Kõige tavalisem sümptom on suures koguses vesine kõhulahtisus. Halvematel juhtudel võib kõhulahtisus olla nii tugev, et inimesed võivad mõne tunni jooksul surra dehüdratsiooni tõttu.

Koolera on väga vana haigus. Kirjutised koolera kohta (sanskriti keeles) on leitud 5. sajandist eKr. Läbi ajaloo on olnud palju koolera puhanguid ja epideemiaid.

Koolera mõjutab endiselt paljusid inimesi kogu maailmas. 2010. aasta hinnangute kohaselt haigestub koolerasse igal aastal 3-5 miljonit inimest ja igal aastal sureb sellesse haigusse 58 000-130 000 inimest. Tänapäeval peetakse koolerat pandeemiaks. Siiski on see kõige levinum arengumaades, eriti lastel.

Põhjused ja levik

Koolera levib peamiselt fekaal-oraalse teega — saastunud vee või toidu kaudu. Levinud allikad on:

  • joogivesi, mis on saastunud Vibrio cholerae bakteriga;
  • toit (eriti toorest või halvasti küpsetatud mereannid, saastunud köögiviljad);
  • shaljatud elutingimused ja puudulik sanitaarabi, mis suurendavad kokkupuudet saastunud jäätmetega.

Bakter elab looduses ka soolakas vees ja võib seostuda planktoniga, mistõttu on võimalikud piirkondlikud puhkemised rannikualadel.

Inkubatsioon ja riski­tegurid

Inkubatsiooniperiood ehk aeg kokkupuutest sümptomite alguseni on tavaliselt 12 tunni kuni 5 päeva. Riskigrupid on:

  • inimesed, kes elavad või reisivad piirkondades, kus on halb joogivee- ja sanitaarolukord;
  • halva toitumusega lapsed ja immuunpuudulikkusega inimesed;
  • kogukonnad või asutused põletiku- või puhangu ajal (nt varjupaigad, sõjaväe baasid).

Sümptomid ja tüsistused

Tüüpilised sümptomid:

  • äratuntav vesine, vahel nn "riismeline" väljaheide;
  • tugev oksendamine;
  • lõpuks kiire vedelikukadu — kuiv suu, vähene või puuduv urineerimine, loidus, naha kortsumine (naha turgori langus), kiire südametegevus ja madal vererõhk;
  • lihaskrambid soolade (elektrolüütide) kaotuse tõttu.

Ilma kiire ja korraliku rehidratsiooniravita võib tekkida raske dehüdratsioon, neerupuudulikkus ja surm.

Diagnoos

Diagnoos põhineb kliinilisel pildil (vesine kõhulahtisus, oksendamine) ja epidemioloogilisel kontekstis; kinnituseks tehakse väljaheiteproov, milles viljeletakse või tehakse antigeeni/­molekulaaranalüüse Vibrio cholerae tuvastamiseks.

Ravi

Peamine ja kõige tähtsam ravi on kiire rehidratsioon. Enamik patsiente paranevad ainult vedeliku- ja elektrolüütasendusega.

  • Suuline rehüdratsioon: WHO soovitab suukaudse rehüdratsioonilahuse (ORS) kasutamist kergetel ja mõõdukatel juhtudel.
  • Intravenoosne vedelikuasendus: vajalik raskes dehüdratsioonis või kui suuline ravim ei ole võimalik (nt tugev oksendamine).
  • Antibiootikumid: kasutatakse raske haiguse korral, et lühendada haiguse kestust ja vähendada väljaheidete hulka — ravi valik sõltub kohalikust ravimikindlusest ja patsiendi seisundist.
  • Toetusravi: vajadusel elektrolüütide ja toitainete taastamine; lastel võib kasutada tsingi lisaravi seedetrakti infektsioonide korral vastavalt kohalikele juhistele.

Varajane ravi vähendab oluliselt suremust. Kodustes tingimustes on oluline pakkuda vedelikku kohe haiguse alguses ja otsida abi haiguse raskenemisel.

Ennetus

Ennetuse aluspõhimõtted on seotud puhta vee, hügieeni ja sanitaarkorraldusega:

  • tagada turvaline joogivesi (keetmine, desinfitseerimine või kinnitatud puhas allikas);
  • parandada kanalisatsiooni ja jäätmekäitlust; vältida reovee sattumist joogivette;
  • pesta käsi seebi ja veega pärast WC-d ja enne söömist või toidu valmistamist;
  • toiduohutus — vältida toorest mereandidest valmistatud toitu ja pesta köögivilju puhta vee all;
  • haridus ja kogukondlikud meetmed puhangu ajal (kiire juhtumite tuvastamine, isoleerimine, puhta vee varustamine).

On olemas ka suukaudsed vaktsiinid koolera vastu, mida kasutatakse ennetavalt kõrge riski piirkondades ja puhanguid piiravatel kampaaniatel. Vaktsineerimise võimalus sõltub kohalikest tervise­ametitest ning vaktsiinitarnetest.

Millal pöörduda arsti poole

  • kui tekib tugev vesine kõhulahtisus ja/või oksendamine;
  • kui märgata dehüdratsiooni tunnuseid (vähenenud urineerimine, kuiv keel, loidus, peapööritus);
  • eriti altid inimesed (lapsed, eakad, krooniliste haigustega) peaksid pöörduma meditsiiniabi kiiresti.

Rahvastiku- ja tervishoiualane tähtsus

Koolerapuhangute kontroll eeldab kiiret juhtumite tuvastamist, ligipääsu puhtale veele, efektiivset ravi kättesaadavust ja vajadusel vaktsineerimiskampaaniaid. Rahvusvaheline koostöö ja investeeringud vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse aitavad pikas perspektiivis haiguse levikut vähendada.

Kui kahtlustate koolerat viibides riskipiirkonnas või pärast kokkupuudet saastunud toidu/veega, otsige koheselt meditsiinilist abi — kiire tegutsemine võib päästa elu.