Koolera (Vibrio cholerae): põhjused, sümptomid, ennetus ja ravi
Koolera on nakkushaigus, mida põhjustab bakter Vibrio cholerae. See nakatab peensoolt.
Vibrio cholera bakterit on mitut tüüpi (tüve). Mõned neist põhjustavad raskemaid haigusi kui teised. Seetõttu ei ole mõnel koolerasse haigestunud inimesel mingeid sümptomeid; teistel on sümptomid, mis ei ole väga rasked, ja teistel on väga rasked sümptomid.
Kõige tavalisem sümptom on suures koguses vesine kõhulahtisus. Halvematel juhtudel võib kõhulahtisus olla nii tugev, et inimesed võivad mõne tunni jooksul surra dehüdratsiooni tõttu.
Koolera on väga vana haigus. Kirjutised koolera kohta (sanskriti keeles) on leitud 5. sajandist eKr. Läbi ajaloo on olnud palju koolera puhanguid ja epideemiaid.
Koolera mõjutab endiselt paljusid inimesi kogu maailmas. 2010. aasta hinnangute kohaselt haigestub koolerasse igal aastal 3-5 miljonit inimest ja igal aastal sureb sellesse haigusse 58 000-130 000 inimest. Tänapäeval peetakse koolerat pandeemiaks. Siiski on see kõige levinum arengumaades, eriti lastel.
Põhjused ja levik
Koolera levib peamiselt fekaal-oraalse teega — saastunud vee või toidu kaudu. Levinud allikad on:
- joogivesi, mis on saastunud Vibrio cholerae bakteriga;
- toit (eriti toorest või halvasti küpsetatud mereannid, saastunud köögiviljad);
- shaljatud elutingimused ja puudulik sanitaarabi, mis suurendavad kokkupuudet saastunud jäätmetega.
Bakter elab looduses ka soolakas vees ja võib seostuda planktoniga, mistõttu on võimalikud piirkondlikud puhkemised rannikualadel.
Inkubatsioon ja riskitegurid
Inkubatsiooniperiood ehk aeg kokkupuutest sümptomite alguseni on tavaliselt 12 tunni kuni 5 päeva. Riskigrupid on:
- inimesed, kes elavad või reisivad piirkondades, kus on halb joogivee- ja sanitaarolukord;
- halva toitumusega lapsed ja immuunpuudulikkusega inimesed;
- kogukonnad või asutused põletiku- või puhangu ajal (nt varjupaigad, sõjaväe baasid).
Sümptomid ja tüsistused
Tüüpilised sümptomid:
- äratuntav vesine, vahel nn "riismeline" väljaheide;
- tugev oksendamine;
- lõpuks kiire vedelikukadu — kuiv suu, vähene või puuduv urineerimine, loidus, naha kortsumine (naha turgori langus), kiire südametegevus ja madal vererõhk;
- lihaskrambid soolade (elektrolüütide) kaotuse tõttu.
Ilma kiire ja korraliku rehidratsiooniravita võib tekkida raske dehüdratsioon, neerupuudulikkus ja surm.
Diagnoos
Diagnoos põhineb kliinilisel pildil (vesine kõhulahtisus, oksendamine) ja epidemioloogilisel kontekstis; kinnituseks tehakse väljaheiteproov, milles viljeletakse või tehakse antigeeni/molekulaaranalüüse Vibrio cholerae tuvastamiseks.
Ravi
Peamine ja kõige tähtsam ravi on kiire rehidratsioon. Enamik patsiente paranevad ainult vedeliku- ja elektrolüütasendusega.
- Suuline rehüdratsioon: WHO soovitab suukaudse rehüdratsioonilahuse (ORS) kasutamist kergetel ja mõõdukatel juhtudel.
- Intravenoosne vedelikuasendus: vajalik raskes dehüdratsioonis või kui suuline ravim ei ole võimalik (nt tugev oksendamine).
- Antibiootikumid: kasutatakse raske haiguse korral, et lühendada haiguse kestust ja vähendada väljaheidete hulka — ravi valik sõltub kohalikust ravimikindlusest ja patsiendi seisundist.
- Toetusravi: vajadusel elektrolüütide ja toitainete taastamine; lastel võib kasutada tsingi lisaravi seedetrakti infektsioonide korral vastavalt kohalikele juhistele.
Varajane ravi vähendab oluliselt suremust. Kodustes tingimustes on oluline pakkuda vedelikku kohe haiguse alguses ja otsida abi haiguse raskenemisel.
Ennetus
Ennetuse aluspõhimõtted on seotud puhta vee, hügieeni ja sanitaarkorraldusega:
- tagada turvaline joogivesi (keetmine, desinfitseerimine või kinnitatud puhas allikas);
- parandada kanalisatsiooni ja jäätmekäitlust; vältida reovee sattumist joogivette;
- pesta käsi seebi ja veega pärast WC-d ja enne söömist või toidu valmistamist;
- toiduohutus — vältida toorest mereandidest valmistatud toitu ja pesta köögivilju puhta vee all;
- haridus ja kogukondlikud meetmed puhangu ajal (kiire juhtumite tuvastamine, isoleerimine, puhta vee varustamine).
On olemas ka suukaudsed vaktsiinid koolera vastu, mida kasutatakse ennetavalt kõrge riski piirkondades ja puhanguid piiravatel kampaaniatel. Vaktsineerimise võimalus sõltub kohalikest terviseametitest ning vaktsiinitarnetest.
Millal pöörduda arsti poole
- kui tekib tugev vesine kõhulahtisus ja/või oksendamine;
- kui märgata dehüdratsiooni tunnuseid (vähenenud urineerimine, kuiv keel, loidus, peapööritus);
- eriti altid inimesed (lapsed, eakad, krooniliste haigustega) peaksid pöörduma meditsiiniabi kiiresti.
Rahvastiku- ja tervishoiualane tähtsus
Koolerapuhangute kontroll eeldab kiiret juhtumite tuvastamist, ligipääsu puhtale veele, efektiivset ravi kättesaadavust ja vajadusel vaktsineerimiskampaaniaid. Rahvusvaheline koostöö ja investeeringud vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse aitavad pikas perspektiivis haiguse levikut vähendada.
Kui kahtlustate koolerat viibides riskipiirkonnas või pärast kokkupuudet saastunud toidu/veega, otsige koheselt meditsiinilist abi — kiire tegutsemine võib päästa elu.
Koolera bakterid elektronmikroskoobi all
Põhjus
Inimesed saavad koolera tavaliselt ebapuhta toidu või vee joomisega. Kui inimestel on koolera, siis on neil palju kõhulahtisust ja koolera bakterid jäävad elama nende väljaheidetes. Arengumaades ei ole sageli head sanitaarsüsteemid. Koolera võib levida, kui see kõhulahtisus satub vette, mida teised inimesed kasutavad. Näiteks kui reovesi (inimjäätmed) satub jõkke, võivad inimesed kolerasse haigestuda, kui nad:
- Jooge jõe vett.
- Süüa toitu, mida nad on jões pesnud.
- Sööge jões elavat kala, kui seda ei ole piisavalt hästi keedetud, et tappa koolera bakterid.
- See on kõige levinum koolera tekkepõhjus arenenud riikides. Inimesed söövad mereande, näiteks austreid, mis on võetud koleerbakteritega veekogudest ja saadetud arenenud riikide kauplustesse.
Koolera levib väga harva otse inimeselt inimesele.
Märgid ja sümptomid
Koolera peamised sümptomid on väga halb kõhulahtisus ja selge vedeliku oksendamine. Need sümptomid algavad tavaliselt järsku. Need algavad pool päeva kuni viis päeva pärast nakatumist. (Seda nimetatakse koolera "inkubatsiooniperioodiks").
Kui nad ei saa ravi, surevad umbes pooled väga raskes koleras haigetest. Väga raske kooleraga inimestel võib olla nii palju kõhulahtisust, et nende kehas ei ole enam piisavalt vett ja elektrolüüte (soolasid), et ellu jääda. Koolerat on nimetatud "siniseks surmaks", sest koolerasse surev inimene võib kaotada nii palju kehavedelikke, et tema nahk muutub sinakashalliks.
Muud sümptomid võivad olla järgmised:
- Letargia (energia puudumine)
- Silmad, mis näevad välja peast sisse vajunud, suukuivus ja lõtvunud nahk (dehüdratsioonist).
- Muutused hingamises
- Segadus
- Hüpotensioon (madal vererõhk)
- Tahhükardia (kiire südame löögisagedus)
- Dehüdratsioonist põhjustatud šokk (nn hüpovoleemiline šokk).
- Krambid (eriti lastel)
- kooma, eriti lastel
Koolera ajal esinev kõhulahtisus näeb sageli välja nagu "riisivesi".
Inimene, kellel on kolera tõttu raske dehüdratsioon. Tal on sissevajunud silmad ja dehüdratsioonist tingitud lõtvunud nahk.
Prognoos
Kui koolerat põdevad inimesed saavad head ja kiiret ravi, sureb sellesse haigusse vähem kui 1%. Kui aga koolerat ei ravita, surevad vähemalt pooled (50-60%) haigestunutest.
Vibrio cholera bakteri mõnedel tüvedel on teistest erinevad geenid, mis muudavad need ohtlikumaks. Need ohtlikumad koolera bakteritüved põhjustasid 2010. aasta epideemia Haitil ja 2004. aasta puhangu Indias. Inimene, kes saab neid koolera tüvesid, võib surra kahe tunni jooksul pärast haigestumist. See tähendab, et inimesel on väga vähe aega ravi saamiseks.
Ravi
Koolerat ei ole võimalik ravida. Siiski on olemas erinevad ravimeetodid, mis võivad aidata. Näiteks:
- vedelike andmine dehüdratsiooni raviks kas suu kaudu või veeni sisestatud nõela kaudu (intravenoosselt).
- Oluliste elektrolüütide, nagu kaalium ja naatriumkloriid (sool), andmine.
- Antibiootikumide andmine (mõnikord). Need muudavad sümptomid kiiremini kaduma ja ei ole nii halvad. Kuid inimesed paranevad ka ilma nendeta, kui nad ei ole liiga dehüdreeritud. Seetõttu soovitatakse antibiootikume inimestele, kellel on väga raske koolera ja kes on väga dehüdreeritud.
- Patsiendid peaksid jätkama söömist; see aitab nende soolestikul normaliseeruda.
Õed ravivad koolerapatsienti 1992. aastal
Ajalugu
Koolera sai tõenäoliselt alguse India subkontinendil. Juba 5. sajandil eKr kirjutasid inimesed Gangese jõe deltas koolerast. Esimest korda levis haigus Venemaale 1817. aastal kaubateede kaudu (nii maismaal kui ka meritsi). Hiljem levis koolera ülejäänud Euroopasse ning Euroopast Põhja-Ameerikasse ja mujale maailma.
Viimase 200 aasta jooksul on toimunud seitse koolerapandeemiat. Viimane algas Indoneesias 1961. aastal. Samuti on olnud palju tõsiseid haiguspuhanguid. Lähiajaloo raskeim haiguspuhang toimus Haitil pärast 2010. aasta maavärinat. Ajavahemikul 2010. aasta oktoobrist kuni 2015. aasta augustini haigestus koolerasse üle 700 000 haitilase ja üle 9000 suri. Puhangu põhjustas ÜRO baas, kus elasid Nepali sõdurid. Sõdurid viskasid inimjäätmeid Artibonite'i jõkke, mida paljud haitilased kasutasid joogiks, toiduvalmistamiseks ja suplemiseks.
Alates kolera levikust 19. sajandil on see tapnud kümneid miljoneid inimesi. Ainuüksi Venemaal suri aastatel 1847-1851 koolerasse üle miljoni inimese. Teise pandeemia ajal, mis kestis aastatel 1827-1835, suri sellesse haigusse 150 000 ameeriklast. Aastatel 1900-1920 suri Indias koolerasse kuni kaheksa miljonit inimest.
1854. aastal sai inglise arst John Snow esimesena aru, et saastunud vesi põhjustab koolerat. Tänapäeval filtreerivad ja lisavad Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid oma veevarustusele kloori. See on muutnud koolera nendes riikides väga haruldaseks.
Joonis, kus surm toob koolerat (Le Petit Journal, 1912)
Küsimused ja vastused
K: Mis on koledaarsus?
V: Koolera on nakkushaigus, mida põhjustab bakter Vibrio cholerae. See nakatab peensoolt.
K: Kui palju on Vibrio cholera bakteritüüpe?
V: Vibrio cholera bakterit on mitut liiki (tüve).
K: Millised on mõned tavalised koolera sümptomid?
V: Kõige tavalisem sümptom on suures koguses vesine kõhulahtisus. Halvematel juhtudel võib kõhulahtisus olla nii tugev, et inimesed võivad mõne tunni jooksul surra dehüdratsiooni tõttu.
K: Millal kirjutati koolerast esimest korda?
V: Koolera kohta on leitud kirjutisi (sanskriti keeles) alates 5. sajandist eKr.
K: Mitu inimest haigestub koolerasse ja sureb sellesse igal aastal?
V: 2010. aasta hinnangute kohaselt haigestub koolerasse igal aastal 3-5 miljonit inimest ja 58 000-130 000 inimest sureb sellesse haigusse igal aastal.
K: Kas seda peetakse tänapäeval pandeemiaks?
V: Jah, tänapäeval peetakse koolerat pandeemiaks.
K: Keda see kõige sagedamini mõjutab?
V: Koolera esineb kõige sagedamini arengumaades, eriti lastel.
