Artibonite'i jõgi — Hispaniola ja Haiti pikim jõgi (321 km)
Artibonite'i jõgi — Hispaniola ja Haiti pikim (321 km). Avasta jõe geograafia, ajalugu ning tähtsus põllumajandusele, veevarustusele ja kohalikele kogukondadele.
Koordinaadid: 19°14′20″N 72°46′57″W / 19.23889°N 72.78250°W / 19.23889; -72.78250
Artibonite'i jõgi (hispaania keeles Artibonito; haiti kreooli keeles Latibonit) on jõgi Hispaniola saarel. Ta on 321 km pikk (68 km Dominikaani Vabariigis, 253 km Haitil), mis on saare ja Haiti pikim jõgi.
Geograafia ja vooluring
Artibonite'i jõgi saab alguse Hispaniola keskosa mäestikest Dominikaani Vabariigi territooriumil ja voolab peamiselt läänesuunaliselt Haitisse, kus ta moodustab suure osa tuntud Artibonite orust. Jõgi suubub lõpuks Gonâve lahte ja selle alamjooksul paikneb lai delta ning mitmed märgalad.
Vooluvaldkond hõlmab mitmekesiseid maastikke — kõrgemaid mäeahelikke, söötmealasid ja viljakaid orusid — ning ulatub kokku hinnanguliselt umbkaudu 9 000 ruutkilomeetrile (täpne arv sõltub allikast ja piiridest).
Infrastruktuur ja majanduslik tähtsus
Artibonite'i oru ala on Haitil üks tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, eriti riisi kasvatamise seisukohast: sealt pärineb suur osa riisist, mida kasutatakse riiklikuks tarbimiseks. Jõgi on tähtis joogivee-, niisutus- ja kalavarude allikas paljudele kohalikele kogukondadele.
Jõel asub ka tuntud Péligre tamm (résultant tehisjärv Lake Péligre), mis loodi keskosas hüdroelektri ja niisutuse tarbeks. Tamm toodab osa elektrienergiast ja aitab veeressursse reguleerida, kuid on aja jooksul kannatanud siltumise ja hooldusprobleemide all.
Keskkonnaprobleemid ja riskid
Artibonite'i veekogu seisundit mõjutavad mitmed inimtekkelised probleemid: metsade raadamine ja intensiivne põllumajandus ülajooksul põhjustavad erosiooni ning suurendavad setete hulka jõkke. See on vähendanud tammi veehoidla mahutavust, halvendanud vee kvaliteeti ja suurendanud üleujutuste riski.
Tervisealaselt on Artibonite'i valgalal olnud ka tõsiseid probleeme: 2010. aasta koleraepideemia laialdne levik Haitis seostati ühe või mitme Artibonite'i valgalasse kuuluva oja või kõrvaltribuudi saastumisega, mis kandis nakkuse ruttu laiali paljudesse piirkondadesse.
Juhtimine ja kaitse
Artibonite'i veekogu ja selle ümbruse kaitse nõuab piiriülest koostööd Dominikaani Vabariigi ja Haiti vahel. Erinevad valitsusasutused ja rahvusvahelised ning kohalikud mittetulundusorganisatsioonid tegelevad valdkondadega nagu reostuse vähendamine, metsade taastamine, nõuetekohane tammide hooldus ja kohalike kogukondade harimine veekasutuse paremaks korraldamiseks.
Kokkuvõttes on Artibonite'i jõgi Hispaniola tähtis loodusvara: ta on pika ja mitmekesise voolu ning elatusallikas sadade tuhandete inimeste jaoks, ent vajab jätkuvat kaitset ja jätkusuutlikku haldust, et säilitada oma rolli nii majanduslikult kui ökoloogiliselt.
Nimi
Taíno jõe nimi oli Hatibonico. Peter Martyr d'Anghiera kirjutas, et nimi oli Attiboni või Attibonicus. Mõned inimesed ütlesid, et nimi oli Guayajayuco, kuid see on teine jõgi, Artibonite'i lisajõgi.
Kursus
Artibonite'i jõe allikas asub Dominikaani Vabariigis Río Limpiost kirdes, Cordillera Central'is. Artibonite'i jõe suue asub Haitil, La Grand Saline'ist lõuna pool, umbes . See suubub Gonâve lahte.
Jõgi on Dominikaani Vabariigi ja Haiti vaheline piir mitme kilomeetri ulatuses Pedro Santana linnast kuni punktini, kus ta ühineb Macasíase jõega, ning pöördub seejärel läände Haiti poole.
Selle valgala pindala on 9 013 km² (2614 km² Dominikaani Vabariigis, ülejäänud Haitil). Selle vooluhulk (jõeosa läbiv veekogus ajaühikus) on Pedro Santana juures 16,6 kuupmeetrit sekundis.
Kõrvalvoolud
Kõige olulisemad lisajõed on Libón, Macasías ja Joca, mis kõik asuvad Dominikaani Vabariigis. Libóni jõgi on ainus oluline lisajõgi, mis suubub Artibonite'i paremale poole.
Keskkond
Metsade hävitamine on halvasti mõjutanud Dominikaani Vabariigis ja Haitis asuva Artibonite'i jõe vee kvaliteeti ja kogust. Seal ei ole palju kalu; püütakse ainult tilapiaid. Artibonite'i jões ja teistes Hispaniola jõgedes elasid Ameerika krokodillid (Crocodylus acutus), kuid nüüd leidub neid ainult saare suurtes järvedes.
Kasutab
Jõe vett kasutatakse Haitil niisutamiseks, kuid Dominikaani Vabariigis mitte, sest see voolab siin läbi kõrgete mägede. Arbitonite'ile on ehitatud Peligre hüdroelektrijaam, mis toodab Haitile elektrit.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Artibonite'i jõgi?
V: Artibonite'i jõgi on Hispaniola saarel asuv jõgi.
K: Kui pikk on Artibonite'i jõgi?
V: Artibonite'i jõe pikkus on 321 km.
K: Kui pikk on Artibonite'i jõgi Dominikaani Vabariigis?
V: Artibonite'i jõgi on Dominikaani Vabariigis 68 km pikk.
K: Kui pikk on Artibonite'i jõgi Haitis?
V: Artibonite'i jõgi on Haitis 253 km pikk.
K: Kas Artibonite'i jõgi on Hispaniola saare pikim jõgi?
V: Jah, Artibonite'i jõgi on saare pikim jõgi.
K: Kas Artibonite'i jõgi on Haiti pikim jõgi?
V: Jah, Artibonite'i jõgi on Haiti pikim jõgi.
K: Millised on Artibonite'i jõe teised nimed?
V: Artibonite'i jõge tuntakse ka hispaania keeles Artibonito ja haiti kreooli keeles Latibonit.
Otsige